Carl Schmitti riigifilosoofia Refereering Poliitiline teoloogia Teoloogia ei tähenda mitte ainult traditsioonilist teoloogiat, millele veel keskajal toetus kogu poliitika ja õigusemõistmine, Schmitt kasutab mõistet "teoloogia" umbes nagu asendusmõistet kõigi laiemate mõttesüsteemide kohta, mis ühiskonnas tooni annavad. Kõik mõtterajatised arendavad omaenese juriidilisi vorme, mis kannavad vastava vaimse hoiaku pitserit. [Heimes, C. (2004). Carl Schmitti riigifilosoofiline õpetus. Akadeemia, 6, 1326] Analoogia ulatub teoloogiast poliitiliste vormideni,mis on kindlaks määratud riigiõigusega. Ühiskonna seesmine kultuurilis-metafüüsiline struktuur saab aluseks juriidilise vormi kujundamisele. Ajastul, mis on sügavalt läbi põimunud (õigus)positivismist ja tõrjehoiakust kõige metafüüsilise vastu, püüab Schmitt keskenduda vaimse seisundi tähtsus...
. 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 2 Elulugu ............................................................................................... 3 Vaated ............................................................................................... 4 Haridusest ................................................................................... 4 Ühiskonna- ja riigifilosoofia ........................................................... 5 Inimestest ja loodusfilosoofia ........................................................... 6 Teadustest ja kunstidest ........................................................... 7 Religioonist ................................................................................. 7 Kokkuvõte .................................................................................
Uusaja põhijooned 1) Absolutism ja parlamentarism (lk 196-201) Prantsuse absolutism: Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse. Ta lasi vallutada hugenottide tähtsama keskuse La Rochelle´i. Peale teda jätkas Louis XIV, kes võttis oma riigifilosoofia kokku kuulsasse lausesse: „Riik – see olen mina.“ Oli võimekas valitseja, Prantsusmaa oli tol perioodil tõhusalt valitsetud riik, sest valitseja ainuvõim oli kiirem ja efektiivsem kui kollektiivne võim. Prantsusmaa laienes. Prantsusmaa oli EU suurim riik ja liider. Pariis ja Versailles määrasid moe ja kombed, rahvusvaheliseks suhtluskeeleks jai prantsuse keel
· Peeter I 17-18saj, Venemaa valitseja, vallutas Põhjasõjas Rootsilt Eesti- j Liivimaa, omandades tüki endisest Ladina-Euroopast; otsustavaks kujunes võit rootslaste üle poltaava lahingus; Venemaa oli taas suurjõud · Richelieu 17saj, Prantsuse peaminister kui ka kardinal, oli ka absolutism üks alustala rajajaid hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse riismed, andis ka otsustava löögi hugenottidele · Louis XIV 17-18saj, Prantsusmaa kuningas, riigifilosoofia ühes lauses `' riik see olen mina'', tugev valitseja ainuvõim ja laiendas riiki Euroopa suurimaks · Louis XV 18saj, Prantsuse kuningas, kuningriigi kokkuvarisemine · Louis XVI 18saj, Prantsuse kuningas, kutsus 175 aasta järel taas kokku generaalstaadid, millega algas Suur Prantsuse revolutsioon · Henry VIII 15-16saj, Inglise valitseja · Elizabeth I 16-17saj, Inglise valitseja
- Eesmärgiks on seejuures "südamekasvatus". - Laps peab ise kogemusi koguma. Kasvatuse ülesandeks on kohanduda lapse arengule. - Kasvatuse esimeses faasis peaks laps ise kogemusi koguma ja arenema sõltumatult. - Seejärel peaks teda harima kunstis, kirjanduses ja religioonis. - Laps peab ka füüsiliselt tugevnema. - Soovitav lugemus: "Robinson Crusoe" Riigifilosoofia - See on teine tee vabaduse saavutamiseks. - Põhjapanevaks on siin "ühiskondliku lepingu" (Contrat social, 1762) mõiste. - "Igaüks meist allutab oma isiku osaduskonnale ja kõik , mis meil on, ühise tahte kõrgeima juhtimise alla." - See garanteeriks kõigi vabaduse ja võrdsuse. - Omandi andmine terviku teenistusse kindlustab seadusliku omandi. - Seadused on vaid siis maksvad seadused, kui nad lähtuvad ühistahtest. Vastasel korral
on seega igasuguse tunnetuse eeskuju. Seadused, mis me kogemuse kaudu looduses avastame, on ka matemaatiliselt väljendatavad. See seisukoht leiab hiljem kinnituse Newtoni uurimustes. Tõde ise peitub vastuoludeta mõtlemises. Teaduse ainsaks mõeldavaks objektiks on "kehad" (corporis). Filosoofia on õpetus kehadest. Kehad omakorda jagunevad loomulikeks ja kunstlikeks. Esimestega tegeleb loodusfilosoofia (füüsika). Kunstlike kehade hulgas on tähelepanuväärseim "riik", sellega tegeleb "riigifilosoofia". Loomulikud kehad on materiaalsed. Hobbesi võib nimetada materjalistiks. _ Esmakordselt elustub materjalism siin oma klassikalisel kujul. Kogu reaalne maailm koosneb lihtsaist, kindla suurusega "korpuskuleist". Ka inimese hingeline ja vaimne tegevus on seotud nende korpuskulitega. Korpuskulite liikumine seisneb põhiliselt vastastikuses külgetõmbamises ja eemaletõukamises. Looduse seletamise lihtsaimaks põhimõtteks on kausaalsus. Midagi ei saa looduses tekkida või juhtuda iseendast
