Võrreldav tunnus DESOKSÜRIBONUKLEIIN RIBONUKLEIINHAPE HAPE Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Süsivesik (suhkur) Desoksüriboos Riboos Lämmastikalused Adeniin(A), guaniin(G), Adeniin(A), guaniin(G), Nukleotiidid tsütosiin(C), tümiin(T) tsütosiin(C), uratsiil(U) (monomeerid) Primaarstruktuur ja Desoksünukleotiidide jada Ribonukleotiidide jada komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG Tertsiaalstruktuur Kromosoom Ribosoom Funktsioonid ja liigid Päriliku info säilitamine, mRNA, tRNA, rRNA, päriliku info täpne ülekanne Osaleb pärilikkuse raku jagunemisel avaldumises
Selline kuju on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav Kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias DNA ülesanne: pärilikkusesäilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele RNA e. ribonukleiinhape Monomeerideks on ribonukleotiidid Koosneb samadest osadest, mis DNA, kuid tümiini asemel on uratsiil -> uridiinfosfaat (U) Primaarstruktuur on ribonukleotiidide järjestus molekulis Sekundaarstruktuur on ristikulehe sarnane e. komplementaarne RNA ülesanne on pärilikkuse realiseerimine Erinevatel RNA molekulides on erinev ülesanne: Informatsiooni-RNA e. mRNA – toob geneetilise info rakutuumast ribosoomidesse Transport-RNA e. tRNA – transpordib aminohappeid Ribosoomi-RNA e. rRNA – kuulub ribosoomide ehitusse 3
vastavalt komplimentaarsusprintsiibile sünteesib DNA lahtikeritud biheeliksi kummagi ahela kõrvale uue ahela. DNA replikatsioonil tekib ühest DNA molekulist kaks ühesuguse primaarstruktuuriga DNA molekuli. RNA onbiopolümeer,millemonomeerideksonribonukleotiidid,misonmoodustunudlämmastikaluse,riboosija fosfaatrühmaliitumisel. Nukleotiidide ühinemisel tekib RNA molekul. RNA omadused sõltuvad monomeeride järjestusest molekulis. Ribonukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA primaarstruktuuriks. RNA võtabosageneetiliseinforealiseerimisest: 1) informatsiooniRNA (mRNA) toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavatesse rakuorganellidesse ribosoomidesse 2) transportRNA (tRNA) ülesandeks on aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine.
DNA struktuuritasemed. o Primaarstruktuur- nukleotiidude Damp, Dgmp, dCMP ja dTMP järjestus o Sekundaarstruktuur- kahest antiparalleelsest DNA polünukleotiidahelast kompleentaarsuse alusel moodustunud kaksikspiraal o Tertsiaarstruktuur- valkude abil kokkupakitud DNA RNA struktuuritasemed. o Primaarstruktuur- RNA ribonukleotiidide järjestus o Sekundaarstruktuur- RNA ühe ahela komplementaarne paardumine, kokkukäändumine o Tertsiaarst ruktuur- sekundaarstruktuuride kokkukäändumine Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. o Replikatsioon- päriliku materjali kahekordistumine Kaksikheeliks käändub lahti o Transkriptsioon- RNA süntees DNA maatriksi alusel
1) Ensümaatiline funktsioon – ensüümid on valgud, mis reguleerivad Koosneb samadest osadest, mis DNA, kuid tümiini asemel on uratsiil -> biokeemiliste reaktsioonide kiirust organismis uridiinfosfaat (U) 2) Ehituslik funktsioon – karvad, küünised, kabjad, sõrad, suled on ainult valgulise ehitusega Primaarstruktuur on ribonukleotiidide järjestus molekulis 3) Transportfunktsioon – transportvalgud rakumembraanides; Sekundaarstruktuur on ristikulehe sarnane e. komplementaarne hemoglobiin RNA ülesanne on pärilikkuse realiseerimine HETEROTROOF Organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku
