arvutisüsteemi sisestamise meetodite üldnimetus. 48. Millega tegeleb varude haldamine ? Varude haldamine tegeleb varude kontrolliga ja varude juhtimisega. Varude kontrolliga seostuvad järgmised toimingud: normaalne lattu vastuvõtt, ootamatu lattu vastuvõtt, erakorralised rekvisitsioonid, müük, tagastused. Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on efektiivsemad tarneallikad iga kauba lõikes. 49. Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteem ? Tellimispunkti süsteem varude taset jälgitakse pidevalt, täiendtellimus esitatakse muutumatu suurusega kogusele siis, kui laoartikli varu saldo on jõudnud tellimispunkti või alla selle, sobib paremini kiiresti ringlevate varude haldamiseks. Tellimisperioodi süsteem Lihtsaim
haldamiseks. Tellimisperioodi süsteem eeldab, et tootevaru tase vaadatakse regulaarsete ajavahemike tagant üle ja sõltuvalt olemasolevast varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmääratud maksimumtasemele. Tellimisperioodi süsteemi eeliseks on varude kontrolli teostamise lihtsus, odavus ja üheaegsus. Viimane võimaldab konsolideerida konkreetsele tarnijale esitatavaid tellimusi hoides kokku hankekulusid. Samas nõuab süsteem suurte reservvarude omamist, kuna varude taset kontrollitakse teatud ajaperioodide tagant, siis võib nõudlud vahepeal ootamatult kasvada. Seetõttu sobib tellimisperioodisüsteem paremini aeglase ringlusega varude puhul. 50. Mis on optimaalne tellimiskogus? (EOQ) Tase, kus tellimis- ja säilituskulu summa on minimaalne. Tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud.
kujuneid, nagu ruudud, punktid, ringid jms. 49. Mida tähendab RFID? Radio frequency IDentification ehk raadiosageduslik tuvastamine on uusim toodete ja pakendite tuvastamise tehnoloogia, mis kasutab raadiolaineid. Kui skaneerimine nõuab inimtööd, siis RFID on täiesti automaatne. 50. Mis on varude juhtimine? Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on efektiivseimad tarneallikad. Varude juhtimine hõlmab kõik varude planeerimise, prognoosimise ja täitmisega seotud tegevused. Varude juhtimise eesmärk on minimeerida erinevusi klientide nõudluse ja tarnevõime vahel. 51. Mis on varude kontrollimine? Varude kontrollimine hõlmab ettevõttes juba asuvate varude haldamist. See tähendab teadmist, millised tooted on olemas, millises koguses ja kus need asuvad ehk täpset ülevaadet olemasolevatest varudest.
kvaliteet on selline, et neid on võimalik integreerida VMI teenusepakkuja omadega; VMI teenusepakkuja geograafiline lähedus hankijale- VMI teenuse pakkuja (tarnija) eeldatavad kasud: Prognoosimise lihtsustumine ning tulemuste täpsemaks muutumine tänu kliendi müügiinfo omamisele; kliendi poolt tekitatud tellimisvigade vähenemine; tarnija näeb vajadust toote järele enne, kui toode temalt tellitakse; laoseisu selgus aitab esmatähtsat tuvastada ja tarneauke vähendada; reservvarude vähenemine; kliendi kaotamise risk väheneb, sest VMI rakendamine seob kliendi ressursse ja sellest tulenevalt on kliendil kulukam tarnijat vahetada; tekib võimalus kaupu kliendi ladude vahel vahetada, kui peaks tekkima selleks vajadus Hankija (kliendi) eeldatavad kasud: Parem varustatus; tarneaukude esinemine väheneb; varude tase langeb; tehingueelsed kulud (vt loeng 3) vähenevad, sest nad lähevad üle tarnijale; teenindustase tõuseb tänu sellele, et õige toode on õiges
Paindlike tootmisettevõtete üx peamisi eesmärke on vähendada T-aegu , õieti pikki täitmisaegu põhjustavaid tegureid. Kui nad suudaksid T-ajad nullini piirata siis peaksid nad ainult ennustama järgmise päeva müüki. Järelikult : mida kiiremini reageerib ettevõte nõudluse muutustele, seda kiiremini ja täpsemalt suudab tootmine jälgida nõudlust. Mida kiiremini suudab tootmine jälgida nõudlust seda väiksem on vajadus valmistoodete ja tootmissisendite reservvarude järele. Mida väiksem on vajadus reservvarudele seda lühem on aeg mil toodetele ei lisata väärtus, seda suurem on tööjõu ja varade tootlikkus, samuti tulenevad siit lisavõimalused reageerimisaja edasiseks lühendamiseks. Alates teatud reageerimistasemest T- ja N-ajad ühtlustuvad või muutub T- aeg N-ajast lühemaks. Siis on juba võimalik toota otse tellimuste alusel. Sellisel juhul saame tarneahela asemel rääkida nõudlusahelast ehk tõmbavast tarnemudelist kus nii
erinevuste vältimine. See eeldab omakorda varudega seotud toimingute kirjendamise protseduurireeglite, tootekoodide ja varude füüsilise kontrollimise (inventeerimise) meetodite väljatöötamist (Mercado 2008).EHK ettevõttes asuvate varade haldamine millised tooted, mis kogustes ja kus asuvad, varude lisandumise ja liikumise täpne kirjeldamine Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline on optimaalne reservvarude kogus ja millised on iga kauba tõhusaimad tarneallikad. Varude juhtimine hõlmab kõik varude kavandamise, prognoosimise ja täiendamisega seotud tegevused. Varude juhtimise peamiseks eesmärgiks on minimeerida erinevusi klientide nõudluse ja tarnevõime vahel, mis on eelkõige tingitud kolmest tegurist: · klientide nõudluse kõikumine, · tarnijate tarneaegade kõikumine · varude kontrolli täpsus
