saepuru, lehed ja riie, et see näeks loomulik välja. Keha on nüüd valmis riidesse pakkimiseks. Slaid7 Minevikus, kui siseorganid eemaldati kehast, asetati need purkidesse. Üle aastate muutus palsameerimiskunst ja palsameerijad hakkasid organeid kehasse tagasi asetama pärast nende kuivamist kristallsoodas. Kuigi puhas puit või kivist purgid pandi ikkagi hauda kaasa et sümboolselt siseorganeid kaitsta. Slaid8 Muumia pakkimine, riidesse mässimine. Esiteks pakitakse pea ja kael riideribadega. Siis pakitakse eraldi sõrmed ja varbad. Slaid9 Käed ja jalad pakitakse ka eraldi. Pakkimiskihtide vahel asetavad palsameerijad amulette, et kaitsta keha tema hauataguse teekonna vältel. Slaid10 Preester loeb kõvasti loitse samal ajal kui muumiat pakitakse. Need loitsud aitavad eemale peletada kurje vaime ja aitavad surnutel läbida teekonda allmaailma. Slaid11 Seejärel seotakse käed ja jalad kokku. Papüürusest rull mis sisaldab loitse Surnute raamatust asetatakse pakitud käte vahele.
korda kuivatatakse siis ta kaotab oma läike. Taimne materjal kuivalt ei paindu ja painduvuse saamiseks pannakse ta vette, et oleks painduv. Kui õlekõrred on pehmed ja painduvad, siis võib alustada punumist. Puhastamisel jaotatakse jagatakse kuni kolmeks osaks. Ülemine- kõige pikem osa, mille küljes on pea. Peale sõlme tuleb teine lühem osa. Meie õpetaja lõikab suurte kääridega põllult väikesed pundid, mis tuleb kahest kohast siduda kokku riideribadega, sest need ei sooni sisse. Peale lõikamist tuleb materjal laotada kuivama ja peale kuivamist seotakse uuesti kokku. Soovitav on puhastamata materjali hoida püsti materjali, siis tuleb õhk. Ja aeg ajalt tuleb asukohti vaheted, sest näiliseltkuiv materjal on alles loodusliku niiskusega. · Materjali puhastamine ja säilitamine Soovitav on tervavilja erisorte rukis nisu kaer hoida lahus ja kuivatatult säilitamiseks mite kasutatada
See mähiti umber keha kolm kuni neli korda, jättes iga vöökorra ringi pealt alumise ääre veidi paistma. Ots pistesti vöökordade alla. Kui aga seelikul olid traksid, siis vööd ei kantud. 3.5 Liistik Liistik õmmeldi mustjassinisest villasest riidest, linasest riidest voodriga. Hõlmade alla õmmeldi kõvanduseks paks villane riie. Kaela-, kaenla ja alumisel äärel oli punasest kalevist kant. Hõlmad kaunistati värviliste riideribadega ja –täpikestega. Liistik kinnitati eest kahe haagiga. 3.6 Kaelarätik Kaelarätik oli tehtud punasepõhjalisest kirjust siidist. Rätiku äärtes olid narmad. Rätikut kandes murti see kolmnurkselt kokku ja asetati nii, et nurk jäi seljale abu peale. Teised otsad toodi ette ja peideti abu alla. Rätik kinnitati eest kas ühe kuni kolme vitssõelaga või ühe sõelaga. 3.7 Tanu Tanud olid väga uhked. Need valmistati pappalusele valgest linasest riidest.
https://thehauntedshoreline.files.wordpress.com/2013/ 12/maat-scales.jpg Mumifitseerimise etapid 1. Puhastatakse 2. Eemaldatakse "mitte vajalik" 3. Soolaga üle katmine Kanoopid. http://www.ancientegypt.co.uk/ 4. Kaetakse riideribadega mummies/story/page7.html 5. Käte vahele Surnute Raamat Muumia mäng. http://discoverykids.com/games/mummy-maker/ Aju eemaldamine. http://www.ancientegypt.co.uk/mummies/story/page3.html Sarkofaagid ja muumiad Kasside sarkofaagid.
