Paarilisi kromosoome nim HOMOLOOGILISTEKS! HOMOLOOGILISED KROMOSOOMID SISALDAVAD SAMU PÄRILIKKE TUNNUSEID MÄÄRAVAID GEENE! Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnas, kaitseb seda kahjulike mõjude eest ja ühendab rakke omavahel. Aine ja väliskeskkonna vahel toimub aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani vahendusel. RAKUMEMBRAAN KOOSNEB PÕHILISELT FOSFOLIPIIDIDEST JA VALKUDEST (töötavad ensüümidena, transportijatena, retseptoritena)! fosfolipiidid kahes kihis, valgud peal või vahel. (Loomarakkude membraanis sisaldavad lisaks veel kolesterooli--kolesterooli ül membraanil molekule siduda ha tagada membraani elastsus erinevatel temperatuuridel). Fosfolipiidi molekuli üks ots on hüdrofiilne, teine hüdrofoobne. Membraani välispinnal on oligorahariid. MEMBRAANI ÜL: AINETE TRANSPORT, KAITSTA JA ÜMBRITSEDA RAKKU. Passiivne transport iseenesest. Difusioon-gaaside liikumine läbi membraani
slp võivad need üksteise suhtes üsna vabalt liikuda, mistõttu rakumembraani kuju võib muutuda, ilma et membraan kahjustuks. Fosfolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ül täitvad valgu, membraanivalgud. Need asuvad membraani sise vüi välispinnal, kuid võivad ulatuda ka läbi memraani. Liiguvad kiiresti ühest kohast teise.Nad tegutsevad nii ensüümidena, ainete transportijatena ja info vastuvõtjate e retseptoritena. Loomaraku membraani koostisesse kuulub ka kolesterool, ül on molekule omavahel siduda ning regul membraani voolavust erinevate temp tingimustes.Ainete transport läbi rakumembraani: aktiivne trnsp-madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni, vajab ATPenergiat ning trnsprtvalke.passiivne trnsp-valgulised kandjad, lisaenergiat ei vaja. difusioon-gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani
Nt: Tärklis mugulates ja viljades Glükogeen varuane lihastes, maksas ja seentes Tselluloos taimeraku kestades Kitiin lülijalgsete toeses ja seente kestades. Inuliin varuaine, korvõielistes taimedes. Süsivesikute funktsioonid organismis 1. energeetiline ehk süsivesikutest saadakse energiat. 1G süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,5 kJ energiat. 2. Struktuurne 1) kitiin 2) tselluloos oligosahhariidid retseptoritena loomarakumembraani välispinnal 3. ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks 4. varuaine talletatakse taimedes tärklise- ja inuliinina ning seentes ja loomades glükogeenina 5. kaitsefunktsioon taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine. Kaitseb ärakülmumise eest 6. toitefunktsioon piimasuhkur imetajate piimas 7. biosünteetiline lähteaineks teiste ühendite sünteesil. Süsivesikud rasvad, lipiidid
Veel kontrollib see ainete transporti rakku ja rakust välja. Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline, peab rakumembraan aineid läbi laskma. Kõik ebavajalikud tekkinud ained väljutatakse samuti läbi rakumembraani. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfolipiididest. Fosfolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise või välispinnal. Need valgud tegutsevad ainete transportijatena kui ka info vastuvõtjate ehk retseptoritena. Loomaraku membraani koostisesse kuulub ka kolestorool. Kolestorooli ülesanne seal on molekule omavahel siduda ning reguleerida membraani voolavust erinevate temperatuuride tingimustes. Membraani välispinnal on süsivesikud, millel on mitmeid olulisi ülesandeid. Läbi membraani liiguvad ained nii rakku kui ka rakust välja. Osa aineid liiguvad vabalt aga osad vajavad erilisi transpordiviise ja lisaenergiat. Ainete passiivne transport läbi
