Koolis korraldatakse tihti erinevaid üridusi ja väljasõite, kus lapsed samuti arendavad oma keele oskust ja lähenevad eesti kultuuriga. Sageli käivad koolis külalised, kelle jaoks kool organiseerib ekskursiooni, kus õpilased, kes ekskursiooni ajal kannavad eesti rahvariideid, ise rääkivad oma koolist nii vene, kui ka eesti keeles (see sõltub sellest, millist keelt räägivad külalised). (Narva Vanalinna Riigikooli põhimäärus http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/dokumentatsioon/dokumentatsioon/168-narva- vanalinna-riigikooli-p-him-rus, http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli- ldinfo/metoodika) Allates 2009. aastast on Narva Vanalinna Riigikoolis gümnaasim, enne seda oli ainult põhikool. Nii põhikooli, kui ka gümnaasiumi lõpetavad NVRK õpijad nagu tõelised eestlased.
16-70 aastastele narvalastele oli esitatud küsimus, mis puudutab identiteeti, kelleks nad ennast peavad. Lisana kasutasime küsimusi, mis puudutavad kodakondsust ja sünnikohta. Vastused olid väga erinevad, mõned küsitletud isegi ei saanud täpselt vastata, keegi paigutab end mitmendatesse rahvustesse. Valeri, 10 klassi õpilane, ütles: "Pean ennast venelaseks, kuna vanemad on venelased. Aga on olemas nii vene kui ka eesti pass." Jekaterina, Narva Vanalinna Riigikooli üheteistkümnenda klassi õpilane, aktiivne noor, ütles: "Mina ei ole venelane ega eestlane." Sama kooli kümnenda klassi õpilane, helikunstnik, USA Ühendriikide ACCESS programmi vilistlane Valerija arvab: "Mina pean ennast venelaseks kui ka eestlaseks, kuna ma olen sündinud Eestis , ma elan siin, õpin, kõik on eesti keeles, aga mu vanemad on venelased." Olesja Stefanovits, kogenud eesti keele ja kirjanduse, georgaafia õpetaja, ütles: "Pean ennast
peab teadma, mis toimub tema koolis! Kui probleem jääb koolis lahendamata, tuleks järgmise sammuna teavitada maavalitsuse inspektorit kooli õppe-ja kasvatustegevuse puuduste ilmnemisest. Kooli juhtimise ja ressursside kasutamise seadusliku, otstarbeka ja säästliku kasutamise probleemidega soovitame pöörduda kooli omaniku poole (munitsipaalkooli omanik on valla-või linnavalitsus, erakooli omanik füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, riigikooli omanik on Haridusministeerium). Kui probleemid on jäänud kooli-, kohaliku omavalitsuse ja maavalitsuse tasandil lahendamata, tuleks kirjaliku avaldusega pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalveosakonna poole. Kodanike avaldustele vastamisel ei tegelda anonüümkirjadega. Samuti ei lahendata probleeme telefoni teel, sest enne vastuse andmist on vaja kuulata ära mõlemad probleemis osalevad pooled.
üldhariduskoolidele 48,7 mln eurot, teadus- ja arendustegevuse valdkonna kulud 163,1 mln eurot ning täiskasvanute haridusele 5,3 mln eurot (2012 aasta riigieelarve seletuskiri, [www.fin.ee/riigieelarve-2012] 25.04.2012). Kvoodimüügi vahenditest rahastatakse enam kui poolesaja koolihoone ja õpilaskodu renoveerimist (sh on mahult suuremad kulud planeeritud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hoonete renoveerimiseks), RKASi kaudu ehitatakse ja renoveeritakse viit riigikooli, suurematest Viljandi Gümnaasium ja Nõo Reaalgümnaasiumi hooned (2012 aasta riigieelarve seletuskiri, [www.fin.ee/riigieelarve-2012] 25.04.2012). Sotsiaalkulutuste kõrval moodustavad haridusele suunatavad vahendid riigieelarve kuludest teise suurema kuluartikli. Miks peaks riik haridust rahastama ? Sellele küsimusele võib vastata mitmetasandiliselt. Esmalt asub Eesti Vabariik õigusruumis, kus hariduse kättesaadavus erinevatest sotsiaalsetest
Ta sündis Hispaanias, aristokraatlikus kuid suhteliselt vaeses perekonnas. Tema isa ja vanaisa olid reetorid. Ta sai hariduse Roomas ja tänu erakordsele töökusele saavutas seda, et provintsiaalne päritolu kuidagi ei mõjutanud tema kõnelemist. Ta valmistas end ette kohtuoraatori karjääriks ning hiljem esines kohtus tihti advokadina (69-96). Kuid kuulsuse tõi talle tema teoreetiline ja pedagooliline tegevus. Teda peetakse esimeseks professionaalseks õpetajaks, kes lõi riigikooli. Tema teostest on säilinud 12 raamatust koosnev "Institutio oratoria" ("Kõnekunsti õpetus"), kus ta esitab ülevate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Sellele lisandub väga hea stiiliõpetuse osa. Teosel on ka väga oluline pedagoogiline väärtus, kuna autoril oli 20 aasta pikkune retoorikaõpetaja kogemus. Täiuslik kõnemees Quintilianuse arvates on aumees, just vooruslikkus ja arukus on kõige hinnatavamad kõnemehe omadused. Quintilianus pidas oma eeskujuks Cicerot
