peavad näitama, et neil on täisõigused, -volitused, et sõlmida lepingut. Omavad volitusi: Riigipead Valitsuse pead Välisministrid Veel: Riigi suursaadik õigus esindada riikides, kus neil on täisõiguslikud suursaadiku õigused. Tuleb kokku leppida lepingu tekstis. Lepe, mis on vastu võetud Suurel Rahvusvahelisel Konverentsil ja 2/3 hääletavad selle teksti poolt, siis võetakse see vastu. RESERVATSIOONID Reservatsioonide tegemine selgitus, tõlgendus, arusaamine. II MS aegu (enne 1951. aaastat ?), kui riik allakirjutamisel/ratifitseerimisel tegi reservatsiooni ettepanek muuta lepet (palve leppida temale tehtud erandiga). Teised riigid võisid seda aktsepteerida, aga ei pidanud. Kui ükski riik polnud nõus võis tagasi võtta või leppes mitte osaleda. Kui süütu reservatsioon, siis võis see läbi minna. Kui aga üks riik ei tahtnud kasõi kiusu pärast tuli
44 lg 3 lause 2; 45 lg 1 lause 2 ja 3; 47 lause 2 ja 48 lg 2. Kvalifitseeritud seaduse reservatsioon sisaldub ka põhiseaduse §-s 58, mis lubab seadusandjal piirata nende kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Kvalifitseeritud seaduse reservatsiooni eesmärgiks on seada põhiõiguse piirang sõltuvusse teatud kitsendavatest lisaeeldustest. Kvalifitseeritud seaduse reservatsioonide suur arv põhiõiguste kataloogis annab tunnistust põhiseaduse teksti autorite püüdest, tagada vastavates vabaduse valdkondades üksikisikutele võimalikult kaugeleulatuv kaitse. Paraku võib kvalifitseeritud seaduse reservatsioonide sõnastustes täheldada küllaltki suurt ebaühtlust. Kui näiteks põhiseaduse §-s 20 lg 2 esitatud loetelu on küllaltki detailselt formuleeritud, siis lubab põhiseaduse § 26 lause
18.4 Põhiõiguste adressaadid Adressaadid on subjektid, kes peavad põhiõigustest juhinduma ja kelle suhtes õigustatud isik (põhiõiguste kandja) saab põhiõiguste pinnal oma põhiõigusi kaitsta. Põhiõigused seovad kõiki kolme riigivõimu. 18.5 Põhiõiguste piiramise lubatavus Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-ga ehk siis iga põhiõigust riivav akt peab olema kooskõlas kõigi PS normidega. 18.6 Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus a) lihtsa seaduse reservatsiooniga piisab volituse olemasolust seadusandjale; b) kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga reservatsioon sisaldab lisaeeldusi, millele piirang peab vastama; c) Ilma seaduse reservatsioonita põhiõigus piiramiseks peab olema oluline seadusest tulenev põhjus. 18.7 Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine Formaalne nõue- tähendab, et iga põhiõiguse riive peab vastama kõigile pädevus-, menetlus ja
Advokatuur ega selle organid (üldkogu, 13 Vabariigi presidendi kõned 1992–2001 (viide 11). 14 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Tekst koos muudatustega, mis tehti 01.06.2010 jõustunud protokolliga nr 14 (ETS nr 194). Arvutivõrgus: http://www.echr.coe.int/NR/rdonlyres/1125B8C7-01C2-46CD-BE4C-37- EACCFDFFC1/0/EST_CONV.pdf. Konventsiooni ja selle protokollide allkirjastamise ning ratifitseerimise hetkeseis, samuti deklaratsioonide ja reservatsioonide täielik nimekiri on kättesaadav arvutivõrgus: http://conventions.coe.int. 15 Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiisikomisjoni lõpparuanne. Põhiseaduse analüüs. Arvutivõrgus: http://www.just. ee/10725. 16 VIII Riigikogu stenogramm, 15.06.1998. Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/index.php?op=steno&op2=print&stcomm and=stenogramm&date=897912000&pkpkaupa=1&paevakord=1900005142.