10 - Eksotsütoos - Seedetrakti limaskesta rakkude poolt toodetud seedeensüümide väljutamine rakust. Ülekandeaine väljutamine (närvi)rakust eksotsütoosi teel. 10 11 Plasmamembraani proteiinide funktsioonid: Transpordivad molekule rakku ja rakust välja Ensüümidena katalüüsivad membraaniga seotud protsesse Funktsioneerivad retseptoritena võttes vastu või muundades keemilisi signaale (näit valguskvandi muutmine (transleerimine) närviimpulsiks kolvikestes, kepikestes) Kontakteerudes ainult mingi kindla rakuvälises keskkonnas (maatriksis) leiduva ainega on näit hormoonidele retseptoriteks (insuliin, ADH) Teostavad strukturaalseid ühendusi tsütoskeleti ja PL m-i vahel või ühendusi PL m-i ja ekstratsellulaarse maatriksi või naaberraku vahel Intergraalvalguga ühendatud süsivesikute ahelad nt glükoforiin
sellest läbi ulatuvad hüdrofiilsed tunnelid. Tsütoplasma voolab välja ja rakk hukub. Valinomütsiin (ionofoor) ja gramitsidiin A (kanali moodustaja) rikuvad ioontasakaalu. Suhkrud ja suhkrukonjugaadid ravimi sihtmärgina 2 Suhkrutel on oluline roll raku molekulaarse äratundmise, regulatsiooni ja kasvu protsessides, millega on seotud paljud haigusseisundid. Bakterid, viirused kasutavad raku pinnal asuvaid süsivesikuid, mis retseptoritena toimivad, peremeesraku äratundmiseks. Äratundmises ei osale vabad sahhariidid, vaid glükokonjugaadid - glükoproteiinid, proteoglükaanid, glükolipiidid. Suhkru osa sellest ulatub membraanist välja, toimides markerina. Oluline roll on glükosfingolipiididel, mis osalevad kasvu regulatsioonis (vähkkasvajad), olles samuti ka inimese veregrupi määrajad. Suhkrud ravimina Paljude antibiootikumide struktuuri osad. Streptomütsiin
5. Struktuurne funktsioon kattevalgud (küüned, kabjad, sarved, sõrad, juuksed, karvad). 6. Signaalne funktsioon: peptiidsed ja valgulised hormoonid, mis kindlustavad info ülekande organismi tasandil (nt kõhunäärme hormoonid). Insuliin, mis stimuleerib Cn(H2O)m ainevahetust st tõstab rakumembraani läbilaskvust glükoosi suhtes ja soodustab glükoosist glükogeeni sünteesi. 7. Retseptoorne funktsioon: 1) avaldub raku membraani pinnal olevate valguliste retseptoritena, mis võtavad vastu kk-st signaale ja edastavad selle infi rakku. 2) Valgustundlikud valgud (nt silma võrkkesta kepikeste ja kolvikeste valgud). Valguse mõjul valk laguneb ja sellega kaasneb rakkudes ioonse tasakaalu muutus, mis viib pinnapotensiaali tekkele ja muutumisele. See elektriline impulss antakse mööda nägemisnärvi edasi. 8. Liigutus e kontraktsiooni funktsioon: keemilise energia muutmine mehhaaniliseks (nt. lihaskoe
5. Struktuurne funktsioon – kattevalgud (küüned, kabjad, sarved, sõrad, juuksed, karvad). 6. Signaalne funktsioon: peptiidsed ja valgulised hormoonid, mis kindlustavad info ülekande organismi tasandil (nt kõhunäärme hormoonid). Insuliin, mis stimuleerib Cn(H2O)m ainevahetust st tõstab rakumembraani läbilaskvust glükoosi suhtes ja soodustab glükoosist glükogeeni sünteesi. 7. Retseptoorne funktsioon: 1) avaldub raku membraani pinnal olevate valguliste retseptoritena, mis võtavad vastu kk-st signaale ja edastavad selle infi rakku. 2) Valgustundlikud valgud (nt silma võrkkesta kepikeste ja kolvikeste valgud). Valguse mõjul valk laguneb ja sellega kaasneb rakkudes ioonse tasakaalu muutus, mis viib pinnapotensiaali tekkele ja muutumisele. See elektriline impulss antakse mööda nägemisnärvi edasi. 8. Liigutus e kontraktsiooni funktsioon: keemilise energia muutmine mehhaaniliseks (nt. lihaskoe
juuksed, karvad). 6. Signaalne funktsioon: peptiidsed ja valgulised hormoonid, mis kindlustavad info ülekande organismi tasandil (nt kõhunäärme hormoonid). Insuliin, mis stimuleerib Cn(H2O)m ainevahetust st tõstab rakumembraani läbilaskvust glükoosi suhtes ja soodustab glükoosist glükogeeni sünteesi. 7. Retseptoorne funktsioon: - avaldub raku membraani pinnal olevate valguliste retseptoritena, mis võtavad vastu kk-st signaale ja edastavad selle infi rakku. 14 - Valgustundlikud valgud (nt silma võrkkesta kepikeste ja kolvikeste valgud). 8. Liigutus e kontraktsiooni funktsioon: keemilise energia muutmine mehhaaniliseks (nt. lihaskoe aktiin, mitoosi kääviniidistiku tubuliinsed valgud); 9. Regulatoorne funktsioon:
5. Struktuurne funktsioon kattevalgud (küüned, kabjad, sarved, sõrad, juuksed, karvad). 6. Signaalne funktsioon: peptiidsed ja valgulised hormoonid, mis kindlustavad info ülekande organismi tasandil (nt kõhunäärme hormoonid). Insuliin, mis stimuleerib Cn(H2O)m ainevahetust st tõstab rakumembraani läbilaskvust glükoosi suhtes ja soodustab glükoosist glükogeeni sünteesi. 7. Retseptoorne funktsioon: 1) avaldub raku membraani pinnal olevate valguliste retseptoritena, mis võtavad vastu kk-st signaale ja edastavad selle infi rakku. 2) Valgustundlikud valgud (nt silma võrkkesta kepikeste ja kolvikeste valgud). Valguse mõjul valk laguneb ja sellega kaasneb rakkudes ioonse tasakaalu muutus, mis viib pinnapotensiaali tekkele ja muutumisele. See elektriline impulss antakse mööda nägemisnärvi edasi. 8. Liigutus e kontraktsiooni funktsioon: keemilise energia muutmine mehhaaniliseks (nt. lihaskoe
grupid, kuid arvatakse, et reaalsed retseptorid kujutavad endast glükoproteiine, mis võimaldavad viiruse kaheetapilist seondumist: 1) esmalt toimub reoviiruse antiretseptori seondumine siaalhappe jäägile; 2) järgneb seondumine spetsiifiliste valk-valk interaktsioonide kaudu (selles osaleb antiretseptori "pea"-struktuur). Seega on võimalik, et retseptori seondamises osalevad erinevad 1 valgu domäänid (vt. ülal). Funktsionaalsete retseptoritena on reoviiruse peremeesrakkudel seni identifitseeritud mitmed (afiinsuse poolest erinevaid) retseptori kandidaate: kõige kõrgema afiinsusega on 67 kDa glükoproteiin (sarnaneb struktuurilt - adrenergilise retseptoriga); teised glükoproteiinid (EGF-retseptor (54 kDa), 47 kDa glükoproteiin) on madalama afiinsusega. Reoviiruse sisenemine rakku toimub clathrin'ist sõltuva retseptor-vahendatud endotsütoosi teel (ca. 20-30 min. peale infitseerimist)
5. Struktuurne funktsioon kattevalgud (küüned, kabjad, sarved, sõrad, juuksed, karvad). 6. Signaalne funktsioon: peptiidsed ja valgulised hormoonid, mis kindlustavad info ülekande organismi tasandil (nt kõhunäärme hormoonid). Insuliin, mis stimuleerib Cn(H2O)m ainevahetust st tõstab rakumembraani läbilaskvust glükoosi suhtes ja soodustab glükoosist glükogeeni sünteesi. 7. Retseptoorne funktsioon: 1) avaldub raku membraani pinnal olevate valguliste retseptoritena, mis võtavad vastu kk-st signaale ja edastavad selle infi rakku. 2) Valgustundlikud valgud (nt silma võrkkesta kepikeste ja kolvikeste valgud). Valguse mõjul valk laguneb ja sellega kaasneb rakkudes ioonse tasakaalu muutus, mis viib pinnapotensiaali tekkele ja muutumisele. See elektriline impulss antakse mööda nägemisnärvi edasi. 8. Liigutus e kontraktsiooni funktsioon: keemilise energia muutmine mehhaaniliseks (nt. lihaskoe aktiin, mitoosi kääviniidistiku tubuliinsed valgud); 9
B-lümfotsüüdid e B-rakud NK-rakud T-lümfotsüüdid on pika elueaga rakulises immuunsuses osalevad rakud, iseloomulik spetsiifiliste pinnavalkude olemasolu Eristatakse helper-T-rakud, tsütotoksilised T-rakud ja regulatoorsed T-rakud B-lümfotsüüdid diferentseeruvad imetajatel luuüdis, osalevad humoraalses immuunsuses, ekspresseerivad oma pinnal immunoglobuliine, mis funktsioneerivad antigeenide retseptoritena, toodavad antikehi NK-rakud (loomulikud tapjarakud) on võimelised hävitama muundunuid rakke (nt viirusega infitseeritud rakke) ilma otseste antigeenivahendatud mehhanismideta Lümfotsüüdid omandavad antigeenisõltumatuse primaarsetes lümfoidorganites ja antigeenidest sõltuva aktiveerumise sekundaarsetes lümfoidorganites TÜÜMUS Kompaktne organ, üheks oluliseks ülesandeks on T-lümfotsüütide selekteerimine, kuulub immuunsüsteemi tsentraalsete