et alates 1980-ndatest sünnivad sellised lapsed. Pärast 1992. aastat sündinud lastest on sama sensitiivi andmetel 90%-l auras indigovärv. Nii peaks praegu lastest, kes on nooremad kui 11 aastat, olema 90% tähelapsed ja see tähendab, et lastest ja täiskasvanuiks saajatest (1980-ndatel sündinud on praegu umbes 20-aastased) on peale tulemas uus põlvkond, kellel on teistsugused võimed kui nende vanematel. Indigo-d ja Eesti kool Kui küsida mõne kogenud riigikooli õpetajate käest, siis näiteks üks neist väitis, et tema klassi 25-st lapsest on 13 sellised. Mina ütleksin, et 13 on need, kes torkavad silma. Lähemal vaatlusel võivad kõik 25 olla indigolapsed, nad on lihtsalt nii töödeldud, murtud, esmapilgul lihtsalt ei pane neid tähele. Teised veel võitlevad eneste eest. See ei ole illusioon, neid lapsi on tõesti palju. Aga ühiskond on praegu nende jaoks liiga tugev. Kui indigolapsi tuleb juurde, siis praeguse süsteemi vundament hävitatakse
Arvestuse aluseks on õpilaste arv koolis. Koolidele eraldatakse raha õpilaste arvu järgi. Lepingu alusel tasuvad ülalpidamiskulusid need omavalitsused, mille piirkonnas elavad lapsed käivad koolis teiste omavalitsuste territooriumil. Riigikoolide puhul katab kõik kulud haridusministeerium. Sõltuvalt õpilaste vajadusest saada eriõpet, eriabi, kasvatuse eritingimusi ja ravi, võib põhikool ja gümnaasium olla hälvikute erikool või sanatoorne erikool. Riigikooli moodustab haridusministeerium kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekul; munitsipaalkooli moodustab valla või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega haridusministeeriumi poolt antud koolitusloa alusel. Õppetöö vormid võivad olla päevane, õhtune ja kaugõpe. Koolikohustust võib täita ka kodus õppides. Usuõpetuse õppimine on vabatahtlik. Kui kooliastmes on 15 õpilast, kes soovivad usuõpetust õppida, peab kool selle võimaluse tagama
On ka erinevusi. Põhikooli riiklikus õppekavas määratakse veel eksternina lõpetamise kord, mida Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ei käsitle. Samuti ei käsitle Põhikooli lihtsustatud riiklik õpekkava õpilaste lõpetamist, kes on tulnud Eestisse õppima välismaal ja onõppinud ära enne põhikooli lõpetamist kuni kolm järjestikust aastat. lGümnaasiumi riikliku õppekava ? 11 (11) räägitakse: l"Riigikooli, ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi, kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe, ning kooli, mille pidajaga on riik sõlminud kokkuleppe spetsiifiliste hariduslike erivajadustega õpilastele üldkeskhariduse omandamiseks võimaluste loomiseks, õppekavad võivad olla koostatud, arvestamata lõigetes 4 kuni 8 toodud nõudeid valikkursuste mahtudele ja õppesuundadele." "Nõuded valikkursuste mahtudele ja õppesuundadele", mida HEV õppurid ei pea täitma, on järgnevad:
et riik teeks remondi. Kuid kooli asutamisel tuli leida lahendused paljudele küsimustele: tuli lahutada põhikool ja gümnaasium, praegused koolid reorganiseerida ning teha koostööd kogukonna ja gümnasistidega. Tööd oli palju: ette oli vaja valmistada põhimäärus, valida koolile nimi, koostada õppekava; samuti teha valmis kava riigigümnaasiumi rahastamiseks, leida personal, sõlmida lepinguid ning valida hoolekogu. (Ilves 2010a) Kuid sama aasta septembriks oli riigikooli tulek ikka veel lahtine. Algse eelarve järgi oli Wiedemanni kooli remondiks planeeritud 42 miljonit krooni, kuid valitsus ei olnud veel kooli riigihooneks määranud ning eelarvet ei oldud veel vastu võetud - kõik oli lahtine, kuid suhtumine oli siiski optimistlik. Haapsalu haridusinimesed kogunesid teist korda, et arutada teemadel nagu õppesuunad ja ajagraafik. Kolmandat korda koguneti juba siis, kui riigigümnaasiumi tulek oli kindel
