Ühiskond, riik ja õigus 1) Riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus võrreldes riigivõimuga on lihtsam. Võib väita et riigieelses ühiskonnas tuldi enda juhtimisega ise toime ehk niiöelda kogukondlike vahenditega. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt ksutusele võetud tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna seas paljude põlvede jooksul. Riigil aga tekkis pealiku ümber lähikond kes hakkas tegelema sammuti ühiskonna juhtimisfunktsoonidega.(riigi aparaadi algkuju) ehk ühiskonnast eraldunud avalik võim. Elanikkond muutus paiksemaks, veresugulus rajanev võimukooslus asendus territoriaalsega.
avaliku võimu organisstsioon Koos riigi tekkimisega toimusid muutusid ühiskondlikes käitumisreeglites, st tekkisid uues juhtimis suhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi õigus norme, et riigi võim on rajatud põhimõtteliselt uutele alustele. Riik aktsepteeris neid tavasid, mis talle sobisid ja hakkas nõudma nende täitmist ja tekkis nn tavaõigus. Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist. Tekkis riigi õigusloome. Avalik võim – riiki riigieelses ühiskonna organisatsioonis seristamise tähtis tunnus. Avalikku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimis aparaati, mis hõlmab riigi võimu ja valitsuse asutuse kõrval ka selle riigi aparaadi relvastatud kultuuriüksusi (nt: politsei, lure jne) ja samuti ka sunni asutusi, nt valgla. Demokraatlikus riigis teostavad avalikku võimu funktsioone riigi aparaat oma mitmesuguste struktuuri organite kaudu ja seda teostavad ka kohaliku omavalitsuse asutused.
5. Riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korralduse erinevus riigivõimust Inimeste kooselu vorm ja sellest sugenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi, ilma selleta ei ole võimalik saavutada inimeste ühist eesmärgistatud tegevust. Tänapäeval seostatakse sotsiaalset võimu riigiga ja samastatakse seda riigivõimuga, kuid sotsiaalne võim oli omane juba ka riigieelses ühiskonnas, mis oli natuke siiski erinev riigivõimust. Riigieelses ühiskonnas oli juba sotsiaalne võim olemas, mis oli omane erinevates vormides ühiskondlikutele organisatsioonidele ja inimkooslusele, alates perekonnas ja hõimudest ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja ka poliitiliste ühendustega. Võrreldes riigivõimuga oli riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus lihtsam. Võib väita, et
Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Sõltuvalt elatusaladest , ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda , nagu näiteks PõhjaAmeerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase baddeini troopikametsad jne. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saabumist veel riigieelses ühiskonnas. Indiaanlaste ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel astmikpüramiide, saatione kultusega seotud pallimängudeks,observatooriume, paleesid jne. Nad ei tundnud küll võlvimst küll aga tundsid nad nn. Pseudovõlve. Suuri saavutusi oli sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise , veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. Inkade ehitatud tee Andides. u. 14001500. Veelgi silmapaistvamaid kunstiteoseid loodi skulptuuris
Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Indiaanlaste rahvakunst oli väga rikas ja mitmekesine. Kesk-Ameerika ja Andide mäestiku läänenõlva tsivilisatsioonide saavutusi võib täiesti võrrelda Vana-Egiptuse või Mesopotaamia omadega. Tõsi küll, tegu on märksa hilisemate nähtustega. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saabumist veel riigieelses ühiskonnas. Siiski oli Vana-Ameerikas kaks piirkonda, kus indiaanlased olid loonud kõrget tsivilisatsiooni ja riigi juba ammu enne võõraste vallutajate tulekut: Lõuna-Ameerikas, inkade impeerium (praeguse Peruu aladel) ja asteekide riik Kesk- Ameerikas (pealinn Tenochtitlàn asus samas, kui praegune Mehhiko pealinn). (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm )
Õiguse entsüklopeedia - "Õigusõpetus" Küsimused lk.36. "Ühiskond, riik ja õigus": 1.Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelses ühiskonnas oli võim korraldatud suhteliselt lihtsalt. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul, erinevalt riigivõimust, polnud ja käitumist juhtisid väljakujunenud tavad. 2.Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Kuna tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajalise ja korduva kasutamise tõttu, tema
Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel kuid see ei tähendanud kaugeltki seda et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Indiaanlaste rahva kunst oli väga rikas ja mitmekesine. Kesk-Ameerika ja Andide mäestiku läänenõlva tsivilisatsioonide saavutusi võib täiesti võrrelda Vana-Egiptuse või Mesopotaamia omadega. Tõsi küll tegu on märksa hilisemate nähtustega. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saabumist veel riigieelses ühiskonnas. Siiski oli Vana-Ameerikas kaks piirkonda, kus indiaanlased olid loonud kõrget tsivilisatsiooni ja riigi juba ammu enne võõraste vallutajate tulekut Lõuna-Ameerikas inkade impeerium praeguse Peruu aladel ja asteekide riik. Kesk-Ameerikas pealinn Tenochtitln asus samas kui praegune Mehhiko pealinn. Inkade, asteekide ja maajade aga samuti ka mitmete varasema mehhiko kultuuri nagu olmeekide tolteekide jt poolt loodud kunst on suurte erinevustega kuid
Kes leidis, et talle ei 10 sobi sellise religiooniga ühinemine, võis sellest riigist lahkuda [Luts 1997, lk 98]. Suverääni võim on absoluutne. Piirang oli üks kõikide võrdsust seaduste üle. Rousseau käsitles inimest loomu poolest heana. Uusaja loomuõiguslik filosoofiale omased momendid: 1. Loomuõiguse tuletamine inimese empiiriliselt tajutavast loomusest. 2. loomuõiguse käsitlemine inimestele riigieelses loomulikus algolukorras kuulunud vabadusena. 3. Inimühiskonna käsitlemine mehhaanilis-kausaalsete loodusseaduste toimealana. 4. ühiskondliku lepingu rajamine inimeste mõistlikule äratundmisele, et ühiskonna säilitamise a kaitsmise huvides tuleb ühineda ning anda osa või kõik oma õigused riigile. 5. Riigi käsitlemine ainsa positiivse õiguse allikana 6. Riigi kohustus hoida ja kaitsta inimeste loomulikke põhiõigusi.
