Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RETELL (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

SISSEJUHATUS
Tänäpäeval, meie kiiresti globaliseeruvates maailmas ei saa isegi kujutleda, et mingi riik saab eksisteerida ilma rahvusvahelise kaubandust. Kui veel eelmise sajandi keskpaigal oli suur hulk riike, kus oli käsumajandus ja nad elasid isoleerituna, nüüd siis domineerib turumajandus ja need turud on vabad ja avatud.
Sõltumata sellest, et meie turg on vaba ja avatud, peab keegi mängu reegleid kehtestama selleks, et see oleks aus ja puhas. Riik ei saa kunagi anda absoluutset vabadust majanduses, kuna sellest otseselt sõltub selle heaolu.
1)Üheks varinadiks, kuidas riigid mõjutavad kaubandust on rahvusvaheliste liitude loomine. Selleks näideks võib olla Euroopa Liit, mis on tekkinud 1952 aastal nagu Euroopa
RETELL #1 RETELL #2 RETELL #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Valyy Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Globaliseerumine infoajastul

Globaliseerumine infoajastul 1.) Mida tähendab globaliseerumine e üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad rigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse. (maj kriis nät Ida-Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.) Nimeta globaliseerumise eeldused e millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele? Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseeri

Geograafia
thumbnail
12
odt

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused ­ vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) ­ enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) ­ seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted ­ tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni ­ RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil ­ MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust

Geograafia
thumbnail
16
doc

Majandussfääride kogum

RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire. SFÄÄRID: 1) Väliskaubandus 2) Teenused 3) Raha, valuutasuhted, -turg 4) Kapital, välisinvesteeringud 5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO ­ maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF ­ valuutafond c) IBRD ­ maailmapank d) OECD ­ majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid). Gnoseoloogiline külje eesmärgiks on teadmised nt hinnad, valuutad. Metoodilist külge iseloomustab eksport, import, transiit, investeerimine. EELDUSED: 1) Ressursside piiratus ­ loodusvarad, ressursid on ebaühtlaselt j

Rahvusvaheline majandus
thumbnail
30
pdf

Maksebilanss, rahvusvaheline valuutaturg, välisinvesteeringud

MAJANDUSTEADUSE ALUSED 55 10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ­ ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ­ ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri; · aitab riigi

Majanduse alused
thumbnail
44
docx

Rahvusvahelised suhted

Rahvusvahelised suhted 3.loeng RVS kui teadus RVS ja teised teadused/ Kuidas RVS'ga seotud/mõjutab? - Ajalugu: mõjutab, sest me saame kõik lugeda, mis varem on toimunud - Politoloogia/ võrdlev - Poliitika - Geograafia (nt reostatud vesi, paljud kalad surevad) - Majandus: (kaubanduskoostöö tulemus, majandus mõjutab seda, millised riigid on võimsamad, millised vähemvõimsamad. EL laguneb majandusprobleemide pärast, EL tekkis majanduskoostöö pärast. Majandus mõjutab meie käitumist riigi sees ja ka riigi vaheliselt väga palju) - Rahvusvaheline õigus: Inimõigused on tekkinud RVS, ja levivad sellega, RVS'ga üritatakse ka neid tagada. Kogu arusaam, et meil on olemas väikesed riigid ja neil on õigus ise eksisteerida, toetubki RV õiguste printsiipidele. Üritab korraldada RVS. Saab eksisteerida vaid siis, kui RVS seda toetavad. Sõltuvad üksteisest. - Psühholoogia

Ühiskond
thumbnail
7
doc

TURUNDUSE SEMINAR

SEMINAR Mõisted: 3. Merkantelism- Esimene terviklik käsitlus, mis püüdis õigustada ja põhjendada rahvusvahelist kaubandust, tekkis 16. sajandi keskel ja on tuntud merkantilismi nime all. Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on, seda rikkam ja tugevam on riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Merkantilistide väliskaubandussuhete mõistmine baseerub eeldusel, et väliskaubandus on nullsummaline mäng ­ ühe riigi tulu väliskaubandusest toob paratamatult kaasa teise riigi sama suure kaotuse 6. Vastavalt toote innovatsiooni teooriale (eesti keeles on seda nimetatud ka "tehnoloogilise lünga mudeliks"), mille koostas Posner 1961. aastal tugineb suur osa tööstusriikidevahelisest kaubandusest uute toodete ja uue tootmistehnoloogia juurutamisele. Tehnol

Turundus
thumbnail
60
doc

RAHVUSVAHELINE ÕIGUS

I TEEMA. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG § 1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks – ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhim?

Õigus
thumbnail
19
docx

MIKROÖKONOOMIKA

MIKROÖKONOOMIKA konspekt TOOTMISVÕIMALUSTE PIIR  Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel MAJAPIDAMISTEOORIA  Majapidamine – majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine otsus hüviste tarbimiseks  Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi: o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbitavate hüviste nõudlus? o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumist turul?  Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest o Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust  Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides

Majandus (mikro ja makroökonoomika)




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun