Tegevteenistus jaguneb tegevteenistuseks ja reservteenistuseks. Tegevteenistuses kantakse mundreid ja neil on omad reeglid ja kohustused. Reservteenistuses olles peab olema valmis, kui välja kutsutakse. Ajateenistus *Kutsutakse 18-27 aastaselt *kestab 8-11 kuud sõltub väeliigist ja väljaõppe iseloomust *ajateenistusse kutsutakse kodanikud reservüksuste ettevalmistamise esmärgil (väljaõpe) 1) Sõduri baaskursus , mille peavad kõik läbima (põhiteadmised) 2) Sõduri erialakursus , nt: parameedik, autojuht 3) Nooremallohvitseri kursus , nt jaoülema väljaõpe Asendusteenistus
3. Keda ei võeta töötuna arvele? on noorem, kui 16-aastaneon vanaduspensioniealine või talle on määratud ennetähtaegne vanaduspensionon registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjanaõpib päevases õppevormis või täiskoormusega õppes (välja arvatud juhul, kui täiskoormusega õppes õppiv inimene on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või viibib akadeemilisel puhkusel)on aja-, asendus- või reservteenistuses 4. Millal lõpetatakse töötuna arvelolek? asub tööle töölepingu, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses. Töötuna arvelolek lõpetatakse ka juhul, kui tööle asutakse vaid üheks päevaks ning vastav leping on sõlmitud suuliselt; asub õppima statsionaarses või täiskoormusega õppes; asub aja-, asendus- või reservteenistusse;
Töölepingu seaduse § 92 on välja toodud põhjused, millal tööandja ei tohi töötajaga töölepingut üles öelda. Nendeks põhjusteks on: töötaja rasedus; töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; lühiajaline tööülesannetega mitte toime tulemine terviseseisundi tõttu; töötaja esindab seaduse alusel teisi töötajaid; töötaja ei soovi vahetada või muuta töökoormust; töötaja on aja-, asendus- või reservteenistuses. (Töölepingu seadus, § 92) Praktikas on olnud töövaidluskomisjonil juhtum, kus lapsehoolduspuhkusel viibiv töötaja soovis tagasi tööle tulla. Tööandja tegi töötajale pakkumise teha tööd teises linnas, millega töötaja aga ei nõustunud. Peale seda ütles tööandja töötajale töölepingu üles, tuues põhjuseks töömahu vähenemise. Selles otsuses toodi välja, et eesmärgiks on kaitsta lapsehoolduspuhkust kasutava töötaja õigust
normid. 2. RESERVTEENISTUS Nii mehed, kui ka naised, kes on läbinud ajateenistuse, lähevad edasi reservteenistusse. Järgnevas peatükis annan ülevaate reservteenistuse põhimõttest ning sellest, kas ja kuidas erinevad sealsed kohustused meestel ning naistel. Reservis olev isik on 18-60-aastane mees või kaitseväekohustuse võtnud üle 18-aastane kodanik, kes ei ole kutsealune ega teeni kaitseväe- või asendusteenistuses. Reservväelane ollakse vaid reservteenistuses, st õppekogunemisel osaledes. Milliste kohustustega tuleb reservis olles arvestada? Kaitseväekohustuslase neli peamist kohustust on teatamiskohustus, ilmumiskohustus, esitamiskohustus ja toimingute tegemise kohustus. [3] 2.1 Teatamiskohustus Kohustus teatada oma kontaktandmed. Kaitseressursside Ametile tuleb viivitamatult ja kirjalikult teatada oma kontaktandmed, kui need kaitseväekohustuslike Eesti kodanike registrist puuduvad või on valed.
Eelnõu eesmärgiks on ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni suurendamine, et tagada vigastatule või hukkunud perekonnale piisav kindlustunne. Alates 1. aprillist 2013 kehtiva regulatsiooni järgi oli tegevväelasel ja tegevteenistuses olnud isikul töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks töövõimetuse ulatus ja isiku viimase ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis päeval, millest alates töövõimetuspension määrati. Ajateenistuses või reservteenistuses olnud isikul viimane Statistikaameti avaldatud brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates töövõimetuspension määrati. Eelnõuga muudetakse töövõimetuspensioni arvestamise alust nii tegevväelasel, tegevteenistuses olnud isikul, ajateenijal kui ka reservväelasel. Uueks arvestamise aluseks võetakse kõikide nimetatud isikute puhul isikule määratud teenistusülesannete täitmisest
töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; 12 täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; töötaja on aja-, asendus- või reservteenistuses. (3: §92 lg 1) 13 3. TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED 1. juulil 2009. a. jõustuv töölepingu seadus muudab senisega võrreldes tunduvalt ka töötaja ja tööandja kohustusi vastastikustes töösuhetes. Vastastikune lojaalse käitumise kohustus tähendab, et seadus kohustab töötajat ja tööandjat täitma oma kohustusi teineteise suhtes lojaalselt. Seega peavad mõlemad hoiduma käitumisest, mis kahjustab teist poolt. (5:1)
selle eest tasu; 8) on kantud maksukohustuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana; 9) õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud TTTS§ 26 lõike 3 punktides 12 nimetatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel; 10) on aja-, asendus- või reservteenistuses; 11) ei vasta isiku riigi kuuluvusest tulenevatele tunnustele; 12) on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu välisteenistuse seaduse § 67 lõike 1 alusel, või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse alusel; 13) saab päästeteenistuse seaduse alusel vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust.
