riigiametnilele ja nõukogule. Alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seadusekandja vähendas mõnel määral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigikorralduses kaasa rääkimist. Ma leian, et riigis ei peaks eristatama lihttöölisi ja riigiametnike. Kõiki inimesi riigis peaks võtma, kui lihtrahvast ja, et kõigil oleks samad võrdõiguslikud võimalused riigitegevuses kaada rääkida. Eesti riigikorraldust võiks samastada kohati Ateena riigikorraldusega, kus rahavas saab teha oma ettepanekuid, kuid samas mõnest küljest on sarnane ka Sparta riigikorraldusega, et lõplik sõna jääb volikogule, kelle rahvas on sinna valinud. Ateenas oli orjastamine keelatud. Kõik riigi kodanikud olid võrdsed. Kõigil oli ka võrdsed võimalused ja nad said esineda rahvakoosolekutel oma ettepanekutega. Spartas alistatud messeenlastest ja ka Lakoonika pärisrahvast said aga spartaatide maaorjad. Kuna siis ei pidanud spartaadid ise tööd tegema
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia tähendab ladina keelest tulenevalt rahva võimu. Sõna demokraatia tähendus on aegade jooksul pidevalt muutunud ja muutub ka edaspidi. See tähendab, et kunagi peeti teatud tunnusjoontega riiki demokraatlikuks, siis tänapäeva ühiskonnas see selle mõiste alla ei kuuluks. Tänapäeval demokraatial on teatud kindlad välja kujunenud tunnusjooned, mille põhjal eristatakse demokraatliku riigikorraldusega riike teistest. Kui Vana-Kreeka linnriikide ühiskonnaelu juhtimises osalised ainult (st. mitte orjad, naised, talupojad), siis tänapäeva demokraatliku riigi põhitunnuseks on see, et kõigil riigi kodanikkel on võimalus osaleda valimistel ja valida seeläbi endale esindaja parlamendis. Veel mõnikümmend aastat tagasi oli riike, kus valimisõigus oli ainult meestel. Üks tänapäeva demokraatliku riigi tunnusjoon on kõigi võrdsus seaduse ees, mis
(aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, orjad) 7 Iseloomustage Kreeka poliste valitsemiskorraldust. 8 Millised kohustused olid polise kodanikul? Nimetage kaks kohustust. 9 Kellele ei laienenud Kreeka polistes kodanikuõigused? Nimetage kolm elanikkonna rühma. 10 Millised valitsemisvormid olid Kreekas esindatud? Iseloomustage neid paari lausega ja tooge näiteks üks Kreeka polis, kus vastav valitsusvorm kehtestati. 11 Võrrelge Vana-Kreeka demokraatiat tänapäeva demokraatliku riigikorraldusega. Tooge välja sarnasusi ja erinevusi. 12 Iseloomustage Kreeka linnriiki. Selgita mõisted: akropol, agoraa, tempel, andreion. 13 Iseloomustage Vana-Kreeka olümpiamänge (reeglid osalejatele, võistlusalad, tähtsus, olümpiarahu, premeerimine). 14 Iseloomustage Kreeka naise positsiooni ühiskonnas ja abielus. 15 Iseloomustage Kreeka aristokraatlikku eluviisi (sümpoosionid, konkurentsivaim, sport, haridus, kultuur, homoseksuaalsed suhted)