- riik on inimõiguste realiseerimise instituitsioon. Riik kui teaduse ese 1. Politoloogia e riigiõpetus- esemeks on riigitüübid, valimissüsteemid, demokraatiateooria, riigi allakäik, riik rahvusvahelises suhtlemises; uurib, millised eeldused on soodsad demokraatia tekkimiseks ja püsimiseks. 2. Poliitiline sotsiaalteadus- empiiriline distsipliin; uurib, mida inimesed arvavad, uurimismeetod on põhiliselt arvamusküsitlused. 3. Riigifilosoofia- küsimus „Miks riik? 4. Riigiõigusõpetus e riigiõigusdogmaatika- uurtakse etteantud küsimusi, mis on ära otsustatud põhiseadusega, ülesandeks on välja selgitada nende otsuste tähenduses 1. empiiriline- analüütiline dimensioon- abstraktne käsk/luba, kaasuste asjaolude kirjeldamine 2. analüütiline- juriidilise probleemi loogiline analüüs 3. normatiivne dimensioon- sõnastame normi, juriidiline hinnang on ühtlasi ka
· Elu ja looming · Filosoofia on õpetus kehadest. · Esimene ulatuslikum teos valmib 1640 a. · Kehad jagunevad loomulikeks ja kunstlikeks. "Elements of law and politic". · Esimestega tegeleb loodusfilosoofia (füüsika). · Esialgul on see käsikirjaline. Sõbrad avaldavad · Teistega riigifilosoofia. selle 10 aasta pärast. · Loodusfüüsika · Pariisis kavandab ta teose "Elements philosophica" (1647), mis ilmub anonüümselt. · Loomulikud kehad on materiaalsed. Seega võib · Populaarseim teos "Leviatan" 1651) põhjendab Hobbesi nimetada materialistiks. riigivõimu ja hariduse lahutamist kirikust. · Looduse seletamise lihtsaimaks põhimõtteks on
Seda iseloomustab usk varemkäsitletud järsult radikaalsubjektivistlikus tähenduses; usk ilma objektiivse aluseta, usk ilma mõistlike põhjusteta, usk ebakindluse ees. See tõukab inimese üksindusse, paljastab tema sisemise subjektiivsuse. Isegi moraal tõugatakse eemale. Religioosne inimene on kaugel mõistlikkuse piiridest. Tema ees on vaid kuristik ja teiselpool kuristikku on jumal. KARL MARX Materialism Marx annab materialismile uue sisu. Ateistlik ja materialistlik riigifilosoofia, kus põhiküsimuseks saab teadvuse ja tegelikkuse suhe. Inimene on see, mida ta sööb. Marx tahab leida seesugust materialismi vormi, mis võiks olla tugevaks taustraamiks ühiskondlikele muudatustele. Filosoofia ei ole eesmärk omaette, vaid tee kuhugi edasi. Elu materiaalsed tingimused asetatakse teadvusest ettepoole. Et mõista teadvuse olemust, peame me uurima ainelist maailma. Marx usub, et inimese teadvust valitsevad nähtamatud majanduslikud struktuurid. Inimene on sotsiaalne loom
3.Riigi filosoofiline mõiste Riik kui inimõiguste realiseermise institutsioon. Inimõigusi ei saa tagada ilma riigita. 4.Riik kui riigiaparaat. III RIIK KUI TEADUSE ESE 1. POLITOLOOGIA uurib erinevaid riigi tüüpe (vabariik, monarhia), riigi poliitilisiinstitutsioone (parlament), riigi allakäike, demokraatia teooriat, riiki rahvusvahe lisessuhtlemises. 2. POLIITILINE SOTSIAALTEADUS see on puhtalt empiiriline distsipliin, sotsioloogia osa, mille meetodiks on nt arvamusküsitlused. 3. RIIGIFILOSOOFIA tegeleb küsimusega ,,Miks riik?" 4. RIIGIÕIGUSE ÕPETUS uurib küsimusi, mis kehtib? On kolm dimensiooni. Saame eristada: empiirilist dimensiooni kirjeldame ja uurime, mis on riigi õigus, analüütilistdimensiooni mõttetöö, normatiivset dimensiooni me kujundame lõpuks heväärtushinnangu, normi. IV KODANIKKOND käsitleme kevadel V EV TERRITOORIUM Põhiseaduses on EV territoorium sätestatud §122. Riigipiiri seaduse §4, mis ütleb kus kohast
Skisofreenia Paranoia /kapitalism/ Iha masinad Kolmainsus: subjekt-mõiste-objekt Subjekt ja representatsioon Tootmine Taastootmine Deterritorialisatsioon Territorialisatsioon Nomaadiline mõtlemine Riigifilosoofia Erinevus Identsus, sarnasus, tõde, õiglus "välisus" "sisemus" skisoanalüüs -- sile mõtte ruum reljeefne risoomne, kaosmos kui risoomi juur struktureeritud Ihaldavad masinad Olemuslikult produktiivsed, ei lähtu puuduvast algobjektist. Binaarsed masinad, voolukatkestuse printsiibil. Lineaarsed. Iha paaritab omavahel pidevaid voolusid ja osaobjekte.
