EESTI RAHVAMUUSIKA Jaguneb: * vanemaks regilaul ehk runo * uuemaks rahvalauluks * pillilood Vanem rahvalaul: Tekkimise aeg kaugem minevik. Tunnused: vähese tekstiga, kõne lähedane (retsitatiivne), hellitused, loitsud, äiutused, itkud. Regivärsiline laul: Liigid: * töö-ja tavandilaulud * jutustavad ehk lüroeepilised * lüürilised laulud * laste- ja hällilaulud Tekst: jaguneb värssideks, moodustab mõttelise terviku, igale silbile üks noot, algriim, parallelism-mõttekordus, vanema murdekeele kasutamine, pikad tekstid, südmuste aeglane kulg. Viis: toon, hääl, meloodia.
OOPER JA OOPERI AJALOOST Karmen Krivonogov 23.01.2016 Kadrina Kunstidekool Kuidas siiski ooper sündis? Ooper sündis muusikalise draamana. Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul oli retsitatiivne (kõnetaoline), esines ka madrigalilaadseid koore. Pillisaade väikse ansambli poolt oli lihtne ja tagasihoidlik. Oluline Ooperi idee sündis oli teksti väljatoomine. 16. sajandi lõpul Firenzes. Kuidas siiski ooper sündis? 16.sajandi lõpul, renessansi (taassündi) ajastul käisid Firenzes koos kunstilembesed aadlikud, kes püüdsid
Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks.Laulul on alati instrumentaalsaade. Ajalugu: Esimeseks ooperiks peetakse Itaalia heliloo Jacobo Peri ja ja libretisti Ottavio Ruccini Daphnet" mille nad kirjutasid aastatel 1594 1597 mis kanti ette 1597 aastal. Esimene säilinud ooper on samade autorite "Eurydike", mis kanti ette 1600. aastal. Ooper sündis muusikalise draamana Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul retsitatiivne (kõnetaoline), pillisaade lihtne ja tagasihoidlik. 17.sajandi ooper oli juba eelkõige muusikateos, milles voolavat meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud (Bel canto stiil). 17. ja ja 18.sajandil tegutses palju ooperiheliloojaid ja loodi mitut laadi oopereid. Tekkisid toretsev õukonnaooper opera seria ja koomiline rahvaooper opera buffa. Tollane ooper oli enamasti numbriooper See koosneb iseseisvaist iseseivaist muusikanumbreist: : aariatest,
Gregorius I Suur oli Rooma paavst kes kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. 3.Iseloomusta Gregoriuse koraali Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, žanre ja lauluvorme. Gregooriuse laul on: roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed retsitatiivne puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt rütm lähtus tekstist kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor 4.Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison - Issand halasta Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel)
Rõõmsameelsus ehk südamehääl on kiires tempos, aga sombune kurbus ehk mõistusehääl aeglases. Toimub mõistuse ja südame dialoog, kus mõistus tahab tagasi linna oma armsama juurde pöörduda. 14. Rauga pea Väga sünge meloodiaga ja aeglase tempoga. Jättis sünge meloodia mulje, kuna moll- helilaadis ja madalas registris. Meloodia ja tempo on lõpuni välja samasugused. Kirjeldatakse vananemist. Kohati on väga retsitatiivne. 15. Vares Mänglev ja virtuooslik meloodia. Vokaal on veel rohkem jutustavam, kui eelmises. Kulminatsioon on selgesti eristatav. Tempo on kiire. „Vares, lase sina mul ometi kogeda truudust kuni hauani!“ seondub abieluvande lausega „Kuni surm meid lahutab“. Teisest küljest on vares surma sümbol, kuid palas kõnetab noormees lindu, kui sõpra. 16. Viimne lootus Klaveri osa, kui ka vokaali osa on hüplik. Klaver mängib madalas ja kõrges helistikus
Sõnarõhu kaalukus eesti regilaulu esituses oli üks oluliste seisukohtade tekkimise põhjuseks nii 1920.-30. aastate skansioonipoleemikas kui H. Tampere viisiantoloogia viisimeetrumi määratluste kriitikas. Lisaks erinevustele eesti ja klassikalise kalevalaulu esituses ei kehti ka kalevalaulus täheldatud meetrikatunnused eesti regilaulus täiel määral. Regilaulu viis (rahvapäraselt nimetatud ka toon või mõnu) on lühike ning väikese ulatusega (3-6 astet). Regiviis on retsitatiivne (st kõnelähedane) ning ühe viisiga lauldi paljusid erinevaid tekste (rühmaviisid). Regiviise jaotatakse üherealisteks ning kaherealisteks. Regiviisid olid enamasti ühehäälsed, kuid Lõuna- ning Kagu-Eestis leidus ka mitmehäälseid regiviise (põhjuseks mõjud vene ning läti rahvamuusikast). Regilaulude vormelid: -lahutatud liitsõnatüved(tütarlaps=tütar+laps) -ühendatud samatüvelised verbid ja nimisõnad, jättes välja grammatilised lõpud ja tunnused ning tuletusliited(nt
tekstid muutusid. Lõppeb Credo laulmisega. 3) armulaualiturgia- lauldakse Sanctus. Benedictus-(olgu õnnistatud) ja Agnus Dei(jumalate tall halasta meie peale) 4) lõpupalve- mõningad propdiumi laulud. Need 5 non ordinaariumi tekstiga mida lauldakse siiamaani. 1)Gregooriuse koraal on: * roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul * laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed * retsitatiivne * puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt * rütm lähtus tekstist kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor 2)Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. 3)Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast: · eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia
sakraalarhitektuuris, mis mõjutas teisi kunstiliike. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootikat (u 1140–1200) kõrggootikat (u 1200–1350) hilisgootikat (u 1350–1525). Vaimuliku muusika areng Keskajal tekkis gregooriuse laul e. gregooriuse koraal. Gregooriuse laul on: roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed retsitatiivne puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt rütm lähtus tekstist kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse.
ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Katoliku kiriku liturgia hakkas ühtlustuma Gregorius Suure (I) ajal->kirikureform-> jõudis lõpuni 11.saj Ühtseks liturgiaks sai missia e. Igapäevane peamine jumalateenistust; tsükliline kooriteos Lauldi koraali (ühehäälne ladinakeelne saateta kirikulaul) Gregoriuse koraali iseloomustab: Võib esineta antifoonilist laulmist (vastulaulmine) Retsitatiivne (kõnemeloodiat jäljendav laulmine) laulu ettekanne Suguluses Eesti regivärsilise lauluga (Arvo Pärt) roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul ladinakeelsed puudub taktimõõt rütm lähtus tekstist esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Erinevad laulutüübid: o Psalmoodia (palvelaul) vana juudikuninga Taaveti aegsetele tekstidele o Hümn e ülistuslaul Laulustiilid:
sümfoonilised avamängud ,,Aragoonia jota" ja ,,Öö Madriidis", mõlemas kasutanud hispaania rahvamuusika intonatsione ja rütme. Aleksandr Dargomõzski (1813-1869) Glinka kaasaegne ja samas avaldas mõju järgnevale põlvkonnale nn. ,,Võimsale rühmale". Ennekõike vokaalhelilooja. Loomingu suurema osa moodustavad romansid ja laulud. Varastes vokaalteostes domineerib meloodilisus, tundeküllus (,,Mul on kurb", ,,Igav ja kurb" jne.), hilisem looming retsitatiivne (,,Mölder", ,,Vana kapral", ,,Titulaarnõunik", "Ussike"). Toob loomingusse sotsiaalse teema, mis süvenes Mussorgski loomingus. Kirjutanud kuus ooperit, tuntumad ,,Näkineid" (Russalka 1856) ja ,,Kivist külaline" (1869), viimases valitseb retsitatiivne stiil. 60-70.aastad vene muusikaelus Aeg oli seotud suurte muutustega ühiskondlikus elus. Talurahva ülestõusud, lüüasaamine Krimmi sõjas, pärisorjuslik kord jne. viisid küll pärisorjuse kaotamiseni 1861
kriitiline realism, sotsiaalne ebavõrdsus (peegeldas ühiskonda). D.jutustab klasside vastuoludest (rikkad, vaesed). Need on elu poolt alandatud ja solvatud inimesed vastandades neid tühisele ja egoistlikule kõrgemale klassile. Loomingu suurema osa moodustavad laulud ja romansid (saavad aru ka lihtsamad inimesed). Uudsuseks inimese erineva kõneviisi jäljendamine meloodia tõusud, langused, tempod, rütmid, helitugevus, registrid. D. andis edasi muusikalisi portreid. Vokaal retsitatiivne (kõneline alul). Uued laululiigid: satiiriline laul (nalja, kritiseerivad), stseenid elust (pildikesed). Satiirinooled kõrgema seltskonna poole naer ja pilge nende üle: "Mölder" (juua täis, rahulik, usklik mölder, kiireloomuline naine), "Tiltulaarnõunik" (kantseleis, hädine tragikomöödia), "Vana kapral". Ooper "Näkineid". D. tundis ooperi vastu suuremat huvi. Kuulub vene klassikasse, kirjutatud Puskini lõpetamata draama järgi. Põhiliselt tegelaste hingeelu
RICHARD WAGNER (1813-1883) Uuendused: orkester lava all, saalis tuled kustutatud, saali põrand kaldu, hea akustika tänu puupinkidele. Ooper: Lendav hollandlane (1843) Ooperitetraloogia Nibelungide sõrmus 1848-74 Reini kuld 1843 Siegfried 1871 Jumalate hukk 1874 Kirjutas 25 aasta jooksul Kestab 4 õhtut, kokku 24 tundi 33 tegelast Ca 100 juhtmotiivi kogu tetraloogias · Itaalia ooperi meelelahutuslikkuse vastu · Süzeed germaani mütoloogiast · Meloodia retsitatiivne · Suur orkester (üle 100 mängija) · Vokaalpartii orkestripartiiga võrdne, nõuab lauljalt võimsat häält · Juhtmotiivide rohke kasutamine Avas ukse 20. saj muusikale, kus tema vastu enamasti protestiti JOHANNES BRAHMS (1833-1897) Saksa helilooja, pianist, dirigent. Loomingu küpsusaastad möödusid Viinis Kunstnikuna tagasihoidlik, enesessetõmbunud, säilitas loomingulise sõltumatuse
