,,Mitte lihtsalt tutvuda, vaid vennastuda ihkan rahvaga: kohutavalt suur soov, aga kui hea see oleks..." (Modest Mussorgski) Modest Mussorgski sündis 1839. aastal ning suri 1881. aastal. Modest oli alguses silmapaistev ohvitser. Ta loobus oma paljulubavast karjäärist(jäi ametnikuks) ning siis ka päranduseks saadud valdustest. Loovutas need vennale tingimusega, et endised pärisorjad saaksid maa ilma väljaostumaksuta endale. Ta mõistis, et mõisnike reform riisus talupoegi. Ta ei kartnud enda vaesust. Tema mõte oli, et peab teenima rahvast. 12. 02. 2012 Muusikahuvi ning muusikaõpetaja 17-aastasena kuulis ta esimest korda Glinka ja Dargomõzski muusikat. Lapsest saadik oli ta kuulanud ainult talupojalaule. Ta oli vapustatud Sussanini, Antonida, Ruslani, Ludmilla, Natasha(Dargomõzski ooperist ,,näkineid") aariate rahvuslikust laadist. Ta soovis ise ooperit
kiitus", 1509). Selles nuhtles ta inimlikku narrust, mis esines riigivalitsemise kunstis või kirikus. Teoses pilkas ta peaaegu kõiki keskaegse feodaalse Euroopa seisusi ja institutsioone. Raamat kõneleb ka ristiusu aktuaalsetest küsimustest ja kiriku kuritarvitustest, seetõttu muutus iroonia teravaks ning tõsiseks, naljatlev ja heatahtlik huumor muutus paljastamiseks. Nimelt pidas Erasmus katoliku kirikut suurimaks "feodaaliks", mis riisus halastamatult Euroopa rahvaid. Heitis südamest nalja teoloogia üle, mis tegeles näiteks tõsiselt "probleemiga", kuidas, kui suurena ja kui pika aja möödudes Kristus neitsi üsas inimeseks sai. Irooniast saigi Erasmuse iseloomulikumaid tunnusjooni. Ehtsas humanismi vaimus pöördus ta peagi keeleõpingute juurde; õppinud ära mitmed keeled, tegi ta ära grandioosse [suurejoonelise] töö pühakirja tekstide ja ning kirikuisade teoste
Hiljem selgus, et hakati sinna tooma sõjavange, kes pidid turbapresside töid tegema (antud juhul olid need vene sõjavangid). Riigikorra vahetusel, asusid sinna laagrisse.vene sõjavangide asemel saksa sõjavangid. Vanaema mäletab selgesti, kui vangid õhtuti töölt tulles võrratult imeliselt laulsid. See võitis nii mõnegi südame. Vanaema ema läks tööle ja hakkas sakslastest sõjavangidele süüa keetma. Venelastest vangivalvuritele aga keetis suppi vene poiss Fedja. Vanaema ema riisus valvurite katlast rasva ja lisas vangide supile,..ikkagi inimesed! Oli küll ohtlik, Fedja isegi ähvardas ema suure kulbiga. Ema aga vastas Fedjale, et kui valvurid nii palju rasva söövad, lähevad nad rasva. Algas nõukogudeaeg. Sellega koos ka küüditamised ja inimeste vangistamised. Vangistati neid, kes olid saksaajal vähegi millegagi seotud. Metsavennad rüüstasid maju ja põletasid neid. Nii põletati vanaema onu maja ja laut koos loomadega maani maha. Keegi ei tohtinud
Vallavanem + vallakooli ülalpidamine, seltsielu, dokumentide väljastamine Mõisate põletamine 1905 16. ja 17. detsembril 1905 langesid Järva kreisis Piiumetsa, Lokuta, Kolu ja Laupa mõis arvuka külm- ja tulirelvadega relvastatud kurjategijate salga rünnaku ohvriks, mis koosnes põhiliselt kohalikest talupoegadest, aga ka võõrastest. Liikudes ühest mõisast teise see salk purustas mõisahoonete sisustuse, riisus ja peksis katki mõisaomanike vara, lõhkus ja rikkus telefoniaparaadid, võttis kaasa relvad ja pani põlema härrastemajad. Laupa mõisas purustati ja põletati maha lisaks sellele ka viinavabrik. [..] Otto Taubele kuuluvasse Laupa mõisasse tungisid kurjategijad 17. detsembri hommikul. Siin nagu ka ülalpool nimetatud mõisates mõisahäärber purustati, rüüstati ja pandi põlema. Seejuures teatasid kurjategijad kogunenud
Paula oli selle üle rõõmus ja pakkus Kulnole nagu tavaliselt süüa, nimelt mune singiga. Kulno hakkas isukalt sööma. Söömise käigus jutustas Kulno oma murest, mille tõttu ta oli emale ja isale külla tulnud. Noorte üürikorter oli üles öeldud ja vaesekestel polnud kuskile mujale elama minna, kui mehe vanemate juurde. Paula ja Kalju silmitsesid üksteist murelikult ja pöördusid siis poja poole, et kas siis tõesti muud varianti pole. Poeg raputas nõutult pead, riisus saiaga taldriku puhtaks, andis emale laubale musi ja ütles: "Peaks nüüd tööle minema." Nende sõnadega ta lahkus. Paula oli tujutu. Nad olid Kaljuga nelikümmend aastat kahekesi elanud ja mõte sellest, et nende poeg ja minia tulevad neile elama, polnud üldsegi vaimustav. Kuid mida muud teha, ei saa ju noori kuskile vaestemajja, ega veelgi hullem, tänavale elama lasta. Tuleb nad ikka enda juurde võtta.
