Ajalugu. Eesti riigi kord ja sisepoliitika 1920 – 1934 Eesti riigi pindala oli 47’450 km2 Rahvaarv oli 1 059 000 inimest Riigikorralduselt oli eestis parlamentaarne demokraatia Kõrgeim võim oli parlamendil e riigikogul Välisriikidega suhtlemises esindas riiki riigivanem, kes oli ka ühtlasi peaminister Igapäevaelu riigis juhtus valitsus, kuhu kuulusid ministrid Oli poliitiliselt ebastabiilne aeg, erakondade paljusus, valitsused vahetusid tihti, ei suudetud valimislubadusi täita, tihti esinesid valitsuskriisid e. Omavahelised lahkhelid
Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president W.Wilson (1913-1921) F.D. Roosvelt (1933-1945) Suurbritannia monarh / kuningas peaminister George V (1910-1936)
Suur vend on tegutsenud meie keskel erinevatel aegadel. Mõiste suur vend on tulnud Orwelli teosest 1984 ja on sestsaadik kasutuses olnud. Kuidas siiski on suur vend inimkonda valvanud ja kuidas teeb ta seda nüüd? Ajaloos on olnud nii mõnigi suur vend, kes hakkas meetmeid valimata oma võimu suurendama. Stalin ja Hitler olid samuti sellised. Nende riigikorraldus sarnanes vägagi Orwelli ,,1984" ennustatuga. Mõlemad riigid, nii Saksamaa kui ka nõukogude liit, olid riigikorralduselt totalitaarsed. Saksamaal tegutses salapolitsei ja valestimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. Ka NL-s olid vangilaagrid. Nende jaoks olid kõik vaenlased. Erinevus tuli ehk isikukultuse saavutamisega. Hitler kasutas rohkem hirmutamist, aga Stalin aga hakkas töörahva eeskostjaks ja nii sai nende suureks juhiks. Loodi hulgaliselt plakateid, mis alati inimeste silme all olid. Algul võimatuna tunduv teos 1984, on siiski päris tõeline. Riik on inimese suurim mõjutaja
4. 1920- Tekib rida uusi riike. Võeti vastu eesti esimene põhiseadus, mida peeti sel ajal kõige demokraatlikumaks üldse. 5. 1930 muutus olukord totalitaarseks ja autoritaarseks 6. 1991- totalitaarse ühiskonna kokku varisemine, kus enamus riike pöördus demokraatia teele, mis oli sel hetkel maailmas enimlevinud riigikorraldus. 7. 1990 alguses, totalitaarselt riigikorralduselt demokraatlikule üle minekut nimetatakse uue terminiga SIIRDEPERIOOD. (sinna kuuluvad enamik ida- euroopa riike, ka eesti) Kaks võimalikku siirdeperioodile üleminekut: · Kiire üleminek demokraatiale (eesti tegi seda) · Aeglane üleminek demokraatiale. (venemaa kasutas seda ja tänapäevaks on nad taas ditaktuuririik) 9) Nimeta demokraatia tunnusjooned. Millise mõistega iseloomustad nüüdisdemokraatiat? 1
Riigi territoorium- maa-ala, mis allub riigi võimule. Riigi elanikkond (rahvas)- moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Monarhia- veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu Absoluutne monarhia-kogu võim kuulub ühele valitsejale Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises. Esinuds demokraatia- riigikorraldus, kus rahva poolt valitud saadikud on otsustajateks. Siideriik-riik, milles toimub üleminek ühelt riigikorralduselt teisele. Siideperiood- periood, mille jooksul toimub totaritaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks Võimude lahusus ja tasakaalustatus- demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Konstitutsioon- põhiseadus, riigi kõrgeim sedus,mis sätestab valitsemiskorralduse,kodanikuõigused ja kohustused. Määrus-õigusat, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks.
