Arutlus teemal ,,Ühiskonna-ja riigikorraldus Vana-Ida riikides" Umbes 6000 aastat tagasi hakkas mõnedel eriti intensiivse maaviljelusega aladel noorema kiviaja rahvaste hajali küladega asustus asenduma tihedamalt seotud ühiskondadega. Need olid esimesed kõrgkultuurid, mille teke tähistas maailma ajaloos uue arengujärgu algust. Ilmselt omavahel sõltumatult tekkisid need üksteisest piisavalt kaugetes piirkondades Tigrise ja Eufrati alamjooksul ning Niiluse orus . Neil mõlemal oli iseloomulikuks tunnuseks linn, mis ümbritsevaid maapiirkondi vähehaaval endaga sidudes omandas ühiskonnakorralduses keskse koha , nii et tänapäevaks on linnakultuurist saanud ühiskonna arengu mõõdupuu. Kuid linnaga seostus ka muud olulist, nagu arenenud tööjaotus, kirjaoskus ja haritlaste klass, suurejoonelised ühiskondlikud hooned, poliitiline ja religioosne hierarhia ning jumalatest pärinevad kuningad. Siiski teki...
masside enda eelistusi. L. Althusser arendas edasi marksistlikut ideoloogia teooriat, et vabastada marksismi majanduslikust tinglikkusest. Ühiskonna uurimisel on tema arvates tehtud olulisi vigu: pole arvestatud selle keerukust ja on taandatud kõik (Marxist rääkides) majanduslikule determinatsioonile. Ühiskond ei koosne lihtsalt majanduslikust baasist ja pealisehitusest, vaid et need on omavahel keeruliste struktuursete seostega ühendatud. ideoloogilised riigiaparaadid pealisehitus tagab ühiskondlike suhete taastootmise. See tagamine toimub ideoloogilistes riigiaparaatides, mis toimivad valdavalt valitseva klassi ideoloogia kaudu kool, perekond, meedia, religioon jne. Ideoloogia pole mitte ainult mõtteline, vaid tegevuslik kuidas inimrühmad oma igapäevaelu korraldavad. Nii sumbuvad indiviidid ja ühiskond ühtseks. tootmissuhete taastootmine ma keeldun sellele vastust otsimast. See on liig võimatu.
ideoloogia on meedium, mille kaudu me kogeme maailma. Massimeedia ideoloogiline toimimine (Lääne) ühiskonnas aitab kaasa kapitalistliku süsteemi taastootmisele, võimendab (kõikehõlmavat) ideoloogiat. ideoloogia on osa riigi represseerivast süsteemist. > ideoloogiliste riigiaparaatide alla kuuluvad religioon ja haridus (koolid), perekond, õigus, poliitiline süsteem ja parteid, kultuurisfäär, kommunikatsioon (ajakirjandus, raadio, TV) > repressiivsed riigiaparaadid hõlmavad ideoloogiat. Frankfurdi koolkond Põhiautorid: T. Adorno, H. Marcuse, M. Horkheimer. Uuringute põhiküsimus: miks Marxi ennustatud klassivõitluse intensiivistumine ei ole tekitanud revolutsiooni? massimeedial oluline roll kui osal kaasaaegset kapitalistlikku ühiskonda iseloomustavast kultuuritööstusest. eesmärk tuua esile modernse ühiskonna kitsaskohti, et aidata selle kaudu kaasa inimeste emantsipatsioonile. Horkheimer (1934): 20
