saada presidendiks, sest siis ei pea sõjaväkke minema ja lisandub teisigi privileege. Süzee ja tegelased mõtles autor välja pikal hääletamisretkel Urvaste ja Kanepi vahel pärast kümne kilomeetri pikkust jalgsikõmpimist, mil üks jalg kõndis reaalses, teine aga ilmselt fantaasiamaailmas. Loos põimub kolm liini: Eesti Vabariigi presidendi Kornelius Sähka jaburavõitu reis Suurevarba internetipunkti avamisele, Sokiküla laste seiklusrikas jaht vaenulikule residendile (kes nende üllatuseks osutub presidendiks) ja värsse deklameerivate majahiirte sõjakäik inimeste terrori vastu (liidus arvutihiir Mousega). Tegelaste nimed on laenatud Contra tutvusringkonnast, kuid reaalsed prototüübid on väidetavalt olnud vaid hiirtel. Lastele on ilmunud veel mõned absurdimaigulised proosalood raamatus ,,Ruttu tuttu!", näidend kogumikus ,,Kuldmuna", luuletusi ajakirjades ja kahe raamatuna. Contra lauseid intervjuudest: ..
presidendiks, sest siis ei pea sõjaväkke minema ja lisandub teisigi privileege. Süzee ja tegelased mõtles autor välja pikal hääletamisretkel Urvaste ja Kanepi vahel pärast kümne kilomeetri pikkust jalgsikõmpimist, mil üks jalg kõndis reaalses, teine aga ilmselt fantaasiamaailmas. Loos põimub kolm liini: Eesti Vabariigi presidendi Kornelius Sähka jaburavõitu reis Suurevarba internetipunkti avamisele, Sokiküla laste seiklusrikas jaht vaenulikule residendile (kes nende üllatuseks osutub presidendiks) ja värsse deklameerivate majahiirte sõjakäik inimeste terrori vastu (liidus arvutihiir Mousega). Tegelaste nimed on laenatud Contra tutvusringkonnast, kuid reaalsed prototüübid on väidetavalt olnud vaid hiirtel. Lastele on ilmunud veel mõned absurdimaigulised proosalood raamatus ,,Ruttu tuttu!", näidend kogumikus ,,Kuldmuna", luuletusi ajakirjades ja kahe raamatuna.
Revisjoni läbiviimiseks teeb maksuhaldur vastavasisulise korralduse. Erandjuhtudel võib ulatust ja tähtaega pikendada. Korraldus viiakse maksukohuslase kätte 7 päeva enne revisjoni algust. 3. Kui ettevõte saab korralduse kätte, tuleb kindlasti üle vaadata revideeritava perioodi raamatupidamise dokumendid. Tuleb kaaluda pädeva isiku palkamist, kes esindab firmat maksurevisjoni läbiviimise juures. 4. Reeglina viiakse revisjon läbi ettevõtte asukohas. Selleks tuleb eraldada residendile ruum. Kui seda ei ole võimalik teha, tuleb viia raamatupidamise dokumendid Maksuametisse. 5. Dokumendid, mis antakse üle haldurile, peavad olema fikseeritud vastavas protokollis. Mõistlik on anda üle koopiad, mis peavad olema maksukohuslase pootltkinnitatud. 6. Maksumenetluses võib revident kasutada ka kolmandaid isikuid ja endiseid töötajaid. 7. Kõik maksuhalduri otsused ja aktid saadetakse maksukohuslasele registreerimise aadressile või antakse üle maksuhalduri ametnike poolt. 8
maksumääramine kas deklaratsiooni esitamise alusel või haldusakti välja andmisel; samuti maksustamine või sundkorras sissenõudmine. Maksuparadiis ehk madala maksumääraga territoorium selleks on välisriik või välisriigis asuv iseseisva jurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või tema poolt jaotatud kasumilt maksu või on see väiksem kui samasuguselt tulult oleks tulnud kehtestada füüsilisele isikule, residendile kohaldatav tulumaks; maksustamise piiriks on 2/3 vastavast tulumaksust. Maksusumma tasumisele kuuluv või kinnipeetud maksusumma. Maksuvõlg tähtajaks tasumata või kinnipidamata maksusumma, kas osaliselt või täielikult; maksuvõlana käsitletakse ka intressivõlga ja tollivõlga. Maksu- ja tolliamet: * on moodustatud 1990 aastal ja peamised ülesanded on: 1. isikute poolt maksuseaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktide täitmise kontrollimine; 2
Juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks, kui ühele või mitmele Eesti residendist juriidilisele või füüsilisele isikule kuulub otseselt või koos seotud isikutega (§ 8) kokku vähemalt 50% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile. Välismaise juriidilise isiku tulu loetakse residendi maksustatavaks tuluks, kui on täidetud lõikes 2 toodud tingimus ja kui residendile kuulub otseselt või koos seotud isikutega (§ 8) kokku vähemalt 10% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile. 25. Kui suur on maksuvaba tulu aastas ja ühes kuus ning millistel juhtudel seda normist rohkem rakendatakse? § 23 Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 1728 eurot. 26. Milliseid kulusid ja millises ulatuses on füüsilisel isikul õigus oma tuludest maha arvata
riigis, millega selline leping on sõlmitud, saada pensionit mõlemast riigist. Nad saavad taotleda üheaegselt mõlema riigi pensionit. Kui aga riikidel selline leping puudub, on vajalik inimesel endal välja selgitada, kas on üldse võimalus saada pensionit mõlemast riigist ning kui on siis teisest riigist pensioni saamiseks seda ise sealt riigist taodelda. (Infopankki) Mõned riigid vähendavad pensioni suurust juhul kui pensionit makstakse nende riikide rahvusest inimesele või residendile, kellega puudub kahepoolne sotsiaalkindlustuse kokkulepe ja kes elavad väljaspool seda riiki kus nad töötasid. Selle põhjuseks on asjaolu, et enamus riikidevahelise vastastikuse kokkuleppe lepinguid sisaldavad mittediskrimineerimise punkti. 4 Sellise kokkuleppe sõlminud riikide kodanikke koheldakse tänu sellele kokkuleppele võrdselt vastavalt riigi, milles nad töötasid, seadustele. See on mõlema riigi huvides, et ka nende
üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel või kui isik on viibinud töötamise eesmärgil Eestis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Kui nimetatud võlaõigusliku lepingu alusel tasu saav mitteresident on kantud Eestis äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja tasu on tema ettevõtlustulu, maksustatakse tulumaksuga kõik tema poolt Eesti residendile teenuse osutamisest saadud tulud, sõltumata sellest, kus toimus teenuse osutamine või kasutamine. 28. Millist välismaalaste tulu ei maksustata? Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida saab Eestis oma ametikohustuste täitmise eest välisriigi diplomaatiline või konsulaaresindaja, erimissiooni esindaja või diplomaatilise delegatsiooni liige, rahvusvahelise või valitsustevahelise organisatsiooni esinduse liige või nimetatud esinduse juures
Kohustuslik kogumispension ehk Eesti pensionisüsteemi II sammas on lähtuvalt kogumispensionide seaduse § 6 kohustuslik kõikidele füüsilistest isikutest residentidele, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu. 9 Kui lähtuda sellest sõnastusest ei ole ka kohustusliku kogumispensioni näol tegemist lepinguvabaduse riivega kuna oma olemuselt on tegemist sarnase instrumendiga nagu iga teine füüsilisest isikust residendile kehtestatud maks, mis on loodud tagamaks riigi toimimise kulutused ning sotsiaalsüsteem. Siiski ei ole pensioni II samba näol tegemist maksuga, mille laekumised läheksid riigieelarvesse vaid kogumispensioni maksed tehakse pensionifondi. Pensionifondi näol on tegemist lepingulise investeerimisfondiga.10 Lähtuvalt eeltoodust on pensioni II sambaga liitumisel kohustus astuda kindlustusandjaga lepingulisse suhtesse. Samas ei pea kohustusliku pensionimakset tasuma isikud, kes on