Paula oli selle üle rõõmus ja pakkus Kulnole nagu tavaliselt süüa, nimelt mune singiga. Kulno hakkas isukalt sööma. Söömise käigus jutustas Kulno oma murest, mille tõttu ta oli emale ja isale külla tulnud. Noorte üürikorter oli üles öeldud ja vaesekestel polnud kuskile mujale elama minna, kui mehe vanemate juurde. Paula ja Kalju silmitsesid üksteist murelikult ja pöördusid siis poja poole, et kas siis tõesti muud varianti pole. Poeg raputas nõutult pead, riisus saiaga taldriku puhtaks, andis emale laubale musi ja ütles: "Peaks nüüd tööle minema." Nende sõnadega ta lahkus. Paula oli tujutu. Nad olid Kaljuga nelikümmend aastat kahekesi elanud ja mõte sellest, et nende poeg ja minia tulevad neile elama, polnud üldsegi vaimustav. Kuid mida muud teha, ei saa ju noori kuskile vaestemajja, ega veelgi hullem, tänavale elama lasta. Tuleb nad ikka enda juurde võtta.
1903. aastal valmis Piiumetsa mõisa uus heimatstiilis peahoone. Vana peahoone oli puidust ning pärines 1730. aastatest (Särg 2005). 16. ja 17. detsembril 1905 langesid Järva kreisis Piiumetsa, Lokuta, Kolu ja Laupa mõis arvuka külm- ja tulirelvadega relvastatud kurjategijate salga rünnaku ohvriks, mis koosnes põhiliselt kohalikest talupoegadest, aga ka võõrastest. Liikudes ühest mõisast teise see salk purustas mõisahoonete sisustuse, riisus ja peksis katki mõisaomanike vara, lõhkus ja rikkus telefoniaparaadid (Mõis ja talurahvas). 1980. aastatel alustati kohaliku kolhoosi poolt hoone renoveerimistöid kultuurikeskuseks, kuid riigikorra muutumise tõttu jäid need 1990ndatel pooleli. Niiviisi osaliselt ümberehitatuna ja osaliselt rüüstatuna on hoone seisnud pea 20 aastat (Särg 2005). Samas kirjutab Henn Sokk (2003): ,,Piiumetsa mõis on Piiumetsa külas asuv kahekorruseline hoone, mille alumine
Impeeriumi hoidmiseks ja võidu relvastumiseks, võlad kasvasid) Poliitiliselt: Andropovi ja Tsernenko surmad toovad noored liidrid asemele: Gorbatsov: tahe reformida- Perestroika. Otsused võidurelvastuse lõpetamiseks ja Külma sõja lõpuks. Jeltsin- Venemaa natsionalism kerkib üle NSVLi. Leon Aron (2011): “Intellektuaalne ja moraalne nõue eneseaustuseks ja uhkuseks, mis lühikeste aastatega kaotas ära kõikvõimsa NSVLi, riisus sellelt õiguslikkuse ja muutis selle läbipõlenud kilbiks mis tuhmus augustis 1991” Dimitri Trenin: “ Külma sõja hääbumine tõi tahtmatult kaasa efekti, mis õõnestas NSVLi režiimi legitiimsust ja impeeriumi hoidmise vajadust.” Daniel Treisman: “NSVLi lagunemine ei olnud õnnetus, mis ootas juhtumist. See oli õnnetuste seeria ja kohmetu vastus neile. Nagu juhtumiste ahel, mis viis I Maailma sõjani, suunates NSVLi käima mööda ühte ajaloolist juba tuntud teed pidi.”