kõne, mis toimus eeslaulja ja koor vahel. Tunnused: algriimiline (esitäht sama, riimis on sõna algused); tekst ja viis ühtne tervik; meloodia aluseks värsirida; ühe mõtte kordus (parallelism); värsirütm - trohheus/skandeerimine - kui värsi ja muusika rütm ei lange kokku Ettekande viis: jongutamine (1-2 takti, mõnesõnaline, primitiivne meloodia); itkemine (nutulaul ekstaatilise nutuni välja); loitsimine (nõidussõnade laulmine) - regivärsiline 8 silpi, retsitatiivne, laulsid naised. Liigid: töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud); kalendrilaulud (mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud); tavandi- ehk kaebelaulud; lastelaulud; lüroeepilised laulud 6. Eesti uuem rahvalaul – rahvalaulu iseloomustus, tunnused, ettekande viis, rahvalaulu teemad, esitajad. Eesti rahvapillid. Iseloomustus: 18. sajandil levima hakanud riimiline salmilaul, mille sisu oli kaasaegsem, mõjutatud avardunud maailmapildist, kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist.
1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae-viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa-annab edasi kurbust ja hingevalu. Gregooriuse koraal (laul) Keskajal tekkis gregooriuse laul e. gregooriuse koraal. Gregooriuse laul on: · roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul · laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed · retsitatiivne · puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt · rütm lähtus tekstist · kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse.
koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Gregooriuse laul on: · roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul · laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed · retsitatiivne · puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt · rütm lähtus tekstist · kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse.
Monoloog koosneb salmidest, mida eraldavad orkestri ritornellid (ritornell tagasipöörduv, korduv muusikaline materjal; orkestri vahelõigud barokk-kontsertides või ooperites). Võiksime O. monoloogi nimetada ka aariaks (seda nimetust iseenesest veel ei eksisteerinud). Monteverdi ühendas ,,Orpheuses" varasemad teatrivormid intermeedium (uhke lavakujundus, lavaefektid), pastoraal (ainestik, tegelaskond), Peri ja Caccini ooperikatsetused (retsitatiivne stiil, draama muusikas). Võrreldes viimastega on Monteverdi ooper hoopis dramaatilisem, samuti muusikaliselt arendatum ning peale retsitatiivi eri liikide esineb tunduvalt rohkem meloodilisust. Vokaalpartiis on nii retsitatiivsust (Näit parlar cantando lauldes kõnelemine), virtuoosset laulmist kui ka lihtsat meloodikat. Oluline on afektide edasiandmine dünaamilised kontrastid, hääletämber (tume-hele), palju või vähe vibratot jms. Võiks öelda, et M
Ooperi sünd ja areng: Ooper on muusikaline lavateos, mis esitatakse lauldes. Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpus Itaalias, Firenzes. Esimese ooperi ,,Daphne" kirjutas Jacopo Peri 1597, esimene säilinud ooper on sama autori ,,Eurydike".Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul oli retsitatiivne (kõnetaoline), esines ka madrigalilaadseid koore. Pillisaade väikse ansambli poolt oli lihtne ja tagasihoidlik. Oluline oli teksti väljatoomine. Esimeseks suureks heliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kes üllitas esimese tervikliku teose. Monteverdi kasutas võtteid, mida kasutatakse ka järgnevatel sajanditel ooperi loomisel kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid. Kujunes välja mitu koolkonda:
annaabi.ee 