Publik ei pruugi üldse kaama mõelda kuna kujutised ekraanil vahelduvad nii kiiresti. See muudab filmikunsti heaks propagandavahendiks. Benjamin kirjeldas potentsiaalsust filmikunstis. Filmikunst iseenesest pole ei hea ega halb. Filmil on propaganda tähendus: lülitab inimese mõttemaailma välja. Louis Althusser (1918 1990) oli marx filos - "strukturalistlik marksism". Ta sündis Alzeerias, õppis Pariisis. Raske elukäik (vaimuhaiglad, naise tapmine). "IDEOLOOGIA JA IDEOLOOGILISED RIIGIAPARAADID" 1970 - kus ta on teinud Antonio Gramsci hegemoonia ja domineerimise jaotusega analoogilise jaotuse repressiivsete ja ideoloogiliste riigiaparaatide vahel. See teos oli loodud eesmärgiga näidata ära, mis on riigi loomulik oleks ja miks Kommunistlik Partei ei peaks loobuma oma seisukohast, et proletariaadi ülemvõim on vajalik edukaks pöördumiseks kommunismi. Fikseeris selle, et ühiskondlik formatsioon koosneb kolmest valdkonnast: majanduslik, poliitiline ja ideoloogiline
arendas. Üksnes lühidalt, sest Marxi ja Althusseri taastootmise käsitlus on järgmise seminari teema. Pealisehitus tagab Altusseri järgi tootmissuhetest tingitud ühiskondlike suhete taastootmise. See tagamine toimub nn. "ideoloogilistes riigiaparaatides", mis toimivad valdavalt valitseva klassi ideoloogia kaudu kool, perekond, meedia, religioon jne. Ta eristas veel "repressiivsed riigiaparaadid", mis avaldavad mõju sunnivõimu kaudu politsei, sõjavägi, kohtud jne. Sõltuvalt ühiskondlike suhete laadist võivad 18 need komponendid muutuda riigivõimu rakendamist korra tagamisel on tänapäeval asendanud massimeedia, kooli jne pehme ideoloogiline mõjustamine.
raamatutega. Nii me saamegi hulga tähendusi, mis on omavahel seotud. Inimese unenäol ja kultuuritekstil on väga palju sarnast. Freudi unenäoseletus. Marcherey, tekstil on oma alateadvus. Inimese elus on midagi juhtunud, siis see alateadlikult mõjutab inimese käitumist, samamoodi on ka tekstiga. See ei tähenda et ühte ühist tähendust ei saaks osutuda. Näide, mida ta toob, on prantsuse põnevuskirjaniku Jule Verne'i teosed. Mitu väärtuste tasandit. "Ideoloogilised riigiaparaadid" - tähtis erinevus, ideoloogiat saame nüüd vaadata teatud institutsioonide tasandil, materiaalne praktika, IRA sellele vastandub RRA. Ideoloogiliste riigiaparaatide hulka kuuluvad haridusasutused, meedia jne. Inimeste konstrueerimine subjektidena. Tema väide: subjektidena oleme me valmis ideoloogiale alluma, mingit teadust, identiteeti väljaspool ideoloogiat olla ei saa. Ideoloogia on loom, inimene suhtleb ideoloogilise kõnetamisega ära tundmise, mitte teadmise kaudu
· Juhtivaid ideoloogia teema käsitlejaid · Tema õpilaste hulka ülikoolsi kuulusid Foucault, Deerida (vms) · Oli vaimuhaiguse all, tappis oma abikaasa. · Väga paljudele ei istu tema arusaam marksisimist, mis on väga jälk ja kuiv. · Ise nimetas seda teaduslikuks. Aga see arusaam on siiski huvitav ja mianimist väärt. Tema teooriat nimetatakse strukturalistlikuks marktsmimiks. · Tema esse (1079) ,,Ideoloogiad ja ideoloogilised riigiaparaadid". · Kolm aspekti: 1. Majanduslik 2. Poliitiline 3. Ideollgiline See on tema tõlgendus Marxi pealisehituse suhtest, mis panid Althusserit mõtlema ja arutema. Tema jaoks pealisehtius ei peegelda baasi, vaid baas/majanduslik vundament on eeltingumus, et kõik muu saaks funktsioneerida. Pealisehitusele on omane teatud autonoomsus.