rahvaid ja kommuniste · Arengu ja edasiminekuna peeti ainuõigeks diktatuuri AUTORITAARNE RIIK · Võm koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte · Poliitiliste erakondade tegevus peatatud või piiratud · Rahval puudub võimalus juhte mõjutada · Sellised riigid tähtsustavad konservatiivseid (traditsiooniline, ei ole uuendustele avatud) väärtusi · Ei propageerita vägivalda · Ei nimetata diktatuuriks TOTALITAARNE RIIK · Riigikorralduselt diktatuur · Võim koondunud ühe isiku kätte · Kontrollitakse inimeste tegevust, mõtteavaldusi ja isklikku elu · Rikutakse inimõigusi · Kõrgeimaks võimuks on diktaatori tahe FASISTLIK DIKTATUUR ITAALIAS · Esimene riik Euroopas, kus hakkas kehtima diktatuur · Majanduslikud raskused ja tööpuudus halvendasid riigi üldist seisukorda · Kommunistid korraldasid streike, tekitasid riigis kaose
Ametiühingutesse kuulumine tehti kohustuslikuks, töölistele kehtestati teatud soodustused kindel tasuline puhkus ja abirahad töötuse korral. Kahjuks arenes aga Itaalia majandus teistest suurriikidest, ka totalitaarsetest aeglasemalt. Kolm tugevamat demokraatlikku riiki kahe ilmasõja vahel olid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nendes riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid ehk põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja vabadused. Riigikorralduselt oli USA presidentaalne vabariik, Suurbritannia parlamentaarne monarhia ja Prantsusmaa parlamentaarne vabariik. USA-s ja Suurbritannias oli kaheparteisüsteem, Prantsusmaal mitmeparteiline süsteem. Aastatel 1919- 1939 oli sisepoliitiline elu neis riikides suhteliselt stabiilne. Väiksemad kriisid ja rahutused olid tingitud majanduskriisidest. USA-le andis esimene maailmasõda majandusliku võimsuse. Kui enne sõda tuli USA-l
10* Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. 2.1. Sisepoliitika ja majandus: 11* Näidisriikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused. 12* Riigikorralduselt olid: 34* USA presidentaalne vabariik 35* Suurbritannia parlamentaarne monarhia 36* Prantsusmaa parlamentaarne vabariik 13* Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president: president W.Wilson (1913-1921)DP H.Hoover (1929-1933)VP F.D. Roosvelt (1933-1945)DP Suurbritannia monarh / kuningas: peaminister George V (1910-1936)
"Volvo" tehaste (1915) näol muutus Rootsi autode tootjaks. Endiselt lai turg oli Rootsis toodetud koorelahutajatel (separaatorid), mida kasutasid paljude maade talupojad. Ülemaailmselt olid kasutusel Rootsis valmistatud telefonid, mida valmistati L. M. Ericssoni tehastes, samuti Rootsi tuletikud. Rootsi metsatööstus orienteerus 19. sajandi lõpul tselluloositootmisele. Suuremaid pankureid oli Wallenbergide perekond. RIIGIKORRALDUS. 20. sajandi alguses oli Rootsi oma riigikorralduselt parlamentaarne monarhia. Parlament Riksdag koosnes kahest kojast. Kuningaks oli Oskar II, kuid riigiasjadega tegeles ta poeg, kes 1907. a. ka troonile asus Gustav V nime all. Kui sajandivahetusel püüti igati tugevdada kuningavõimu, siis 1905. a. said liberaalid tunduva ülekaalu parlamendis konservatiivide ees. Nii moodustati esimene liberaalide valitsus koos sotsiaaldemokraatidega (vasakpoolne valitsus), mis võttis 1912. a. vastu
Prantsusmaa) · Autoritaarsus (näit Castro Kuuba, Saddami Iraak, Pätsi Eesti) · Totalitarism (näit Kimi Põhja-Korea, Hitleri Saksamaa ja Stalini NSV Liit) 15) Kas nõustud järgmiste väidetega? Põhjenda. a. Tänapäeva kõige demokraatlikumad riigid on monarhiad. b. Monarhia võib ühtlasi olla ka demokraatia. c. NSV Liit oli riigikorralduselt föderatiivne vabariik, sisult aga totalitaarne diktatuur. d. Korea Rahvademokraatlik Vabariik on vähedemokraatlik riik, pigem diktatuur. e. Riigi nimetamine demokraatiaks või diktatuuriks on eelkõige hinnanguline. 16) Täida lüngad (NB! Ametis olevate isikute nimed on antud 1. mai 2005 seisuga). Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslikke kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega
Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919 oli 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919 diktatuuri. Diktatuur kehtestati mitmetes riikides alles peale 1923-1924 majanduskriisi. USA-s, Suurbritannias ja Prantsusmaal kehtisid demokraatlikud põhiseadused (e konstitutsioonid), mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused. Riigikorralduselt oli USA presidentaalne vabariik, Suurbritannia parlamentaarne monarhia ning Prantsusmaa parlamentaarne vabariik. USA-s ja Suurbritannias valitses kaheparteisüsteem, Prantsusmaal paljuparteiline süsteem. Sisepoliitiline elu oli neis riikides 1919-1939 suhteliselt stabiilne; väiksemad kriisid ja rahutused olid tingitud majanduskriisidest. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20
"Volvo" tehaste (1915) näol muutus Rootsi autode tootjaks. Endiselt lai turg oli Rootsis toodetud koorelahutajatel (separaatorid), mida kasutasid paljude maade talupojad. Ülemaailmselt olid kasutusel Rootsis valmistatud telefonid, mida valmistati L. M. Ericssoni tehastes, samuti Rootsi tuletikud. Rootsi metsatööstus orienteerus 19. sajandi lõpul tselluloositootmisele. Suuremaid pankureid oli Wallenbergide perekond. RIIGIKORRALDUS. 20. sajandi alguses oli Rootsi oma riigikorralduselt parlamentaarne monarhia. Parlament Riksdag koosnes kahest kojast. Kuningaks oli Oskar II, kuid riigiasjadega tegeles ta poeg, kes 1907. a. ka troonile asus Gustav V nime all. Kui sajandivahetusel püüti igati tugevdada kuningavõimu, siis 1905. a. said liberaalid tunduva ülekaalu parlamendis konservatiivide ees. Nii moodustati esimene liberaalide valitsus koos sotsiaaldemokraatidega (vasakpoolne valitsus), mis võttis 1912. a. vastu töökaitse seaduse,
Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. Sisepoliitika ja majandus: Näidisriikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused. Riigikorralduselt olid: USA presidentaalne vabariik, Suurbritannia parlamentaarne monarhia, Prantsusmaa parlamentaarne vabariik. USA-s ja Suurbritannias valitses kaheparteisüsteem, Prantsusmaal mitmeparteiline süsteem. Sisepoliitiline elu oli neis riikides 1919-1939 suhteliselt stabiilne; väiksemad kriisid ja rahutused olid tingitud majanduskriisidest. USA. I maailmasõda andis USA-le majandusliku võimsuse - kui enne
sajandilgi. Poola varauusaja alguses Ida-Euroopas kujunes rivaalitsevaks paariks Venemaa ja Poola, kelle vastuolud said alguse juba keskaja lõpul, mil Moskva ja Leedu jagasid kunagise Kiievi riigi alasid. Moskva suurvürstiriigi taotlus ,,esiisade pärandusele" vallandas kestvad sõjad Leeduga, sundides viimast lähenema Poolale. Varauusaja alguses valitsesid Poolat Leedu päritolu jagelloonid, kes olid samaaegselt (kuni 1526) ka Tsehhi ja Ungari troonil. Riigikorralduselt oli Poola erandlik kogu Euroopas. Siin koondus aristokraatia ja alamaadel (szlachta) ühiselt tugeva kuningavõimu vastu, mis tagas Euroopas ainulaadsed aadlivabadused ja privileegid. Kõrgem võim riigis kuulus seimile, mis koosnes kõrgaadlit esindavast senatist ning szlachta't esindavast saadikutekojast. Alates 1505. aastast oli kõigil seimi saadikutel vetoõigus: piisas ühest püsti tõusnud saadikust, kes ütles veto või nie pozwalam, et jätta arutatav seaduseelnõu vastu võtmata
saksapäraselt ) magusavõitu. 78 17. & 18. SAJANDI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL. BAROKK. ROKOKOO. Saanud 17. saj. teisel poolel juhtivaks jõuks Euroopa majanduslikus ja poliitilises elus, hakkas Prantsusmaa üha rohkem domineerima ka kultuurivaldkonnas, omandades täieliku juhtpositsiooni 18. sajandiks. Riigikorralduselt esindas 17. sajandi Prantsusmaa absolutislikku monarhiat, kus valitsejal oli oma kaalukas sõna öelda ka kunstivaldkonnas. Sellest annab tunnistust ka see asjaolu ,et prantslased nimetavad oma arhitektuuristiile (kuigi need täiesti puhtalt ilmuvad peamiselt sisekujunduses ) valitsejate järgi. Nii on prantsuse varabarokki nimetatud ka Louis XIII e. üleminekustiiliks ( u. 1620-50 ), millele on iseloomulik renessansitraditsioonide jätkamine
annaabi.ee 