ka nende metüülderivaate) Sekundaarstruktuur - Kahest antiparalleelsest DNA polünukleotiidahelast komplementaarsuse alusel moodustunud kaksikspiraal (kaksikheeliks) Jaguneb: A-struktuur (dehüdratiseerivate agentidega kristalliseeritud B-struktuur) B-struktuur (paremale pöördunud, klassikaline) Z-struktuur (vasemale pöördunud) Tertsiaarstruktuur - Histoonide, di- ja polüamiinide, RNA ja mitthistoonsete valkude abil kokku pakitud DNA RNA struktuuritasemed: Primaarstruktuur - -RNA ribonukleotiidide järjestus -Sünteesitakse DNA-lt komplementaarsuse alusel, seega peegeldab DNA teatud lõigu -nukleotiidide järjestus. Sekundaarstruktuur - RNA ühe ahela komplementaarne paardumine, kokkukäändumine Tertsiaarstruktuur - · Sekundaarstruktuuride kokkukäändumine · Vesiniksidemed, hüdrofoobsed vastasmõjud · tRNA-l spetsiifiline ruumikujund · rRNA-l kerajas · mRNA-l niidirulli moodi Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon
· Sekundaarstruktuur moodustub kahe vesiniksidemetega ühendatud ahela keerdumisel biheeliksisse. DNA ülesanded DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ning selle täpses ülekandmises raku jagunemisel. Replikatsioon DNA kahekordistamine, viib läbi ensüüm DNA-polümeraas 6 RNA molekul Biopolümeer, monomeerideks ribonukleotiidid. Lämmastikalus, riboos, fosfaatrühm. 4 fosfaatrühma: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C), uratsiil (U) RNA struktuurid · Ribonukleotiidide järjestust molekulis nim. RNA primaarstruktuuriks. nt. A-U-U-C-G-G-G-A-U-G- · Kuigi RNA molekulid on üheahelalised, võivad ribonukleotiidid molekulisiseselt komplementaarselt paarduda. tRNA ,,ristikulehe"-kujuline sekundaarstruktuur Ülesanne RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest. Võime jagada kolmeks: · Informatsiooni-RNA (mRNA) toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavatesse rakuorganellidesse ribosoomidesse.
kolme ühendi lämmastikaluse. Desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumise. DNA monomeerid erinevad lämmastikaluste(4) poolest: adeniin(A), guaniin(G), tümiin(T) ja tsütosiin(C) Seetõttu nimetatakse nukleotiide lämmastikaluste järgi. Komplementaarsus printsiip blabla DNA´l on ka sekundaarstruktuur, biheeliks. RNA on biopolümeer, monomeerideks ribonukleotiidid, tümiini asemel on urasiil(U). RNA omadused sõltuvad monomeeride järjestusest molekulis. Ribonukleotiidide järjestust molekuslis nimetatakse RNA prim.struktuuriks. 5. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? DNA on nn ,,readonly" täiesti inaktiivne molekul, geneetilist infot realiseerib RNA. 6. Kolm põhilist RNAde klassi rakkudes, nende funktsioonid. mRNA(informatsioon) toob geneetilise info valgusünteesiks rakutuumast ribosoomi. tRNA(transport) aminohapete transport tsütoplasmast ribosoomidesse, geneetilise info desifreerimine.