2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; 3) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; 4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; 5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; 6) töötaja on aja-, asendus- või reservteenistuses. rasedusega ja väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus-TLS § 93 Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või
1. on rase või tal on õigus saada rasedus-ja sünnituspuhkust 2. täidab olulisi perekondlikke kohustusi 3. ei tule tervislikel põhjustel lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega 4. esindab teisi töötajaid (töötajate esindajad on: usaldusisik, ametiühingu valitud esindaja, töökeskkonna volinik, töökeskkonna nõukogu liige) 5. ei soovi muuta tööaja kestust (97/81/EÜ) 6. on aja-, asendus-või reservteenistuses 7. kui tööandja ütleb töölepingu üles: - raseda või alla 3-aastat last kasvatava isikuga - töötajate esindajaga tema volituse ajal või aasta jooksul tema volituste lõppemisest eeldatakse, et tööleping on üles öeldud töölepingu ülesütlemise keeldu rikkudes, kui tööandja ei tõenda vastupidist Töölepingu ülesütlemise isikulised piirangud – 1) rasedad ja lapsi kasvatavad isikud: koondamise tõttu (v
2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; 3) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; 4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; 5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; 6) töötaja on aja-, asendus- või reservteenistuses. rasedusega ja väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus- Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või
8) on kantud maksukohustuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana; 9) õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud TTTS§ 26 lõike 3 punktides 12 nimetatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel; 10) on aja-, asendus- või reservteenistuses; 11) ei vasta isiku riigi kuuluvusest tulenevatele tunnustele; 12) on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu välisteenistuse seaduse § 67 lõike 1 alusel, või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse alusel; 13) saab päästeteenistuse seaduse alusel vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust.
2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; 3) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; 4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; 5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; 6) töötaja on aja-, asendus- või reservteenistuses. rasedusega ja väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus-TLS § 93 Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või
2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; 3) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; 4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; 5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; 6) töötaja on aja-, asendus- või reservteenistuses. [RT I, 10.07.2012, 2- jõust. 01.04.2013] (2) Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajaga, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast last, loetakse, et tööleping on üles öeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel. (3) Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste
On rase või tal on õigus saada rasedus- ja sunnituspuhkust; Täidab olulisi perekondlikke kohustusi; Ei tule tervislikel põhjustel luhiajaliselt toime tööulesannete täitmisega; Esindab teisi töötajaid (töötajate esindajad on: usaldusisik, ametiuhingu valitud esindaja, töökeskkonna volinik, töökeskkonna nõukogu liige); Ei soovi muuta tööaja kestust (97/81/EÜ); On aja-, asendus- või reservteenistuses (TLS § 92 lg 1). Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt Tulenevalt majanduslikest põhjustest võib tööandja töölepingu ules öelda (koondamine): Töö lõppemisel (nt puudub võimalus pakkuda töötajale tööd, mida ta tegi. RK 3-2-1- 7-11); Tööandja tegevuse lõppemisel (nt. uhinemine, jagunemine, umberkujundamine, likvideerimine); NB! Töökoht peab olema määratud KOV täpsusega, v.a kui ei ole
o täidab olulisi perekondlikke kohustusi o ei tule tervislikel põhjustel lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega o esindab teisi töötajaid (töötajate esindajad on: usaldusisik, ametiühingu valitud esindaja, töökeskkonna volinik, töökeskkonna nõukogu liige) o ei soovi muuta tööaja kestust (97/81/EÜ) o on aja-, asendus- või reservteenistuses - (TLS § 92 lg 1) - kui tööandja ütleb töölepingu üles: - raseda või alla 3-aastat last kasvatava isikuga - töötajate esindajaga tema volituse ajal või aasta jooksul tema volituste lõppemisest - eeldatakse, et tööleping on üles öeldud töölepingu ülesütlemise keeldu rikkudes, kui tööandja ei tõenda vastupidist - (TLS § 92 lg-d 2 ja 3) 8.6.3 ÜÜ isikulised piirangud 8.6.3.1 Rasedad ja lapsi kasvatavad isikud
annaabi.ee 
