Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................3 2. Riigimaanteede üldandmed...........................................................................4 2.1 Riigimaanteede seisundi muutused.........................................................4 2.2Riigimaanteede katete keskmiste vanuste muutused...............................5 3.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted............................................................6 3.1 Kohalike omavalitsuste teede hoiu rahastamine...................................7 3.2 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine.........................................8 4. Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted.................9 4.1 Teehoiukava finantsplaan.......................................................................10 4.1.1 Teedevõrgu säilitamine.........................
kanalisatsioonitorustikega. Vajangu trassid on samuti renoveeritud, vajalik on rajada uus puhasti. Assamallas puuduvad puhastusseadmed, on tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon kahes majas kogumiskaevudega. Põdrangul on tsentraalne vesi, kanalisatsioon puudub, Einmanni külas on tsentraalne veevarustus.olemas ja kanalisatsioon kahes majas kogumiskaevudega. Põdrangul tsentraalne vesi, kanalisatsioon puudub. Teed ja tänavad : Tamsalu valla teedevõrgu kogupikkus (v.a riigimaanteed) on 249,8 km, kohalikud teed moodustavad 65% teedevõrgust. Tänavate kogupikkus on 31,1 km, millest 20 km on asfaltkattega. Valdav osa (68%) kohalikest teedest on kruusakattega. Side , internet : Tamsalu linna tuleb Rakverest valguskaabel. Linnas asub telefoni (analoog)keskjaam, digitaalne telefonijaam asub Porkunis. Mobiilside leviala katab kogu maa ja linna territooriumi. Avatud interneti punktid asuvad Tamsalu, Vajangu ja Assamalla raamatukogudes. Interneti
Näiteks hiinlased kasutasid bambustorusid maagaasi juhtimiseks Pekingi valgustitesse juba 400 a e.m.a, veejuhtmed olid kasutusel juba enne Kristust. Tallinna Tehnikakõrgkool 7 Tallinna Tehnikakõrgkool 15.12.2012 1.5. Maantee Maantee on asulatevaheline maismaatee mootorsõidukite (varem hobusõidukite) liiklemiseks. "Maantee" võib olla ka maanteest kujunenud tänava nime koostisosa. Eesti riigimaanteed on jagatud 4 liiki: · Põhimaanteed · Tugimaanteed · Kõrvalmaanteed · Rambid ja ühendusteed Kõigile maanteedele on omistatud unikaalne teenumber. Kui kahel teel on üks ühine lõik, kuulub see lõik üldjuhul väiksemat numbrit omava tee juurde. Riigimaanteedele numbri määratlemisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: a. Põhimaanteed ja tugimaanteed - tee numbrid vahemikus 1 - 100 · kõrvalmaanteed XX101 - XX999, kus XX on maakonna kood
Haanja valda katab Kagu-Eestile omaselt tihe teedevõrk, mis on valdavalt kruusakattega. Haanja valla territooriumil jääb liiklussagedus kõigil riiklikel ja kohalikel maanteedel alla 1000 transpordivahendi ööpäevas. Tulenevalt reljeefist ja ilmastikuoludest, ka lumerohkusest on teede hooldus Haanja vallas suhteliselt kulukas ja töömahukas. Peale Riia-Pihkva maantee, mis on põhimaantee, on teised Haanja vallas asuvad riigiteed kõrvalmaanteed. Riigimaanteed on heas seisukorras. Kohalike teede seisukord on enamasti rahuldav. Tolmuvaba kattega on Ruusmäe-Kuklase tee, Rõuge-Rebäse-Haanja tee, Rõuge-Kurgjärve-Haanja tee Haanja ja Kurgjärve vahel. Saastatus on seda suurem, mida mürarikkam on piirkond. (http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/TEEDEV6RK_YHISTRANSPORT.pdf ) 1.3.2 Elektrivarustus Elektrivarustuses on probleemiks alajaamadest kaugelasuvate väiketarbijate elektrienergiaga varustamine
4. Nimeta teedeehitusettevõtteid (vähemalt 5) Tref, Talter, Tallinna Teede AS, Nordecon Infra, Teede REV-2 5. Nimeta teede projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid (vähemalt 5) K-Projekt, Sweco Projekt, Teekaru, Tinter, Amhold 6. Mis on teemaa Maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehiu korraldamiseks. 7. Mis on tee Maantee, tänav, jalgtee; rajatis mõeldud sõidukitele, jalakäijatele liiklemiseks. 8. Nimeta riigimaanteed, mis kantakse riigimaanteede nimekirja ning iseloomusta neid (vähemalt 4) 1. Põhimaante(ühendab pealina teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi linnutähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.) 2.Tugimaantee(ühendab linnu omavahel ja linnu põhimaanteedega) 3. Kõrvalmaantee(ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid
maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmise. Roheline võrgustik 6. Mis on maakonnaplaneering, kuidas võib maakonnaplaneeringut koostada? Maakonnaplaneering (MP) paneb paika maakonna ruumilised suundumused ja põhimõtted, selle planeeringu ülesandeks on tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huve. MP-ga võidakse kindlaks määrata ka joonehitiste (nt elektritrassid, kõrgepingeliinid, raudteed, riigimaanteed) ning olulise ruumilise mõjuga objektide (nt prügilad, naftaterminalid) asukohad. Maakonnaplaneering peab ühelt poolt lähtuma kehtivast üleriigilisest planeeringust ning selles määratud ruumilise arengu põhimõtetest ja üldistest arengusuundadest. Teisalt on see aga aluseks maakonna linnade ja valdade üldplaneeringutele, millega määratakse juba konkreetsemalt erinevate maa-alade kasutusvõimalused.
Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on 292,7 km², kus elab 2010.aasta 01. Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on üks Gümnaasium (Puurmani Gümnasium), üks algkool (saduküla Lasteaed-Algkool) ja üks lasteaed (Puurmani lasteaed Siilipesa)
A. Meister ,,Võrkmeetoditest ja nende rakendamise võimalustest teedemajandites" Tallinn 1968 Tee projekteerimise normid ja nõuded. Tallinn 2000.a. Teede Tehnokeskus. Teeseadus ja TSM Määrused Tallinn 2005.a. Teede Tehnokeskus A. Lukjanov ,,Juhtimise alused" Algkursus.Tallinn 2000.a. 1. Eesti Teedevõrgu olem (2012. a. 1.01 seisuga). Kokku - 58768km maanteid, nendest riigi maanteid - 16469km Riigimaanteed -9,8% põhimaanteed 1607km -14,6% tugimaanteed 2403km -75,6% kõrvalmaanteed 12458km -0,3% rambid 74km Kogu maanteevõrgu tihedus on 1313km 1000km2, riigimaanteede tihedus 380km 1000km2 kohta. 2. Ehituskorralduse eesmärk Anda terviklik ülevaate kavandatud ehitustegevuse tsüklite (faaside) kulgemise järjekorrast ja omavahelistest seostest
Olenevalt pealiskihist jagunevad teed: 1) kattega teeks, mis on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist püsikattega (asfalt-, tsementbetoon- vms kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee; 2) kruusateeks, mis on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee; 3) pinnasteeks, mis on põllu-, metsa- vms pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. Riigimaanteed jagunevad põhimaanteedeks (nr. 1...10), tugimaanteedeks (nr. 11...100), kõrvalmaanteedeks (tähistatakse viiekohaliste numbritega, millest kaks esimest näitavad maakonda, järgmised maakonnasisest teed) ning rambid ja ühendusteed (neljakohalises numbrid näitavad kaks esimest maakonda ja kaks viimast vastavat teed). Põhimaanteed on: 1. Tallinn Narva (Euroopa numeratsiooni järgi E20) 2. Tallinn Tartu Võru Luhamaa 3. Jõhvi Tartu Valga 4
üldplaneering ja detailplaneering. Etapid (faasid): Projekti idee ja realiseerimise otsus (tasuvusarvutus); Otsus projekteerimise kohta (Teostatavusuuring); Otsus ehitamise kohta (Ehituse tehniline kavandamine); Ehituse alustamine (Tee-ehitusloa taotlemine, ehitaja valik, ehituslepingu sõlmimine); Vastuvõtuotsus (Tööjooniste koostamine, ehitamine, järelevalve); Kasutamine (Teekasutusluba, evitamine ja garantiikontroll). Loetlege teeseadusega kehtestatud riigimaantee liigid - Riigimaanteed on: põhimaanteed, tugimaanteed, kõrvalmaanteed. Mille alusel määratakse maantee klass - Maantee klass määratakse arvestades eeldatavat liiklussagedust, piirkonna arenguvajadusi ja rahvusvahelist liiklust, regionaalpoliitilisi eesmärke ja majanduslikke võimalusi. Eeldatava liiklussageduse alusel aastal, mil esimesest ekpluatasiooni aastast möödub 20 aastat. Millega on määratud projekteeritava maantee projektkiirus Projektkiirus on määratud
1 14. Ühistranspordi ülesanded: · Sõiduvõimaluste loomine · Teede ja tänavate liikluskoormuse vähendamine · Vähendada liiklusõnnetusi · Vähendada kahju keskkonnale 15. Eesti ühistransport: 2/3-buss, 30%- tramm, troll, 2%- rong (hõre graafik).Rongid ja bussid ei täienda teineteist vaid konkureerivad. 16. Teedevõrk Eestis: · Kõik teed 58 034 km · Riigimaanteed (16 487 km) - põhimaantee 1602 km -tugimaantee 2391 km -kõrvalmaanteed 12 444 km -ühendamisteed 50 km E-teed (Euroopa Liidu) 935 · Kohalikud, era 38 489 · Linna tänavad 3 058 km 17. Tee on sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis 18. Tee koosseis: · sõidutee; · parkla ja puhkekoht;