subjekte põhiõiguste abil; 3). Välismaised ja rahvusvahelised subjektid - Riik kaitseb oma kodanikke välisriigis. 18.5 Põhiõiguste piiramise lubatavus Põhiõigused ei ole piiramatud. PS sisaldab kohustuste osas ainult põhikohustusi. Põhikohustused ei laiene kõigile. Vahetegu tuleneb asjaolust, et iga põhiõiguse vastas on põhikohustus. Eristatakse põhiõiguse piiramist ning põhiõiguse rikkumist, mis on ebaseaduslik põhiõiguse piiramine. 18.6 Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus Põhiõiguste piiramisel peab olema alati legitiimne eesmärk ning eesmärk on PS-st tulenevalt reguleeritud kolmel viisil. Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonid: a) lihtsa seaduse reservatsiooniga piisab volituse olemasolust seadusandjale; b) kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga reservatsioon sisaldab lisaeeldusi, millele piirang peab vastama; c) Ilma seaduse reservatsioonita põhiõigus piiramiseks peab olema oluline seadusest tulenev põhjus. 8
konfliktijärgset kliimat, on andestamine. Öeldakse, et andestamine on jumalik, unustamine on inimlik. Andestamise teema on sama vana kui inimkond. Kõik me oleme olnud nii andeks andjad, kui andeks saajad. Need kes on ise andeks saanud on ka paremad andestajad. Thomason eristab kuut andestamisviisi: 1. tingimusteta andestamise puhul ei esitata mingeid tingimusi ja luuakse uus suhe ühise tulevikuga 2. tingimuslik andestus tähendab kindlate nõuete või reservatsioonide seadmist andestusele 3. skeptiline andestus on tuleviku suhtes kahtlev 4. tõrges andestus, andestatakse ainult juhul, kui teise kahetsuse kohta on küllalt tõendeid 5. ohverliku andestuse korral antakse küll andeks, kuid sunnitakse taas ja taas eksimust heastama 6. kättemaksva andestuse puhul ei anta andeks ja esitatakse ähvardusi. Täiuslikust andestamisest saab rääkida vaid esimesel juhul. Mõlemad pooled peavad sel juhul ka andestust aktsepteerima
piirata igal põhjusel, mis ei ole PS-ga keelatud. Kohtukaebeõigus (ehk kohtusse pöördumise õigus) aga on „kraad kõrgem“ – nullreservatsiooniga ehk ilma piirklauslita põhiõigus, mida saab piirata äärmiselt piiratud ja pühiseaduses eneses sisalduvatel kaalukatel põhjustel. Põhiseaduslik alus IV: kuid PS § 15 lg-s 1 sisalduv põhiõigus ei ole EKÕ-st „suurem ja tähtsam“ mitte üksnes eelnimetatud piirangute korral kehtivate reservatsioonide aspektist lähtuvalt. PS § 15 lg-s 1 sisalduv kohtusse pöördumise õigus on eranditult küigi teiste põhiõiguste suhtes eristaatuses... Põhiseaduslik alus V: loogiliselt ja ajaliselt nagu ei saaks inimese jaoks EKÕ aktualiseerida enne kohtusse pöördumise õigust (§ 15 lg 1). kohtupraktika ei lase end mõnikord loogikal segada: lahendis 3-2-1-4-12 asuti seisukohale, et EKÕ apellatsiooniõiguse näol saab tekkida ja peab tekkima isikul, kes jäeti 3
on kohtu poolt süüdi mõistetud. · Paljud riigid on seda täiendanud, mõned võtnud vastu protokolle, et nemad seda ei arvesta ja ei täida. · Hiljuti võeti vastu ICCPS eeskujul CESCR lisaprotokoll, mis puudutab individuaalsete kaebuste esitamise võimalust. · ICCPR automaatne õigusjärglus. · HRC: väide, kui see konventsioon on vastuvõetud, siis see kuulub rahvale. · Reservatsioonid kas Viini konventsioonis sätestatud reservatsioonide süsteem on sobiv inimõigustele? N: tavalised lepingud reguleerivad riikide vahelisi suhteid, inimõigusi puudutavad lepingud on eelkõige selleks, et parandada inimeste olukorda. Inimõiguste Komitee võttis vastu üldmärkuse reservatsioonidega seotud küsimuste kohta: üksikisikult ei tohi ära võtta talle ettenähtud õigusi ning kui riik tahab teha reservatsioone, siis need peavad puudutama paktijärgsete kohustuste täitmisega seotud tehnilisi aspekte