Benjamin kirjeldas potentsiaalsust filmikunstis. Filmikunst iseenesest pole ei hea ega halb. Filmil on propaganda tähendus: lülitab inimese mõttemaailma välja. Riefenstahl. 6) Ideoloogia mõiste. Althusser. Gramsci. Althusser: Katoliikliku kasvatusega. Paljustki II MS mõjudel kommunist. Raske elukäik (vaimuhaiglad, naise tapmine). Tema töö kokkuvõtteks on kasutatud väljendit "strukturalistlik marksism". "Ideoloogia ja ideoloogilised riigiaparaadid". Fikseeris selle, et ühiskondlik formatsioon koosneb kolmest valdkonnast: majanduslik, poliitiline ja ideoloogiline. Majanduslik baas (tööjõud, töösuhted) vajab pealisehitust (inimeste omavahelised kultuurisuhted, haridus jms). Oluline on ka see, mis pealisehituses toimub. Majanduslik baas on küll eeltingimus, et pealisehitus saaks toimida, kuid see pole ainuvalitsev. Majanduslik baas vajab ka pealisehitust, et funktsioneerida. Kapitalismi
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles.
*seksuaalrevolutioon maailma muutmine radikaalsematesse ihadesse laskumine (narko) *väljaspool asuvad inimesed, keda kultuuritööstus ei taba suutlikus vaadata ümber inkorporeerumisest 30 IDEOLOOGIA küsimus L. ALTHUSSER (1918 1990) prantsuse teoreetik *kommunistlikud vaated *õpilased: Foucault Derrida *depression, tapab abikaasa, vangla *jäik arusaam marksismist *strukturalislik marksism *1970 essee "Ideolooogia ja ideoloogilised riigiaparaadid" *ühiskondlik formatsioon, 3 aspekti 1.majanduslik 2.poliitiline 3.ideoloogiline *pealisehitus eeltingimus, et k õik muus saaks pealisehituses funkstioneerida, aga ei peegelda otseselt tootmisviisi *pealisehituses teatav autonoomsus *majandssfäär on domineeriv, aga pole alati nii olnud *järeldus kapitalismi sisemised ja vastuoleud ei avaldu iigalgi otseselt pealisehituses * pealisehitust on vaja üldse selleks, et baas saaks eksisteerida
· Siin saab otsustavaks ideoloogiline taastootmise mõiste, mida Althusser välja arendas. Üksnes lühidalt, sest Marxi ja Althusseri taastootmise käsitlus on järgmise seminari teema. Pealisehitus tagab Altusseri järgi tootmissuhetest tingitud ühiskondlike suhete taastootmise. See tagamine toimub nn. "ideoloogilistes riigiaparaatides", mis toimivad valdavalt valitseva klassi ideoloogia kaudu kool, perekond, meedia, religioon jne. Ta eristas veel "repressiivsed riigiaparaadid", mis avaldavad mõju sunnivõimu kaudu politsei, sõjavägi, kohtud jne. Sõltuvalt ühiskondlike suhete laadist võivad need komponendid muutuda riigivõimu rakendamist korra tagamisel on 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 19 tänapäeval asendanud massimeedia, kooli jne pehme ideoloogiline mõjustamine. · Siin tekib jällegi küsimus: kuidas ideoloogia toimib ja miks me seda ära ei tunne, et tegemist ideoloogiaga
koloniaalimperiali. inimesed vallutavad uusi territooriume. aga imperialistliku paatose kiuste leiavad saabujad alati eest kellegi jälje. nad ei leia tühja maad, alati keegi juba elab sellel territooriumik. selle käigus omandab territooriumite vallutamine teistsuguse positsiooni. althusseri teine ideoloogiadefinitsioon : siin ei ole ideoloogia mitte ideedetasandil, vaid institutsioonide tasandil. võtab selle kõige selgemalt kokku oma essees ideoloogia ja ideoloogilised riigiaparaadid. just need riigiapaadid hoolitsevad selle eest, et ideed jõuaks inimesteni. IRA ideoloogilised : haridussüsteem, lasteiad ja koolid. inimese käsitlemine subjektina. me oleme ideoloogia objektid subjektina : ideoloogia toimib meile just siis, kui laseme ennast määratleda subjektina. mida freud tegi subjelti mõistega? võttis selle lahti ja näitas, et descartes'i idee subjektist oli ekslik. inimene on ideoloogiline loom : me oleme ideoloogiaga seotud subjektiks olemise kaudu.
annaabi.ee 