remontimine, teehoiu järelvalve, tegevusluba,), 3. Tegevusloa väljastamine, nõuded; luba antakse füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on täitnud nõuded vastava teehoitöö tegemiseks luba on vaja ehitamiseks, sildade ehituseks, projekteerimiseks, ekspertiisiks, järelvalveks Firmal peab olema vähemalt üks paberiga töötaja, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus libeduse tõrjel, puhastamisel korrashoiul ei pea tegevusluba olema. 4. Eesti teedevõrgu olem; Riigimaanteed 16472km, sh põhimaanteed tugimaanteed kõrvalmaanteed rambid ja ühendusteed, kohalikud teed ja erateed, linnatänavad ja teed - kokku 58000km Katted-asfalt, mustkate, tuhaga stabiliseeritud, pinnatud kruus, kivikate, kruusa ja pinnasteed 5. Hooldustööde organiseeritus riigimaanteedel; Varasemad teedevalitsused on kaotatud , tööd teevad riigiettevõtjad-Tartumaa teed, pärnumaa teed, saare teed, võru
/h 3) viib lõpule Saaremaa püsiühenduse tasuvuse ja keskkonnauuringud, ning alustab Saaremaa p püsiühenduse rajamist j eesmärgiga g g lõpetada p see aastaks 2015;; 4) suurendab riigimaanteede tolmutõrje vahendeid eesmärgiga muuta tolmuvabaks 29 kõik suurema liiklusintensiivsusega riigimaanteed; Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Valitsusliidu põllumajanduspoliitika: 1) toetab Euroopa Liidu põllumajanduse turukorralduse kiiret reformi vaba konkurentsi suunas ja kõikide liikmesriikide võrdset kohtlemist. Taotleb põllumajanduses ühendusesiseste tootmiskvootide kaotamist; 2) maksab k bk konkurentsitingimuste k t iti i t võrdsustamiseks õ d t i k riigieelarvest
.. lingi kaudu. Lisas 3 on välja toodud ka mõned programmi poolt pakutavad standardsed lühikäsklused. 6.3 Objektiklassi loomine Objektiklassina (Feature Class) käsitletakse arvutis modelleeritud reaalse maailma objektide kogu, mille sisu on oma üldolemuselt sarnane ning mille objektid omavad ühist geomeetriat. Ühe näitena võib objektiklassina käsitleda näiteks mingil territooriumil paiknevat teedevõrgustikku, kuhu alla kuuluvad nii riigimaanteed, põhimaanteed, kõrvalteed, pinnaseteed jne. ning mis on kõik klassif itseeritavad joonobjektidena. Konkreetset klassi kirjeldav informatsioon talletatakse vastavas atribuuditabelis. samuti Iga objekti iseloomustab kindel parameetrite hulk, mis samuti on kirjeldatud atribuuditabelis. Teedevõrgustiku objektiklassis võiksid need olla nt. joonlõigu pikkus, tee number, tee laius, kuuluvus jne.
27. Mis on metsatee Riigi omandis oleval maal paiknev riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. 28. Mis on tänav Linnas või alevis, alevikus paikev tee, mis on ehitatud sõidukitele või jalakäijatele liiklemiseks. 29. Mis on jalgtee ja jalgrattatee Ainult jalakäijatele, ratturitele. 30. Mis on talitee Külmunud maa või veekogu rajatav tee, ette nähtud mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahel liiklemiseks. Kasutusaeg on piiratud. 31. Nimeta riigimaanteed, mis kantakse riigimaanteede nimekirja ning iseloomusta neid (vähemalt 4) ? 32. Nimeta põhimaanteed mis kuuluvad TEN-T teedevõrgustikku (vähemalt 5) Tee nr 1 (Tln-Narva); nr 3 (Jõhvi, Tartu, Valga); nr 4 (Tallinn-Pärnu-Iklal); nr 8 (Tallinn-Paldiski); nr 11 (Tlna ringtee) 33. Nimeta riigi põhimanteed (vähemalt 10) Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, Jõhvi-Tartu-Valga, Tallinn-Pärnu-Ikla, Pärnu-Rakvere-Sõmeru, Valga-Uulu, Riia-Pihkva, Tallinn-
/h 3) viib lõpule Saaremaa püsiühenduse tasuvuse ja keskkonnauuringud, ning alustab Saaremaa p püsiühenduse rajamist j eesmärgiga g g lõpetada p see aastaks 2015;; 4) suurendab riigimaanteede tolmutõrje vahendeid eesmärgiga muuta tolmuvabaks kõik suurema liiklusintensiivsusega riigimaanteed; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Põllumajandus Valitsusliit: 1) toetab Euroopa Liidu põllumajanduse turukorralduse kiiret reformi vaba konkurentsi suunas ja kõikide liikmesriikide võrdset kohtlemist. Taotleb põllumajanduses ühendusesiseste tootmiskvootide kaotamist; 2) maksab konkurentsitingimuste võrdsustamiseks riigieelarvest täiendavalt otsetoetusi vastavalt Euroopa Liiduga (EL) liitumiselepingus sätestatud maksimaalmääradele
annaabi.ee 