Küpsustunnistuse saamiseks kulus 12 aastat (4+5+3 või 6+3+3 ehk üldharidus). 1934. lisandus gümnaasiumile üks klass, juurde tuli veel üks koolitüüp, viieklassiline progümnaasium, mis tugines algkooli 4. klassile. Keskhariduse teise astme moodustas kolmeaastane gümnaasium. Nii reaalkoolist kui progümnaasiumist oli võimalik eksamite alusel pääseda gümnaasiumisse. Eestistamine ja ümberrahvastamine oli keelatud, kuid soovi korral võis vähemusrahvuslane minna eesti keelega riigikooli. Rahvusvähemuste seas avasid sakslased ja juudid emakeelseid algkoole ja keskkoole, rahvuskeelsed koolid olid veel venelastel ja rootslastel. Kutseharidus: 3.a. õppeajaga tööstuskoolid reorganiseeriti 4.a. tööstuskoolideks, kaubanduskoolid aga kaubandus ja ärinduskeskkoolideks; Moodustati ka kõrgema astme kutsekoolid, kuhu võeti keskkooli või kutsekeskkooli lõpetanuid 4
11) kujundab sihipäraselt kooli ja kutsehariduse mainet; 12) võib osutada õppekasvatustöö toetamiseks ning vara otstarbekaks ja säästlikuks kasutamiseks tasulisi teenuseid ja müüa kaupu kooli põhimääruses sätestatu alusel. (3) Riigil on kohustus tagada kutseõppe kättesaadavus kõigis maakondades. § 4. Kooli õiguslik seisund (1) Riigikool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Riigikooli pidaja on riik, mida esindab Haridus- ja Teadusministeerium. (2) Munitsipaalkool on kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Munitsipaalkooli pidaja on linn või vald. (3) Riigi- ja munitsipaalkool võivad teostada majandustegevust õppekavas ja kooli 18 põhimääruses kehtestatud ülesannete täitmiseks või nendega seoses. Sellisele
........................................................................................................................ 18 ALLIKAD ................................................................................................................................ 19 2 SISSEJUHATUS Suurbritannias peetakse haridust väga tähtsaks, seal on umbes 30 000 riigikooli ja 2000 erakooli. Briti seadused kohustavad kõiki lapsi haridust saama seni kuni nad on 16 aastased. Haridus on kohustuslik, kuid koolis käimine mitte, mis tähendab et õpilased ei pea koolis haridust omandama vaid võivad õppida ka koduõppe meetodil. Haridus on tasuta kõigile lastele vanuses 5 kuni 18. Umbes 93 % Inglismaa õpilaste haridusest rahastatakse avalikest vahenditest, samas 6 % õpilastest käib erakoolides, mille rahastamine toimub lapsevanemate poolt.
Suurbritannias on riiklik õppekava suhteliselt üldine. See tähendab, et koolidel ja õpetajatel on võimalus kasutada erinevaid õppemeetodeid, viia õpetamise kiirus ja tase vastavusse õpilastega. Kuna keskkoolis õpilased on valinud oma tugevamad ained, on tase suhteliselt ühtlane ja nii suudetakse läbi võtta suur hulk materjali märkimisväärselt lühikese ajaga. Selle tagab õpetajate järjepidev huvi õpilaste edukuse vastu. Suurbritannias on umbes 30 000 riigikooli ja umbes 2000 erakooli. Riiklikud koolid on tasuta ning seetõttu iga aasta umbes 95 % lastest lähevadki riigikoolidesse. Ülejäänud 5 % lähevad tasulistesse erakoolidesse. Enamustes riigi- ja erakoolides õpetatakse poisse ja tüdrukuid koos. Kõige suurem tuntus on Etonil, Harrowil ja Winchesteril, sest nad valmistavad lapsi edasi minekuks Oxfordi või Cambridge'i, sest need on Suurbritannia kõige vanemad ja paremad ülikoolid. Viimastel aastatel on
Linna on rajatud arvukalt hotelle, mis on mõeldud nii puhkuse-kui ärireisijatele. Vähesel määral tegeletakse Al- Kuwaydis ehitusmaterjalide tootmisega, linna lähistel Ash-Schuwaykhis on 1964. aastast töötanud joogivee destilleerimise tehas. (Ibid.) Al-Kuwaydis on mitmeid keskkoole, tehnikakolledz ja pedagoogikakolledz. Aastast 1966 tegutseb seal Kuveidi Ülikool. Ülikoolis õpib 30 000 üliõpilast ja õppemaks ülikoolis puudub. Paljud riigi elanikud ei saada oma lapsi riigikooli, vaid otsustavad lasta neid harida erakoolides. Kuveidis on mitmeid erakoole, mida rahastavad rahvusvahelised sponsorid. Kuveidi valitsus tagab igas koolis raamatukogu olemasolu 230 000 kolme miljoni raamatuga. (Kuwait Cultural Office 2012) Inimesed Kuveidis on erilised oma igapäevase tervitamise tõttu, mis koosneb käepigistusest ja suudlusest põsele. Tervitamine hõlmab endas mitmeid küsimusi üksteise elu, tervise, perekonna jm kohta. 95% Kuveidi elanikest on usklikud. Igas riigis
annaabi.ee 