o Omab ja edastab infot ladustatavate materjalide ja toodete laoseisu, asukoha ja ladustamistingimuste kohta. · Varude ladustamisvajaduse tingivad järgnevad asjaolud: o Varud on puhver nõudluse ja pakkumise kõikumiste sillutamiseks. o Tootmiskulude kokkuhoid (väikeste kaubakoguse akumuleerimine suurteka partiideks) o Hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine o Reservvarude hoidmine tarnehäireteks o Nõutud klienditeeninduse taseme tagamine o Hooajanõudluse puhul kogumine müügihooajaks o Varude loomine plaanitud või ettenägematute tootmisseisakute jaoks. · Laonduse neli põhilist funktsiooni tarneahelas: o Varused kogumine ja täiendamine: tarnija A, B, C ladu tehas. o Tootevaliku ühitamine Tarnija A, B, C ladu Klient 1 (A,B), 2 (B,C), 3 (ABC)
likviidsusprobleeme – laos peab olema vähem kaupa, tarned tihedamad, kogused väiksemad Varude kontrollimine hõlmab juba ettevõttes asuvate varude haldamist. See tähendab teadmist, millised tooted on olemas, millises koguses ja kus need asuvad ehk täpset ülevaadet olemasolevatest varudest. Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on iga kauba tõhusaimad tarneallikad. Varude juhtimine hõlmab kõik varude plaanimise, prognoosimise ja täiendamisega seotud tegevused. Varude juhtimise peamiseks eesmärgiks on minimeerida erinevusi klientide nõudluse ja tarnevõime vahel. Varude hoidmise motivatsioon- Parem klienditeenindus – kaupade olemasolu tarnija laos tagab kõrge tarnevõime ja operatiivsuse tellimuste vastu. Tootmis-, ostu- ja transpordikulude
vastu; kaitse ennenägematute asjaolude vastu (streigid jne) Argumendid varude hoidmise vastu: varud seovad kapitali, ei saa mujale paigutada raha; varjavad kvaliteediprobleeme/kitsaskohti; varude olemasolu soodustab juhtkonna kitsarinnalist lähenemist tarneahelale kui tervikule. Varude kontrollimine – ettevõttes olevate varude haldamine. Millised tooted on ja kus asuvad pm. Varude juhtimine – seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on iga kauba tõhusaimad tarneallikad. Varude liigid tekkepõhjuse või funktsiooni järgi: 1. Kasutusvaru – tavapärane nõudlus varude täiendamise vahel 2. Transiitvaru – tooted ja materjalid mis asuvad veovahendil teel ühest kohast teise 3. Reservvaru – varud, omatakse tavavajadusest rohkem, et kaitsta end ettenägematu nõudluse kõikumise või tarnete ebakindluse vastu. 4
pakendimärkimise teenused; korje, jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed; kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaž, viimistlus, edasiarendamine; maksmise lihtsus ja rahastamisteenused paindlikkus, näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade muutumine 5. Mida õpetas sulle Beer Game? Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on efektiivseimad tarneallikad. Varude juhtimine hõlmab kõik varude planeerimise, prognoosimise ja täitmisega seotud tegevused. Varude juhtimise eesmärk on minimeerida erinevusi klientide nõudluse ja tarnevõime vahel. Varude kontrollimine hõlmab ettevõttes juba asuvate varude haldamist. See tähendab teadmist, millised tooted on olemas, millises koguses ja kus need asuvad ehk täpset ülevaadet olemasolevatest varudest. Tarneahela kõikumisi on vaja vähendada
on varude lisandumise, liikumise ja kasutamise ehk varudega seotud toimingute täpne, täielik ja õigeaegne kirjendamine ning füüsilise ja arvestusliku laovaru vaheliste erinevuste vältimine. See eeldab omakorda varudega seotud toimingute kirjendamise protseduurireeglite ja tootekoodide ning varude füüsilise kontrollimise (inventeerimise) süsteemide väljatöötamist. Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on iga kauba tõhusaimad tarneallikad. Varude juhtimine hõlmab kõik varude plaanimise, prognoosimise ja täiendamisega seotud tegevused. Varude juhtimise peamiseks eesmärgiks on minimeerida erinevusi klientide nõudluse ja tarnevõime vahel. Erinevused on tingitud eelkõige kolmest tegurist: kliendite nõudluse kõikumine, tarnijate tarneaegade kõikumine ja varude kontrollimise täpsus. Varude hoidmise motivatsioon: Parem klienditeenindus – kaupade olemasolu
Tarneahela senisest parema haldamise tulemusel võivad läbimisajad tarneahelas oluliselt lüheneda. Klienditeenindus paraneb ja klientide rahulolu suureneb. Läbimisaja lühendamine suu- rendab tavaliselt ka nõudluse ja pakkumise tasakaalu, mis omakorda aitab vähendada reservvarude põhjustatud kulusid. Küsimused 1. Mida mõeldakse tarneahela juhtimise all? 2. Kirjeldada pakkumisahela toimimist. 3. Kirjeldada nõudlusahela toimimist. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