Parallelism : perekond=riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Samas omas valitseja oma ,,laste" üle mõõga- ja kohtuvõimu. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. Kontraktualism lepinguteooria Hobbes; Locke ; Pufendorf ; Rousseau Locke'i loomuliku vabaduse ja võrduse idee (sarnaneb Filmerile). Riik loodi selleks, et saada üle probleemidest, mis valitsesid riigieelses seisundis. Hobbes- peaaegu absoluutne loovutamine (valitsejale absoluutne võim), maksude kehtestamise õigus. Locke usaldatakse valitsejatele kindlate eesmärkide täitmiseks ja piiratud kujul (liberaal). 18.-19. sajandi monarhiaideed. Loobumine Jumaliku võimu ideest rõhuasetus alamate (enamasti vaikivale) nõusolekule. Praktilised argumendid monarhia kasuks- ülivooruslik valitseja, ühiste huvede kaitse. 19.sajandi algul pettuti Prantsuse revolutsioonis
Jacques Rousseau (1712-1778) Loomuliku vabaduse ja võrdsuse idee (nii Hobbes kui Locke – seega Filmeri Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, suhtes sarnane kriitika) kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt Riigieelses seisundis (loomuseisundis) ebamugavused, inimesed loovutavad Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. s Itaalias, võimu James Harrington 17. s Inglismaal): mixed government on ideaal, sest loob Hobbes: peaaegu absoluutne loovutamine (absolutist) tasakaalu
· Poliitilised kontraktualistid näitasid, kust tuleb inimestel kohustus alluda seadustele ja riigivõimule. Hüpoteetiline leping. · Kunas ja kuidas see leping sõlmiti? Kas selleks piisab nõusolekust selles riigis elamise kohta? · Milles see nõusolek seisneb? Kas see nõusolek on antud, kui ma elan riigis ega lahku sealt? Mis siis kui ma ei saa mujale minna? Probleemid hüpoteetilise lepinguga · Ei suuda seletada praeguseid kohustusi, kui leping sõlmiti riigieelses situatsioonis. · Mis alust on riigile ja seadustele alluda? Kas need alused on kontraktualistlikud või hoopis utilitaristlikud (kõigile kasulik)? · Hüpoteetiline leping idealiseeritud inimeste vahel idealiseeritud situatsioonis. Eesti ühiskondlik leping Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse missiooniks on käivitada ja edendada Eesti ühiskonnas sotsiaalse kaasatuse ja ühiskonna sidususe protsessi, mille käigus
Kaasaegsetele kõlas loomulikult, ei olnud üllatav ega radikaalne · Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole Kontraktualism · T. Hobbes, John Locke (1632-1704), Samuel Pufendorf (1632-1694), Jean Jacques Rousseau (1712-1778) · Loomuliku vabaduse ja võrdsuse idee (nii Hobbes kui Locke seega Filmeri suhtes sarnane kriitika) · Riigieelses seisundis (loomuseisundis, kuhu inimesed sündisid) olid teatud ebamugavused, inimestel ei olnud hea ja seetõttu otsustasid võimu ära anda ja seeläbi riigi luua · Hobbes: peaaegu absoluutne loovutamine (absolutist), kõikide sõda kõikide vastu. Kõik on pidevalt valmis üksteisega sõdima, sea puuduvad tsivilisatsioonile omased hüved ja suurimaks eesmärgiks lepingu sõlmimisel on see, et enam ei
annaabi.ee 