ümbervahetamise, Hoiupanga hoiuseliikide ning NSV Liidu väärtpaberite kohta. 18. juunil 1992 lisandus Eesti Panga nõukogu kümmekond rahareformi alast normdokumenti ja otsust. [4] 20. juunil 1992 toimus rahareform. Eesti kroon tunnistati ainsaks seaduslikult käibivaks rahaks ning Eesti Pank ainsaks rahasuhete korraldajaks Eestis. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes määrati 1 DEM = 8 EEK. Igale füüsilisest isikust residendile vahetati kolme päeva jooksul kroonideks kuni 1500 rubla vahetuskursiga 1 kroon = 10 rubla. Sama kursiga vahetati kroonideks peaaegu kogu Eestis käibinud rublamass (hoiused, ettevõtete raha, jne.). Seda kurssi peeti paljude oponentide poolt allahinnatuks, kuid sisuliselt vastas see tollasele turukursile. Asjade hilisem kulg on vaieldamatult tõestanud tehtud valiku õigsust. Jõustusid kõik rahareformi alguseks ajastatud seadused ja muud õigusaktid
(TuMS § 22 lg 1) Juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks, kui ühele või mitmele Eesti residendist juriidilisele või füüsilisele isikule kuulub otseselt või koos seotud isikutega (TuMS § 8) kokku vähemalt 50% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile. (TuMS § 22 lg 2) Välismaise juriidilise isiku tulu loetakse residendi maksustatavaks tuluks, kui on täidetud lg-s 2 toodud tingimus ja kui residendile kuulub otseselt või koos seotud isikutega (TuMS § 8) kokku vähemalt 10% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile. (TuMS § 22 lg 3) Residendist maksumaksja tuluks loetakse temale langev osa TuMS § 22 lg-s 2 nimetatud välismaise juriidilise isiku kogutulust. Maksumaksjale langev osa on proportsionaalne osa juriidilise isiku tulust, mis vastab maksumaksja osale juriidilise
ning kindlustushüvitiselt, juhul kui saaja on teavitanud, et ta kasutab investeerimiskontot. TULUMAKSU KINNIPIDAMINE PÕHISEOSED: Väljamaksmiseks arvestatud tasu. Tööstuskindlustusmakse, Kohustusliku kogumispensioni makse, tulumaks, väljamakse töötajale. TM = (arvestatud tasu-TKM-KPM-144)*(21/100). MAHAARVAMISED TM KINNIPIDAMISEL: Maksuvaba tulu: Igas kalendrikuus 1/12 aasta maksuvabast tulust residendist maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kui makstakse : residendile palka, muud tasu, juhatuse v kontrollorgani liikme tasu, litsentsitasu; Fi-le võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasu; residendile või mitteresidendile maksustatavat kindlustushüvitist, pensioni, pensionifondi väljamakset, stipendiumi, hasartmänguvõitu, vanemahüvitist, üüri- või renditasu, tasu asja piiratud kasutusõigusega koormamise eest. Igas kalendrikuus 1/12 pensioni maksuvabast tulust makstes pensioni- rakendab pensioniamet
Pankade muud teenused. Kom.pangad on omavahel konkurendid ja regulaarsed, 4)taotletakse American Expressi kaarti. Tagatis Raamatu-pidamisväärtus- võrdub kogu omakapitaliga, mis on teevad ka omavahel koostööd: 1)võlglased, pahad laenud, halvad mitteresidendile kahekordne, residendile ühekordne kuulimiit. Am. Ex jagatud aktsiate arvuga. Aktsi turuhind- lähtub bilansilisest kliendid; 2)infosüst. ühtlustamine; 3)pangakaardi pettused. Olulised tagatis dollarites. Aktsepteeritakse ka kolmanda isiku hoiust. Jur. isiku väärtusest, kujuneb nõudmise, pakkumise alusel. Võlakirjad- muudatused: 1)nõudlus sularaha järele on vähenenud; 2)pankade käendus- kahekordne kuulimiit. Kaardi avamine ja väljastamine
fuüsilisele isikule kuulub otseselt või koos seotud isikutega kokku vähemalt 50 % juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile. Kontrolli määratlemisega välismaise juriidilise isiku üle on TMS § 22, lg- 3 . tekkinud mõningane segadus, sest lõike esimese poolega loetakse ta residendi kontrolli all olevaks, kui omatakse vähemalt 50 % aktsiatest. Sama lõike teine pool aga ütleb, et välismaa juriidiline isik kuulub residendile juba siis kui 40 talle kuulub otseselt või koos seotud isikutega kokku vähemalt 10 % aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile. Tõsi mõningaseks vormiliseks erinevuseks on see, et 50 % puhul kasutatakse mõistet: kontrolli all, 10 % puhul aga mõistet: kuulub. Sisulises tähenduses on need mõisted identsed.