Hiina perekond oli patriarhaalne ning lähtus põhimõtetest, et nooremad peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele. See kajastus ka seadustes. Üldiselt kehtis paarabielu, vaid keisrid olid ametlikult abielus mitme naisega. Tavaliselt korraldasid abielu vanemad. Naise peamiseks ülesandeks peeti poegade sünnitamist. Poegi hinnati palju kõrgemalt kui tütreid. Naiste allutatud postisooni rõhutas ka jalalabade sidumise komme. Kasvueas tüdrukutel mähiti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni, et tibatillukese kinga jaoks jala loomulikku arengut takistada. Hiinlaste arusaamist mööda olid jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa kolme ilmavalda ühendavast suurest kolmainsusest: taevas, maa ja inimene. Suurele kolmainsusele lisaks ühendasid kogu olevat ka kaks teineteisest lahutamatut põhimõistet- yin ja yang, mis tähistavad tumedat ja heledat, niisket ja kuiva, naist ja meest jne
Ainult keisrid olid ametlikult abielus mitme naisega. Tavaliselt korraldasid abielu vanemad ja noorpaari abielueelset tutvust peeti sündsusetuks. Naine siirdus abielludes mehe majja ning tema peamiseks ülesandeks peeti poegade sünnitamist. Patriarhaalsele ühiskonnale oli iseloomulik, et poegi hinnati palju kõrgemalt kui tütreid. Naiste allutatud positsiooni rõhutas ka jalalabade sidumise komme. Kasvueas tüdrukutel mähiti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni ,et jala loomulik areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga. Samas pärssis see oluliselt naiste liikumisvõimet ja seega nende aktiivset elulaadi. 3. Religioon Hiinlaste arusaamist mööda oli jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa kolma ilmavalda ühendavast suurest kolmainsusest: taevas, maa ja inimene. Esimene komponent, taevas, oli ühtlasi ka kõrgeim jumalus. Keiser kui taevapoeg oli
Templid rajati selleks, et inimesed saaksid jumalate eest hoolitseda ja ka varjupaigaks. Seal ohverdati. Rahva ette ilmus jumal ainult usupidustuste käigus. Egiptuse religiooni iseloomustas aristokraatlikkus. Egiptlased uskusid elusse pärast surma. Seepärast oli vaja säilitada keha, kuhu hing saaks tagasi pöörduda. Egiptlased õppisid surnukehasid säilitama ehk balsameerima. Surnult võeti ära siseelundid ning aju. Keha immutati ja mähiti viimaks linaste riideribadega. Seejärel asetati muumia sarkofaagi. Samuti ehitati neile suuri hauakambreid, kuhu pandi kõik vajalik eluks (näiteks teenijate kujud, ehted ning toit) Vana riigi ajal ehitati vaaraode jaoks massiivseid hauakambreid ehk püramiide. Hiljem hakati vaaraosid matma väiksematesse hauakambritesse, mis olid kaljudesse raiutud. Samuti austati loomi eriti aga kasse, kobrasid, sõnnikumardikaid ehk skarabeuse ning Apist (eriliste tunnustega härg).
austati selle samaväärsust. Muinasjumalad: Tõnn-koduhaljdas Pärnu-ja Viljandimaal. Peko-setudel viljasalves-toodi välja vaid põllutöö ja karjaga setud tähtpäevadel- -väe kõrgjumalaid. Tarapita-saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas siis saaremaale. / sõja ja palvehüüd "Taata avita") Ohvripaigad: Pühad puud-tammed ja pärnad, hiiepuu alone oli püha pind, sinna ei viidud loomi, ei võetud oksi ega lehti, ei korjatud marju. Oksi ehiti paelte, lõngade ja riideribadega. Ohvrikivid- pealispinnal olid kas looduslikud või inimese poolt õõnestaud 0,2-1m läbimõõduga lohud. Ohvriallikad- mitmesugused nim: pühad-, tervise-, elu-, ilma-, silma jt allikad. Pühaks päevaks neljapäev. Ohverdati, piima, villa, vilja, liha, verd, ka loomi vahel isegi inimesi. Ennustamine ka maagia. Püüti ennustada eelseisa võjaretke tulemusi. Jumal valis ohvri looma järgi kui loom kukkus pahemale poole siis läks halvasti.