RNA molekuli ehitus: 9 Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA lämmastikaluseid on 4: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja uratsiil (U). RNA molekuli struktuur: 1. Primaarstrkutuur RNA primaarstruktuuri moodustavad ribonukleotiidide järjestused molekulis. 2. Sekundaarstruktuur Erinevatel RNA molekulidel on erinev sekundaarstruktuur. Ribonukleotiidid võivad molekulisiselt paarduda. (CG) ja (A=U) ehk C ja G vahele moodustub kolm vesiniksidet ning A ja U vahele kaks vesiniksidet. RNA ülesanded: RNA ülesanne on geneetilise info realiseerimine. 1. informatsiooni-RNA (mRNA) toob rakutuumast geneetilise info rakuorganellidesse. 2. transport-RNA (tRNA) transpordib aminohappeid tsütoplasmast ribisoomidesse ning
takistusest pöörlemisel ümber glükosiidsideme. Puriinnukleosiididel on võimalikud mõlemad konformeerid, pürimidiinnukleosiididel on eelistatud anti-konformeer. Suhkrukomponendi tõttu lahustuvad nukleosiidid vees paremini kui vabad lämmastikalused. Nomenklatuur: adenosiin/desoksüadenosiin; guanosiin; tsütidiin/desoksütsütidiin; tümidiin; uridiin. Nukleotiid = nukleosiidfosfaat Ribonukleotiidide struktuurid ja nomenklatuur = lämmastikalus + suhkur + 1-3 fosforüülrühma. Enamik vabu nukleotiide on ribonukleotiidid, millele fosforüülrühm riboosi 5'- asendis. Nukleotiidid on polüprootsed happed. Fosforüülrühma esimene prooton dissotseerub pH1 ja teine pH6 juures. Seega neutraalse pH juures on nukleosiidmonofosfaadi summaarne laeng -2.
ühendi lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. DNA monomeerid erinevad lämmastikaluste(4) poolest: adeniin(A), guaniin(G), tümiin(T) ja tsütosiin(C) Seetõttu nimetatakse nukleotiide lämmastikaluste järgi. Komplementaarsus printsiip A ja T, G ja C. DNA´l on ka sekundaarstruktuur, biheeliks. RNA on biopolümeer, monomeerideks ribonukleotiidid, tümiini asemel on uratsiil(U). RNA omadused sõltuvad monomeeride järjestusest molekulis. Ribonukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA prim.struktuuriks. Primaarstruktuur on ka RNA-l nukleotiidide ahel, kusjuures ühinemine toimub fosfodiestersidemetega. Nukleotiidse järjestuse määrab RNA sünteesil eeskujuks olev DNA ahel. Kuigi RNA on peamiselt üheahelaline, võivad selle molekulis esineda ka pikad kaheahelalised lõigud, kus ahelad on ühinenud komplementaarsete nukleotiidide vaheliste vesiniksidemete abil. Komplementaarsed paarid on siin A -- U ja C -- G. Sellised lõigud
Nukleiin hapete monomeerid. Nukleotiidid on nukleosiidide (puriin- või pürimidiinaluse ja pentoosi kompleksid) mono-, di- või trifosfaatestrid. Riboosi hüdroksüülrühma esterifitseerumine fosforhappejäägiga annab ribonukleotiidi, desoksüriboos – desoksüribonukleotiidi. ATP – viitab N-alusele ja fosfaadijääkide arvule. Desoksüribonukleotiidi sümbolid – dATP, dGDP jne. 12. RNA: ehitus, funktsioon RNA e ribonukleiinhape koosneb ribonukleotiidide jääkidest, on üks ahel ja lämmastikalusteks on AGCU; DNA ahelalt komplementaarsuse alusel tehtud koopia. Eristatakse kolme RNA-d: Ribosoomi – osaleb aminohapete lülitumises sünteesitavasse polüpeptiidahelasse Transpodi – aminohapete transport ribosoomidele ja osavõtt nende lülitumisest sünteesitavasse polüpeptiidahelasse Informatsiooni – valgusünteesiks vajaliku geneetilise info ülekanne DNA-lt ribosoomidele. 13. DNA: ehitus, funktsioon
