17. sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Aaria koosneb kolmest lõigust (ABA): A ja B on kontrastse karakteriga ning A kordust ei kirjutata välja, vaid lisatakse nooti märge aria da capo (korrata aaria algusest). Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Kui da-capo-aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süzee areneb. Tavaliselt saadeti retsitatiive basso continuo hõredate akordidega, taolist laulmisviisi nimetatakse secco-retsitatiiviks ehk kuivaks retsitatiiviks. ORATOORIUM Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Ka oratooriumide eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et
loomingus oli tal palju kirikumuusikat. Händel seevastu reisis pidevalt ja palju, esines õukondades, loomingust puudus kirikumuusika. Tema anne avaldus peamiselt ooperis. Barokiajastu uuteks muusikazanriteks olid veel oratoorium, kantaat, kirikukontsert, sonaat, instrumentaalkontsert, concerto grosso, fuuga. Oratooriumiumis puudub lavaline tegevus, sisu antakse üle muusikaliste vahenditega. Tekst oli kas itaalia või ladina keelne. Tähtis tegelane oli jutustaja, kes andis retsitatiivides edasi tegevustikku. Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles
esimese öö õigus). Krahvi sümpaatia ei ole jäänud märkamata krahvinnale, kes on seepärast õnnetu. Nutikas Susanna oskab aga igas situatsioonis leida lahenduse ja võidelda oma õnne eest. 2 Ooperis on terve ka rida eredate karakteriga koomilisi tegelasi (näit. krahvi noor paaz Cherubino) Kogu sündmustik areneb retsitatiivides, aariates, ansamblites mitmel tasapinnal. Kirevaid sündmusi seob tervikuks muusika. ,,Don Giovanni" süzee aluseks on vana hispaania legend küünilisest naistevõrgutajast don Juanist (itaaliapärane nimi on aga don Giovanni) ja sümboolsest tegelasest ,,kivist külalisest" (Komptuuri elustuvast hauamonumendist), kes tuleb don Giovannit tema maiste pattude eest karistama. Selles ooperist suhtlevad omavahel erinevatesse seisustesse kuuluvad inimesed: aadlisoost
17. sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Aaria koosneb kolmest lõigust (ABA): A ja B on kontrastse karakteriga ning A kordust ei kirjutata välja, vaid lisatakse nooti märge aria da capo (korrata aaria algusest). Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Kui da-capo-aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süzee areneb. Tavaliselt saadeti retsitatiive basso continuo hõredate akordidega, taolist laulmisviisi nimetatakse secco- retsitatiiviks ehk kuivaks retsitatiiviks. ORATOORIUM Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Ka oratooriumide eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles,
Keda peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks, nimeta tema loodud ooper. Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdit. Tema loodud ooper on ''Orpheus''. 4. Milles seisneb oratooriumi erinevus ooperist? Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Tekst võis olla nii itaalia kui ka ladinakeelne, keskskes tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väjendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. 5. Nimeta 5-6 barokiajastu muusikažanri lisaks ooperile ning oratooriumile ning kirjelda neid paari lausega. Kantaat – algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel.
14) Saksamaal olid kantaatide aluseks kas piibli- või koraalitekstid(solistid, instrumentaal- ansambel ja koor), Itaalias olid ilmaliku sisuga kantaadid(solist kammeransambli saatel). Nt. Bach'i ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupoja kantaat" 15) Oratoorium erineb ooperist, sest puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega, nagu ooperi kontsertettekanne. Tekst võis olla nii itaalia- kui ka ladinakeelne; keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Nt. Händel'i "Messias", "Halleluuja".Hayden'i "Loomine" ja "Aastaajad" 16)Passioon (lad.k-kannatus) jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast ja kasvas välja Kristuse kannatusloo lugemisest altari ees, mida esitasid preestrid dialoogi vormis. Nt. Bachi "Johannese passioon" , "Matteuse passioon". 17)Viiulit kasutati soolo- ja ansamblipillina instrumentaalmuusika kontsertidel. Viiulimeistrid olid nt. Vivaldi, Stradivari, Amatid, Guarnierid.
jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. ( Üks tuntuim Alessandro Scarlatti 1660-1725 ) Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632-1687 ) · http://www.youtube.com/watch?v=bUH9XZYp7H8&list=AL94UKMTqg-9AP- 0Y3GyYzj24GSSiKjtZ6 zizzle · Oratoorium- erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega.Keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. · Passioon- oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. KIRIKUKONTSERT Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi (virtuoosad, värvikad orkestrivahemängud), kuid säilinud olid ka vana polüfoonilise stiili võtted. Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju
Aaria koosneb 3-lõigust (ABA): A ja B on kontrastsete karakteritega ning A kordust ei kirjutata välja, vaid lisatakse nooti märge „aria da capo“ (korrata aaria algusest). Retsitatiiv - kõnelaul, mis jälgib loomulikku kõne rütmi. (selle ajal tegevus jätkub) - Arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. - Kui da-capo-aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süžee areneb. - Tavaliselt saadeti retsitatiive basso continuo hõredate akordidega, taolist laulmisviisi nimetatakse secco-retsitatiiviks ehk kuivaks retsitatiiviks. - Saatega retsitatiiv – teose dramaatilises kõrgpunktis lisatakse retsitatiivile kogu ansambel või orkester, retsitatiiv muutub meloodilisemaks ja laulvamaks. 7) Kantaat. Kirikukantaat lk. 94, 95 Tähtsaim kammermuusikažanr. 17
Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratooriu, mis tähendab palvesaali, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule Eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperiga seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Oratoorium on nagu ooperi kontsertettekanne. Tekst võib olla nii itaalia kui ka ladinakeelne ja keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väljendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem, kui ooperis. Oratooriumi alaliik on passioon: Selle sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi neljal evangeeliumil (Mattheuse, Markuse, Luuka, Johhannese evangeeliumil) G.F
itaalia tuntuim barokkooperi helilooja; barokksonaadi looja concerto grosso See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. retsitatiiv - Retsitatiiv – kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Kui da-capo- aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süžee areneb. Tavaliselt saadeti retsitatiive basso continuo hõredate akordidega, taolist laulmisviisi nimetatakse secco-retsitatiiviks ehk kuivaks retsitatiiviks. 8. Kirjelda klassitsismi perioodi: a) klassitsismi muusikat iseloomustav väljend: igav, ! b) klassitsismi perioodi iseloomustus : Viini klassikud - 1) Eelklassitsism 1720-1760 2) varaklassitsism 1760-1780 – uued zanrid ja vormid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni- Haydni ja Mozarti
Itaalia ooperistiil on mõjutanud vokaalpartiide meloodiakujundust. Ka Dido lamento (kaebus) III vaatuses osutab itaalia ooperile: alates Monteverdi ülimalt populaarsest Ariadne kaebusest (1608) sai kangelanna lamento-aaria Itaalias peaaegu kohustuslikuks. Dido lamento põhineb kromaatiliselt laskuva bassimotiivi kordumisel ja tähistab ühtlasi ooperi kulminatsiooni, Dido surmastseeni. Hoolimata mainitud mõjutustest on ikkagi tegemist stiiliühtse ooperiga. Imekspandav, kuidas Purcell paneb retsitatiivides kõlama inglise keele, kui tundlikult järgib ta teksti nüansse. "Dido ja Aenease" koore kuulates meenuvad inglise motetilaadsed koorilaulud anthem'id. "Dido ja Aenease" libreto pärineb näitekirjaniku ja Shakespeare'i-töötleja Nahum Tate'i sulest. Libreto aluseks on Rooma luuletaja Vergiliuse teose "Aeneis" IV laul. Vergiliuse töid tunti ja austati nii renessansi- (meenutagem Dantet!) kui ka barokiajal väga
"Aida" peen orkestratsioon vokaalansamblilise diferentseerituse. Idamaise elemendi ja itaaliapäraste intonatsioonide ühitamisest aga sünnivad sellised koloriitsed stseenid nagu Ra poole pööratud palve Radamese väejuhiks pühitsemisel, preestrite unisoonne meloodia ooperi III vaatusest, orkestrisissejuhatus ja Aida romanss samast vaatusest jpt. "Aida" partituur on meloodiarikas mitte üksnes aariatesansamblites, vaid ka deklamatsioonilis-kantileensetes retsitatiivides. Meenutagem Aida traagilist monoloogi sellele eelneva Radamese väejuhiks pühitsemisega (I vaatus), stseeni Amnerise juures ning Aida Amnerise duetti (II vaatuse 1. pilt), eriti ega itaalia ooperiloomingu grandioossemaid massistseene erinevate emotsionaalsete kihistustega I vaatuse finaali (Egiptuse vägede võidukas naasmine sõjaretkelt). Uudset psühholoogilist allteksti tõi Verdi ka poeetilise Niiluse pildi lüürilisse lauluvormi (Aida romanss). Ebatavaliseks kujunes "Aida" lõpp
Ideaaliks oli bel canto, kaunis toon, väljendusrikkus(keerulised käigud). Tekkisid tõsine ooper opera seria , mis oli toretsev õukonnaooper ning koomiline ooper opera buffa, see oli rohkem rahvaooper. 17. Sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid: Da-capo-aaria- koosneb kolmest lõigust, ABA, A j B kontrastse karakteriga, noodis A osa ei korrata, vaid lisati märge aria da capo, korrata aaria algusest Retsitatiiv- kõnelaul, mis jälgib loomulikku kõne rütmi. Retsitatiivides süzee areneb Jean-Baptiste Lully oli 17. Saj Prantsusmaa helilooja, kes lõi kuningliku ooperiteatri ning õukonnaorkestri. Kirjutas tõsiseid oopereid e lüürilisi tragöödiaid(rütmiliselt keerukad, palju balletistseene). Pani aluse Prantsuse avamängule (aeglane-kiire-aeglane). Henry Purcell oli barokiajastu suurim Inglise helilooja. Ainukese Inglise eheda barokkooperi autor. Kirjutas kiriku- ja kammermuusikat, palju lavamuusikat draamaetendustele.
annaabi.ee 