päritavate eesõigustega üliklikule. Rikastele ehk aristokraatidele oli kätte vajunud võim, nemad juhtisid riigi ül. (nt Sparta) Türannia- autoritaalne vägivalla reiim, hirmuvalitsus, Türannia on ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitseja (nt lühikest aega oli Ateenas, kukutati see ära ja tuli kõige õigem demokraatia Ateenasse) 7.Võrdle Vana-Kreeka demokraatiat tänapäeva demokraati riigikorraldusega? Sarnasused? V: Sarnasused: Võim kuulub rahvale, kodanikul õigus oma seisukohti valida, rahvaesindus on valitavad, võim on avalik, kohtupidamine avalik, kodanikel on õigus riigikaitse, kodanike võrdne õigus valija ja valitava vahel. Erinevused: Antiik demo otsene, tänapäeva kaudne, kodanike õigused Antiik ajal vähestel, tänapäeval paljudel, killukohus antiikajal 8.Demokraatia valitsemise puudused? V: Rahvas kergesti manipuleeritav, otsustamine aeglane, rahvas sageli ei suuda
Tegeles mõistetega nagu voorus ja teadmine. Sokrates oli veendunud, et õpetaja kohus on üksnes õpilase juhatamine, asja tuumani peab õpilane ise tundma. Platon Sokratese õpilane, kes samuti tegeles voorusega. Veel tuli Platon välja ideede õpetusega ja esitas ettekujutuse ideaalsest riigist. Aristoteles Platoni õpilane, kel oli lai silmaring. Tegeles nii loodusteaduste, füüsika, loogika, kirjanduse, muusika, ajaloo, riigikorraldusega, moraali ja maailmakorra põhimõtetega. Võttis eelmiste filosoofide- teadlaste ideed kokku ja süstematiseeris nad. Nii kujundas omaenese põhjendatud ja sageli orginaalsed seisukohad. Iseseisvalt lõi loogika. Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass 20. Hellenismiperiood Hellenismiperiood algas aastal 338 eKr, mil Kreeka alistus Makedoonia ülemvõimule. Alistumisele järgnes uue Makedoonia kuninga Aleksander Suure sõjakäik (334-326 eKr) idamaadesse. Makedoonia ja Kreeka
Ajaloo KT EESTI VABARIIK 1. 1920ndad a) 1920. aastatel oli Eesti äärmiselt parlamentaarse riigikorraldusega demokraatlik vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1920. aastal. Sellega moodustati 100 liikmeline riigikogu, mis moodustas valitsuse. Valitsusjuht, riigivanem täitis ka riigipea kohustusi. Parlamendis polnud kunagi ühel erakonnal valitsuses enamust ja seetõttu vahetus valitsus pidevalt, mis tähendas ebakindlat sisepoliitikat. b) Majandus oli 1920. alguses kehva ning teiste riikidega ei õnnestunud mitte mingisuguseid majandussuhteid luua. Majandus hakkas mõne aasta pärast Otto
1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Esimesed kriisinähud ilmnesid majanduses, kus valitses tohutu ületootmine. 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorki börsi paanika. Ülemaailmse majanduskriisi põhjusteks peetakse: 1.ületootmist 2.vale majandamine 2.valitsuste vead kriisi ajal Demokraatia levik Imaailmasõja järel Demokraatlike riikide arv suurenes massiliselt pärast Esimese maailmasõja lõppu Seda just eelkõige seetõttu, et sõjas peale jäänud riigid olid demokraatliku riigikorraldusega Inglismaa, Prantsusmaa, USA Laienesid ka demokraatlikud vabadused. Näiteks 1918.a. Suurbritannias vastu võetud valimisseadus suurendas valimisõiguslike kodanike arvu ligi kolm korda ning valimisõigus anti ka naistele. Demokraatlike riikide arv suurenes massiliselt pärast Esimese maailmasõja lõppu Seda just eelkõige seetõttu, et sõjas peale jäänud riigid olid demokraatliku riigikorraldusega Inglismaa, Prantsusmaa, USA Laienesid ka demokraatlikud vabadused. Näiteks 1918.a