sensoorsed rakud (maitsmisrakud) maitsmiskarikaid e. maitsmispungi, mida on kokku mõni tuhat. Maitsmispungad omakorda paiknevad keele maitsmispapillidel (vall- , seen- ja lehtpapillidel). Maitsmisrakkude eluiga on ainult 10 päeva, mille järel basaalrakust arenenud uus maitsmisrakk vahetab välja vana. Maitsmisrakkude tipud koonduvad maitsmispoori ümber ja on varustatud mikrohattudega. Keemilise aine molekulid difundeeruvad läbi poori maitsmisrakkudeni, mis talitlevad retseptoritena. Iga retseptorrakk reageerib valikuliselt kindlale aineterühmale. Inimese maitsmispungas leidub 13 erinevat kemoretseptorit: 2 Na-ioonide, 2 K-ioonide, 1 CL-iooni, 1 adenosiini, 1 inosiini, 2 magusa, 2 mõru, 1 glutamaadi ja 1 vesinikkioonide retseptor. Maitsmisrakk reageerib oma spetsiifilisele ärritajale kas depolarisatsiooni või hüperpolarisatsiooniga. On võimalik eristada 4 maitsekategooriat : magus, hapu, mõru, soolane. Eelistundlikkus erinevate maitsekategooriate
rakud (maitsmisrakud) maitsmiskarikaid e. maitsmispungi, mida on kokku mõni tuhat. Maitsmispungad omakorda paiknevad keele maitsmispapillidel (vall- , seen- ja lehtpapillidel). Maitsmisrakkude eluiga on ainult 10 päeva, mille järel basaalrakust arenenud uus maitsmisrakk vahetab välja vana. Maitsmisrakkude tipud koonduvad maitsmispoori ümber ja on varustatud mikrohattudega. Keemilise aine molekulid difundeeruvad läbi poori maitsmisrakkudeni, mis talitlevad retseptoritena. Iga retseptorrakk reageerib valikuliselt kindlale aineterühmale. Inimese maitsmispungas leidub 13 erinevat kemoretseptorit: 2 Na-ioonide, 2 K-ioonide, 1 CL-iooni, 1 adenosiini, 1 inosiini, 2 magusa, 2 mõru, 1 glutamaadi ja 1 vesinikkioonide retseptor. Maitsmisrakk reageerib oma spetsiifilisele ärritajale kas depolarisatsiooni või hüperpolarisatsiooniga. On võimalik eristada 4 maitsekategooriat : magus, hapu, mõru, soolane. Eelistundlikkus erinevate maitsekategooriate
Tupeesiku eesmises osas asub väikeste häbememokkade liitumiskohal kõdisti e. kliitor, mis koosneb kahest kõdistikorgaskehast. Need on oma ehituselt sarnased mehe suguti korgaskehadele ning on võimelised erektsiooniks. Kõdisti ja väikesed häbememokad on tänu erakordselt tihedale innervatsioonile (närvidega varustatusele) naise suguelundite kõige tundlikumad osad ning koos kusitiharjaga, mis asub tupe eesmises seinas, funktsioneerivad nad naisel otseste seksuaalärrituste peamiste retseptoritena. Tupeesikusse avanevad kusiti ja tupp, siin asuvad ka kusitinäärmete ja suurte esikunäärmete (Bartholini näärmete) ning väikeste esikunäärmete viimajuhade avavused. Sugulise erutuse korral eritub suurtest esikunäärmetest klaasjat-limajat vedelikku, mis niisutab tupeesiku limaskesta ja soodustab sellega suguühet, kuna tupp on siis niiske ning hõõrdumine väiksem. 7 Sisemised suguelundid
kust leiavad antigeeni, millega seostuda. Lümfotsüütidel on individuaalsed retseptorid, mis muudavad ta spetsiifiliseks teatud antigeeni suhtes Kui retseptor aktiveeritakse spetsiifilise antigeeniga, algab klonaalne proliferatsioon. Neil on mälu, mis tagab suurenenud immuunvastuse sama antigeeniga kohtudes. B-rakud B-rakkudel on immuunoglobuliinid (Ak) pinnal, mis talitlevad Ag retseptoritena. Kui B-lümfotsüüte stimuleerida nende antigeen-retseptorite kaudu, arenevad neist antikehasid sekreteerivad plasmarakud. Plasmarakud on normaalselt leitavad lümfoidkoes ja väga vähesel hulgal vereringes. Stimuleeritud B-rakk võib areneda B-mälurakuks. B-rakud käituvad ka kui antigeeni esitavad rakud (APC) T-lümfotsüütidele. Subpopulatsioonid B1, B2. 33 T-rakud
annaabi.ee 