Tuntud esindaja Franois Voltaire (1694-1778). Valgustatud absolutism on see, mida 18saj hakatakse ellu rakendama. 2) Põhiseaduslik monarhia Tekkis Inglismaal. Esindajaks Charles de Secondat Montesquieu (1689-1755) 3) Rahva suveräänsus Tänapäeva demokraatia algus. Esindajaks Jean-Jaques Rousseau (1712-1778) I: Valgustatud absolutism. Oli absolutismi uuendatud versioon, valgustusajastu populaarseim uus riigifilosoofia, hakkab levima Saksa maailmas. Tekkis 18saj Prantsusmaal valgustusfilosoofia alusel aga ellu rakendamist seal ei leia. Prantsusmaal seetõttu rahva rahulolematus kasvab. Bourbonide dünastia jätkas Prantsusmaal 17saj absolutismi vaimus. Kuna Prantsusmaal absolutismi ei moderniseeritud siis tulemuseks oli 1789a revolutsioon. Uuendatud absolutism levis nt Preisimaal ja Austrias, nendes riikides absoluutsed monarhid
ajju ja südamesse, tekitades reaktsiooni, mida võib nimetada tajuks. Selline tajumine on subjektiivne. Kogemus on ajus talletatud tajude kogum. Inimese omapära seisneb keeles ta on võimeline tajusid sõnadega edasi andma. Matemaatiline mõtlemine on igasuguse tunnetuse eeskuju, sest selle puhul kasutatakse mõisteid täiesti korrektselt. Filosoofia on õpetus kehadest, mis jagunevad loomulikeks ja kunstlikeks. Esimestega tegeleb loodusfilosoofia e füüsika ning kunstlike kehadega riigifilosoofia. Maailm on aga mehhaaniliselt töötav masinavärk. Kogu inimliku tahte algne ajend on alalhoiutung ning inimene püüab säilitada oma isiklikku heaolu. Kogu moraal on vaid varjatud või varjamatu egoismi väljendus. Inimese algne sõda on kõigi sõda kõigi vastu e olelusvõitlus. Õige ja ülekohtune on üksnes kunstlik, sest autoriteedi annab neile riik. 10. PILET DEMOKRITOSE MATERIALISM FILOSOOFILISI ÕPETUSI HEADUSE OLEMUSEST (EUDAIMONISM, VOORUSEETIKA, UTILITARISM,
Inimene on võimeline mälus kätkevaid tajusid sõnadega edasi andma. Sõnad on konventsionaalsed märgid tajude edasiandmiseks. Sarnaseid tajusid tähistamie ühesuguse sõnamärgiga, tekivad üldmõisted. Üldmõistete õige kasutamine teostub vaid matemaatikas. Tõde peitub vastuoludeta mõtlemises. Teaduse ainsaks mõeldavaks objektiks on "kehad". Filosoofia on õpetus kehadest. Kehad jagunevad loomulikeks (nendega tegeleb loodusfilosoofia) ja kunstlikeks (nendega tegeleb "riigifilosoofia"). Loomulikud kehad on materiaalsed. Kogu reaalne maailm koosneb kindla suurusega "korpuskuleist", mille liikumine seisneb vastastikuses külgetõmbamises ja eemaletõukamises. Midagi ei saa looduses tekkida või juhtuda iseenesest. Antropoloogia. Inimliku tahte algseimaks ajendiks on alalhoiutung. Inimene on väljas oma elu ja isikliku heaolu säilitamise peale. Moraalsed tunded on vaid maskeeringud. Inimese algne seisund on kõigi sõda kõigi vastu. Riigiteooria
annaabi.ee 