Külastusel olevat olnud ka teine põhjus nimelt liitlassuhete otsimine Kassari kaganaadi vastu ja oma pojale Svjatoslavile mõrsja leidmine-seoses sellega ka ristiusu vastuvütmise sondeerimine. Sellest külaskäigust värvikas kirjeldus ka sellest kuidas Bütsantsi keiser olla tahtnud temaga abielluda. 964 Olga loobub(sunniti?) võimust ja vlitsema asub Svjatoslav kes oli väga sõjakas vürst.Tegi sõjakäigu Kassari kaganaadi vastu mida riisus ja vallutas mitmeid selle liitlasi. 968 sõjakäik Balkanile eesmärgiga viia sinna oma pealinn, teine sõda 970 mis samuti erilist edu ei toonud ja osalt tingitud ka sellest et algasid kokkupõrked Bütsantsiga mis lõppesid Svjatoslavi lüüasaamisega ja 971 rahuga mille järel ta asus koduteele kui kus tapeti. 11. Vladimiri Püha valitsusaeg. Ristiusu vastuvõtmine. Peale Svjatoslavi sai valitsejaks tema vanem poeg Jaropolk. Peagi tekkis tal tüli oma
jäi meelemärkusetult lamama. Kiiresti hüppas naine ahju päält alla ning mõne kivihoobiga surmas sõduri. Surnu riiete läbiotsimisel leiti säält hulk kulda ja hõbedat. Kuningas Yngvar Rootsi kuningas Yngvar oli vahva sõdalane, kes oma laevastikuga sagedasti võitles taanlaste ja teiste meresõitjate vastu. Taanlastega sõlmis ta viimaks rahu ning astus siis seda suurema jõuga idapoolsete vaenlaste vastu. Ühel suvel riisus Yngvar Eestimaal, kuid eestlased tulid talle sõjariistus vastu ning tekkis verine lahing. Eestlaste ülekaal oli nii tugev, et rootslased sunniti põgenema. Kuningas Yngvar sai lahingus surma. Tema laip maeti sinnasamasse kohta. Matsalu lahe ääres Saastama mõisa lähedal on kõrgendik , mis koosneb suurtest kividest. Kivid on kohati paigutatud korrapäraste kihtidena. Aja jooksul on kivid kattunud samblaga ning viimaks on hakanud sinna isegi puud kasvama
uss, kes su isa nelas, kannab nüüd ta krooni peas. HAMLET: Mu ennustaja hing! Mu lell? VAIM: Jah, tema just. Kui aias puhkasin, nii kuis mul kombeks pealelõunati, mu rahuhetke varitses su lell, käes pudel surmatoovat mürki... Nii riisus vennakäsi hetkega mult elu, krooni, kuninganna - kõik. Kuis nüüd ka toimid, ära rüveta sa oma meelt ja halba vähimat sa ära ema vastu sepitse. Jää jumalaga siis, pea meeles mind! VAIM kaob. HAMLET: Oo taevaväed, oo maa, kas põrgu ka veel hüüan appi? Vait, mu süda, vait! Mu lihased, te ärge nõtruge, mind kandke püsti veel
Harjumaale. Oru Juhan põgenes raha ja vara maha jättes Tallinna, andis tütrepoja oma vana sõbra, rahataguja Peter Schenkenbergi hooleks ja läks, kui venelased Läänemaa poole edasi olid tunginud, Oru tallu mahajäetud varandust päästma. Talu oli venelastest imelikul viisil puutumata jäänud, aga kui 297 Juhan seal oma asju talitas, tuli korraga salk saksa mehi Paidest venelaste eest põgenedes jõge mööda allapoole, riisus talu paljaks, süütas ta põlema ja jättis Juhani, kes oma vara sõjariistaga oli katsunud kaitsta, lõhkiraiutud peaga auravate rusude keskele maha. Oru Juhan pääses eluga ja vandus kõigile sakstele verist kättetasumist. Ta korjas hulga talupoegi, kes sel ajal mõisnike hirmsa rohumäe peale vihased olid, enese ümber, tungis mõisate ning losside kallale ja tappis kõik rüütlisugu mehed ilma armuta ara, kes tema kätte langesid. Tema nõu oli
Nõnda lüdib ahv pähklit. Tükk tüki järel viskas Quasimodo skolaari raudkooriku oma jalgade ette. Kui Jehan oli lagedaks tehtud, paljaks võetud ja armetuks jäänud nende hirmsate käte vahel, ei katsunudki ta enam kurdiga rääkima hakata, vaid irvitas talle jultunult näkku ja hakkas talle kuueteistkümneaastase' lapse kartmatu muretusega laulma üht tolleaegset üldtuntud laulu: Hästi on riides see linn Cambrai. Marafin ta riisus ... 2 4 4 Ta ei saanud lõpetada. Quasimodo hüppas üles galerii äärele, haaras ühe käega skolaari jalgadest ja hakkas teda linguna kuristiku kohal keerutama. Siis kuuldi raksatust, nagu oleks luust laegas vastu müüri lennanud, nähti ülalt midagi alla lendavat, mis aga umbes 413 kolmandiku maa peal kuhugi ehituse eendi otsa kinni jäi. See oli juba elutu keha, mis nõnda sinna pooleks-murtult, purustatud kontidega ja lõhkise pealuuga rippu jäi. All hulguste seas kostis hirmukarjatusi
annaabi.ee 