lause 2; 43 lause 2; 44 lg 3 lause 2; 45 lg 1 lause 2 ja 3; 47 lause 2 ja 48 lg 2. Kvalifitseeritud seaduse reservatsioon sisaldub ka põhiseaduse §-s 58, mis lubab seadusandjal piirata nende kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Kvalifitseeritud seaduse reservatsiooni eesmärgiks on seada põhiõiguse piirang sõltuvusse teatud kitsendavatest lisaeeldustest. Kvalifitseeritud seaduse reservatsioonide suur arv põhiõiguste kataloogis annab tunnistust põhiseaduse teksti autorite püüdest, tagada vastavates vabaduse valdkondades üksikisikutele võimalikult kaugeleulatuv kaitse. Paraku võib kvalifitseeritud seaduse reservatsioonide sõnastustes täheldada küllaltki suurt ebaühtlust. Kui näiteks põhiseaduse §-s 20 lg 2 esitatud loetelu on küllaltki detailselt formuleeritud, siis lubab põhiseaduse § 26 lause 2
õigused. Tuleb kokku leppida lepingu tekstis. Lepe, mis on vastu võetud Suurel Rahvusvahelisel Konverentsil ja 2/3 hääletavad selle teksti poolt, siis võetakse see vastu. VII LOENG RESERVATSIOONID Reservatsioon = riigi ühepoolne avaldus, millega riik soovib välistada või muuta lepingu teatavate sätete õiguslikku mõju nende kohandamisel selle riigi suhtes. Reservatsioonide tegemine selgitus, tõlgendus, arusaamine. II MS aegu (enne 1951. aaastat ?), kui riik allakirjutamisel/ratifitseerimisel tegi reservatsiooni ettepanek muuta lepet (palve leppida temale tehtud erandiga). Teised riigid võisid seda aktsepteerida, aga ei pidanud. Kui ükski riik polnud nõus võis tagasi võtta või leppes mitte osaleda. Kui süütu reservatsioon, siis võis see läbi minna. Kui aga üks riik ei tahtnud kavsõi
3) seadus peab olema kättesaadav; 4) seadus peab olema arusaadav. Pärast seaduslikkuse kontrolli, tuleb edasi analüüsida vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas. Selleks hinnatakse järgnevat skeemi: 1) piiranguga taotletava eesmärgi lubatavus; 2) vahendite sobivus taotletava eesmärgi saavutamiseks; 3) vahendite vajalikkus taotletava eesmärgi saavutamiseks; 4) vahendi mõõdukus taotletava eesmärgi saavutamisel. 18.6. Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus Seadusereservatsioonis sisalduvast piirangu-, piiramis-, piiritõmbamis- ehk piiriklauslist lähtudes võib põhiõigused jaotada kolmeks: 1) lihtsa seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused, 2) kvalifitseeritud seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused ja 3) nullreservatsiooniga ehk ilma piiriklauslita põhiõigused. 18.7. Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine
(p 17) Põhiseaduse § 15 lõike 1 teises lauses sätestatud õiguse piirangul ei ole legitiimset eesmärki. Kriminaalmenetluse regulatsioon on põhiseadusega vastuolus osas, milles see ei võimalda taotleda isikul tema kohtuasja läbivaatamisel asjassepuutuvate käskmenetluse normide põhiseadusvastaseks tunnistamist. (p 27) Kuid PS 15 lg-s 1 sisalduv põhiõigus ei ole EKÕ-st "suurem ja tähtsam" mitte üksnes eelnimetatud piirangute korral kehtivate reservatsioonide apektist lähtuvalt. Loogiliselt ja ajalielt nagu ei saaks inimese jäoksEKÕ aktualiseeruda enne kohtusse pöördumise õigust (PS 15 lg 1) - 3-1-2-4-12: EKÕ apellatsiooniõiguse näol saab tekkida ja peab tekkima isikul, kes jäeti 3.isikuna kaaamata... Kontseptsioon, mille kohaelt EKÕ eelneb kohtusse pöördumise õigusele (või võiks vist ka öelda kohtusse pöördumise õigus on tagatud EKÕ kujul) on seadusandja arendatud edasi ka alates 1.07
annaabi.ee 