kuuletuma vanematele, naised meestele. See kajastus seadustes. Poeg, kes oli löönud isa, võis ähvardada surmanuhtlus. Kui naine lõi meest, karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi. Üldiselt kehtis paarabielu, st ühel mehel üks naine. Ainult keisrid olid abielus mitme naisega. Naine siirdus abielludes mehe majja ja tema peamine ül poegade sünnitamine. Poegi hinnati kõrgemalt kui tütreid. Naistel seoti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni, et jala loomulik areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga. See pärssis naiste liikumisvõimet ja aktiivset elulaadi. 4. RELIGIOON JA KULTUUR Jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa suurest kolmainsusest: taevas, maa, inimene. Taevas oli kõrgeim jumalus. Keiser kui taevapoeg oli tähtsaim vahendaja taeva ja inimkonna vahel. Looduslikud protsessid (nt maavärinad vms) kuulutasid
o Nendega oli siiski vaja hästi läbi saada. · Heatahtlikust püüti saada ohverdamisega. o Selleks olid kindlad ohvri- ja kultuspaigad.- hiied, üksikud puud, allikad, kivid, mäed,järved, jõed... · Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid o Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud loomi, sealt ei võetud oksi ega lehti ja sealt ei korjatud marju o Sageli ehiti puuoksi paelte, lõnga ja riideribadega · Osa ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatus o,2-1 m läbimõõduga lohud. · Ohvriallikaid oli väga mitmesuguste nimetustega o Pühad o Ilma- o Tervise- o Silma- o Elu- o Jt. Alikad Sageli tähistas nimi allika või temast võetud vee omadusi
naised meestele. See kajastus seadustes. Poeg, kes oli löönud isa, võis ähvardada surmanuhtlus. Kui naine lõi meest, karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi. Üldiselt kehtis paarabielu, st ühel mehel üks naine. Ainult keisrid olid abielus mitme naisega. Naine siirdus abielludes mehe majja ja tema peamine ül poegade sünnitamine. Poegi hinnati kõrgemalt kui tütreid. Naistel seoti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni, et jala loomulik areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga. See pärssis naiste liikumisvõimet ja aktiivset elulaadi. 4. RELIGIOON JA KULTUUR Jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa suurest kolmainsusest: taevas, maa, inimene. Taevas oli kõrgeim jumalus. Keiser kui taevapoeg oli tähtsaim vahendaja taeva ja inimkonna vahel.
Vaimud, haldjad ja jumalad polnud inimeste suhtes ei hea- ega pahatahtlikud, siiski oli vaja nendega hästi läbi saada. Heatahtlikust püüti saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvipaigad hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved, jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pänasid. Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud loomi, sealt ei võetud oksi ja lehti, sealt ei korjatud marju. Sageli ehiti puuoksi paelte, lõnga ja riideribadega. Osa ohvikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud lohud. Eestis on 1760 lohukivi. Ohverdamine leidis aset pühade ajal, suuremate ettevõtmiste eel ja järel. Neljapäev eestlaste püha päev. Inimohvreid toodi harva, ohverdati mõni ori. Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial. Balti erikord Kuigi Venemaa võit Pühjasüjas kujundas põhjalikult ümber jõudude vahekorra Põhja-
Peale märgatavat põrutust (kari, kai vmt) Magnetlaiuse tunduval muutumisel Kui laev seisab samal kursil üle kahe kuu Sügavuste mõõtmine, loodid Sügavust mõõdetakse loodidega: käsi- ja kajaloodid Käsilood koosneb tina või malmkuulist massiga 3,5...5 kg ja selle külge kinnitatud loodliinist, mille pikkus on 52 m. Loodliin on jaotatud meetri kaupa. Meetrite tähistamiseks kasutatakse erinevaid märgistusviise. Täiskümned tähistatakse värviliste riideribadega. Kajalood Kajaloodiga sügavuse mõõtmine põhineb ajavahemiku, mis heliimpulsil kulub laeva ja põhjavahelise kauguse läbimiseks, mõõtmisel. Teades heli levikiirust vees (1500 m/sek) arvutatakse mõõdetud sügavus. Kajaloodi põhilised osad on neoonlambiga kettakujuline skaala, saate- ja vastuvõtuseade. Heliimpulsi saatehetkel on neoonlamp skaala nullpunktis.
puhul Peale märgatavat põrutust (kari, kai vmt) Magnetlaiuse tunduval muutumisel Kui laev seisab samal kursil üle kahe kuu Sügavuste mõõtmine, loodid Sügavust mõõdetakse loodidega: käsi- ja kajaloodid Käsilood koosneb tina või malmkuulist massiga 3,5...5 kg ja selle külge kinnitatud loodliinist, mille pikkus on 52 m. Loodliin on jaotatud meetri kaupa. Meetrite tähistamiseks kasutatakse erinevaid märgistusviise. Täiskümned tähistatakse värviliste riideribadega. Kajalood Kajaloodiga sügavuse mõõtmine põhineb ajavahemiku, mis heliimpulsil kulub laeva ja põhjavahelise kauguse läbimiseks, mõõtmisel. Teades heli levikiirust vees (1500 m/sek) arvutatakse mõõdetud sügavus. Kajaloodi põhilised osad on neoonlambiga kettakujuline skaala, saate- ja vastuvõtuseade. Heliimpulsi saatehetkel on neoonlamp skaala nullpunktis.
annaabi.ee 