see leidis ka Eestis head vastukaja. Adolf Hitler ja Holokausti ajaline järjestus Kui 1933. aastal sai Saksamaa valitsejaks Adolf Hitler, hakkas ta kohe tegema riigis ümberkorraldusi ning see väljendus enamasti tsiviilõiguste muutmisega. Nimelt arvas, et ainuke rahvas maailmas peab olema nö. aaria rass ning teised rassid tuleb hävitada. Eriline viha oli Hitleril aga juutide vastu, sest nad olid tema arvates liialt enesekindlad ja targad, mis aga ei sobinud kuidagi Hitlerile riigikorraldusega. Imelik on aga see, et teatud andmete järgi oli Hitleri vanaema juut ning temas endaski oli veidi juudiverd. Esimene märk, mis näitas Hitleri sallimatust juutide vastu oli 1934. aastal kehtestatud seadus, mis keelas kõikide juutide ajakirjade müümise. Murranguline muutus toimus aastal 1936, kui juba juutide põhiliseid õigusi oli kärbitud. Nimelt toimusid Olümpiamängud sellel aastal Saksamaal ning selleks, et juutide diskrimineerimist maailma eest
Selle all misteti krgklassi inimesi. Aristrokraatide seast prinesid valdava enamuse riigimeestest kui ka vaimuinimestest. Trannia - ainuvalitseja vim, kui inimene on haaranud vimu riigis tihtipeale lbi vgivalla. Kui riigis olid pingelised olukorrad ja Kreekat vaadates poliste vahel olid arusaamatused ja vastuolud, juhtus tihti, et mni inimene vttis korra oma ktte, kuigi see ti kaasa sjapidamiste tihenemise. 9.Vrdle Antiik-Kreeka demokraatiat tnapeva demokraatliku riigikorraldusega. Nimeta kaks sarnasust ja kaks erinevust. v: Erinevused: Antiik-Kreekas oli kll demokraatia, kuid siiski oli orjade arv vga suur. Samuti ei valinud rahvas endale esindaja riiki juhtima, vaid nad tegid seda suuremal mral ise. Sarnasused: Kik kodanikud on seaduste ees vrdsed ja neil on igus esitada oma arvamus iga teema kohta. 10.Keda tead Trooja sja kangelastest? Nimeta kaks. Millega nad silma paistsid? v: Agamemnon - Sparta kuningas, kes lks esimesena troojat vallutama.
välja langeda. · Palju mitte kodanike, et neid võimu all hoida loodi kasvatussüsteem, mille ülesandeks oli arendada sõjameheomadusi. Seitsme aastaselt pandi poisid eakaaslastega kokku elama ja nad pidid ise toime tulema ja nad tegelesid pideva füüsilise treeninguga. Kolmekümne aastaselt said spartiaadid kodanikeks, said oma maatüki ja võtsid naise. · Karm distsipliin tagas riigi sisemise stabiilsuse. Spartat peeti parima riigikorraldusega linnriigiks aritokraatliku korra pooldajate arvates. Demokraatlik Ateena. · Ateena oli riik Kesk-Kreekas, Atika maakonnas. · Kodanikkonna moodustasid kõik meessoost põliselanikud. · Soloni reformid panid aluse demokraatliku riigikorra arengule. · Ehitasid endale võimsa laevastiku ja sellega tõusis vaeste kodanike tähtsus ühiskonnas veelgi, kuna nemad olid sõudjad ja madrused. · 5 sajandi keskpaigaks kujunes demokraatlik riik eesotsas Periklesega.