Nukleotiidid on nukleiinhapete monomeerid, nukleosiidide (puriin- või pürimidiinaluse ja pentoosi kompleksid) mono-, di- või trifosfaatestrid (AMP, ADP, ATP). Riboosi hüdroksüülrühma esterifitseerumine fosforhappejäägiga annab ribonukleotiidi, desoksüriboos desoksüribonukleotiidi. 12. RNA: ehitus, funktsioon 3 RNA e ribonukleiinhape koosneb ribonukleotiidide jääkidest, on üks ahel ja lämmastikalusteks on A=U (adeniin, uratsiil), GC (guanidiin, tsüstidiin); DNA ahelalt komplementaarsuse alusel tehtud koopia. Eristatakse kolme RNA-d: rRNA osaleb aminohapete lülitumises sünteesitavasse polüpeptiidahelasse (ribosoomides) tRNA aminohapete transport ribosoomidele ja osavõtt nende lülitumisest sünteesitavasse polüpeptiidahelasse (tsütoplasmas)
Hapniku puudusel, konverteeritakse püruvaat laktaadiks. Aeroobsetes tingimustes tekib püruvaadist atsetüülCoA. NADH moodustub glükolüüsil (eukarüootse raku tsütosoolis). Anaeroobsetes tingimustes konverteeritakse tagasi NADH NAD+-ks, see toimub samaaegselt püruvaadi konverteerimisega laktaadiks. See on vajalik sest ilma NAD+-ta glükolüüs seiskub. NADPH tekib pentoosfosfaadi rajas. NADPH-d kasutatakse glutatiooni redutseerimisel, ribonukleotiidide konversioon desoksüribonukleotiidideks vajab elektronide allikana NADPH-d. 5. Fosfofruktokinaasi regulatsioon maksas ja lihastes. Fosfofruktokinaasi kontroll maksas ja lihastes on erinev. Madala glükoosi vastusena initseerivad vastusreaktsioonid nii epinefriin kui glükagoon. Epinefriin stimuleerib lihastes glükolüüsi, samas glükagoon inhibeerib glükolüüsi maksas. Need vastusreaktsioonid peavad olema erinevad sellepärast, et suurendada glükoosi hulka veres
komplementaarsusprintsiibi alusel (nukleotiidide üksteisele vastavus) – A=T ja C-G (3 vesiniksidet). DNA nukleotiidne järjestus on primaarstruktuur, 2 ahelat on omavahel keerdunud biheeliksiks on sekundaarstruktuur. DNA ülesanne on gen info säilitamine ja täpne ülekanne tütarrakkudele. RNA monomeeriks on ribonukleotiid. Ribonukleotiidi moodustavad lämmastikalus, riboos ja fosfaatrühm. 4 N-alust: adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil (U). Vastavus A=U ja C-G (3 vesiniksidet). Ribonukleotiidide järjestus on primaarjärjestus. RNA osaleb gen. info realiseerimisel. RNA-d jaotatakse põhiliselt mRNA, tRNA ja rRNA. RNA molekulid on üheahelalised, kuid võivad molekulisiseselt komplementaarselt paarduda. 7. Geneetilise informatsiooni liikumine rakus (matriitssünteesi olemus) Nukleiinhapete ja valkude sünteesiprotsesside ühine iseärasus on see, et need on matriitssünteesid. St DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA, RNA) ahelatel, mis määravad
ühendumist promootorjärjestusele seondub RNA polümeraas sellele. Tulemuseks on initsiatsioonikompleks (transkriptsioonifaktorid ja RNA polümeraas) 4. Elongatsiooni algus 5. Elongatsioon e pikendamine- DNA ahelalt komplementaarse RNA ahela sünteesimine RNA polümeraasi abil 6. Terminatsiooni signaal destabiliseerib polümeraasi- sünteesi lõpp 7. RNA eraldumine RNA polümeraasi ehk holoensüümi töö ● RNA polümeraas katalüüsib ribonukleotiidide sidemeid ● RNA polümeraas liigub DNA molekulil 5’ --> 3’ suunas, harutades samal ajal lahti DNA molekuli ● Polümeraasi sünteesi kiirus on ca 20 nukleotiidi per sekund ● RNA sünteesi saab indutseerida ilma praimerita. ● Eukarüootses rakus on kolm RNA polümeraasi, mis transkribeerivad erinevaid geene 25. Millised erinevad RNAd on olemas. Nimeta vähemalt 4. ● mRNA – informatsiooni RNA (messenger RNA). Peamine RNA molekul, mis
annaabi.ee 