Sest pidevalt avaldasid Sakslased rahulolematust Versialles’s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega, lisaks oli ka majanduskriis 6. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930. Aastatel võimule diktatuurid? Kuna majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatlikusse korda, siis loodeti et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada korra ja muuta elu paremaks. Töövihik 1. Millised eesmärke silmas pidades määrati uued riigipiirid
Aafrikani, rännete teedel nad rajasid endale mitmeid kolooniaid. Kartaago linn asub praeguse Tuneesia pealinna Tunise lähedal. Sellest linnriigist lähtudes Kartaago laiendas oma valdusi kogu Põhja-Aafrika rannikut mööda, Egiptusest Marokoni. Nende kolooniaid oli ka Sitsiilia ja Sardiinia saartel. Kartaago elatus põhiliselt transiidist ja oli Vahemere lääneala merekaubanduse monopol. Puunia sõdade ajaks oli Kartaago riigikorraldus sarnane Rooma riigikorraldusega, ka seal oli rahvakoosolek, riiginõukogu (senat), konsulite asemel valiti ametisse kaks sufeedi. Sufeetide käes oli vaid tsiviilvõim, väejuhid nimetati riiginõukogupoolt ametisse vaid sõjakorral. Kartaago armee koosnes palgaarmeest, see koosnes paljudest rahvastest. Rahvad seal armees olid nt kreeklased, keldid ja ibeerid. I puunia sõda toimus 264-241eKr. Kõigepealt üritasid Kartaagosse ülemere murda kreeklased, algas võitlus Sitsiilia saare pärast
vad" pigem paremuse poole. Ajaloost on teada palju kurjadest riigijuhtidest ja nende kohutavatest tegudest, mida nad maa peal korda on saatnud. Isegi tänapäevalgi eksisteerib nö. ,,keskaegseid" riike, kus eluviis meenutab pigem maapealset põrgut kui tsiviliseeritud demokraatlikku riigikorda. Põhja-Koread peetakse kõige isoleeritumaks riigiks maa peal. Sellistes regioonides õigustunne peaaegu puudub. Juhtideks on sisuliselt poolpsühhopaatid. Kuid ajaloost on teada, et sellise riigikorraldusega riike oli vanadel aegadel palju levinumad kui seda on tänapäeva maailmas. Kuid kõik inimesed ei ela siiski 21. sajandil. Paljud regioonid maa peal sisaldavad sellist elukorraldust, mis meenutavad veel Nõukogude aega või lausa keskaegseid elutalitlusi. Võimu kuritarvitamine on inimühiskonnas üldlevinud nähtus. Kuid korruptsioon on siiski ainult üks sadadest näidete seast. Maailmas esineb kuritegevust just sellepärast, et ,,seda tahetakse". Vastasel korral seda ei esineks.
vad" pigem paremuse poole. Ajaloost on teada palju kurjadest riigijuhtidest ja nende kohutavatest tegudest, mida nad maa peal korda on saatnud. Isegi tänapäevalgi eksisteerib nö. ,,keskaegseid" riike, kus eluviis meenutab pigem maapealset põrgut kui tsiviliseeritud demokraatlikku riigikorda. Põhja-Koread peetakse kõige isoleeritumaks riigiks maa peal. Sellistes regioonides õigustunne peaaegu puudub. Juhtideks on sisuliselt poolpsühhopaatid. Kuid ajaloost on teada, et sellise riigikorraldusega riike oli vanadel aegadel palju levinumad kui seda on tänapäeva maailmas. Kuid kõik inimesed ei ela siiski 21. sajandil. Paljud regioonid maa peal sisaldavad sellist elukorraldust, mis meenutavad veel Nõukogude aega või lausa keskaegseid elutalitlusi. Võimu kuritarvitamine on inimühiskonnas üldlevinud nähtus. Kuid korruptsioon on siiski ainult üks sadadest näidete seast. Maailmas esineb kuritegevust just sellepärast, et ,,seda tahetakse". Vastasel korral seda ei esineks.
vad“ pigem paremuse poole. Ajaloost on teada palju kurjadest riigijuhtidest ja nende kohutavatest tegudest, mida nad maa peal korda on saatnud. Isegi tänapäevalgi eksisteerib nö. „keskaegseid“ riike, kus eluviis meenutab pigem maapealset põrgut kui tsiviliseeritud demokraatlikku riigikorda. Põhja-Koread peetakse kõige isoleeritumaks riigiks maa peal. Sellistes regioonides õigustunne peaaegu puudub. Juhtideks on sisuliselt poolpsühhopaatid. Kuid ajaloost on teada, et sellise riigikorraldusega riike oli vanadel aegadel palju levinumad kui seda on tänapäeva maailmas. Kuid kõik inimesed ei ela siiski 21. sajandil. Paljud regioonid maa peal sisaldavad sellist elukorraldust, mis meenutavad veel Nõukogude aega või lausa keskaegseid elutalitlusi. Võimu kuritarvitamine on inimühiskonnas üldlevinud nähtus. Kuid korruptsioon on siiski ainult üks sadadest näidete seast. Maailmas esineb kuritegevust just sellepärast, et „seda tahetakse“. Vastasel korral seda ei esineks.
annaabi.ee 
