Versailles rahuleping sõlmiti ainult teatud tingimustega. Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandikku võrra. Reini jõe äärde moodustati demilitariseeritud tsoon. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Leian, et kui Saksamaa poleks esitanud nii palju nõudmisi sõjas, poleks Saksamaal reparatsioonimakseid olnud. 19201930ndatel hakati teostama reforme. Koostati suur tegevuskava New Deal (uus kurss). Kehtestati kontroll panganduse üle. Riik hakkas reguleerima põllumajandust. Võeti vastu uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid, ning riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. On mõistetav, et riigil hakkasid asjad korda minema. Rahvaliitu võisid kuuluda kõik maailma riigid omal vabal tahtel. Esialgu ei võetud Rahvasteliitu
rahulepingud, mis sõlmiti Ims lõpetamiseks. USA ei tahtnud end sidauda lepetega, sõlmis kaotajatega ise eraldi lepingud. 1921-1922a. Washingtoni mere konverents USA algatus. Osa võtsid ka Inglismaa, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia. Eesmärk: Vaikse ookeani demilitariseerimine, jaapan pidi oma väed välja viima neilt aladelt, ka teiste riikide mõjuvõim vähenes. 1) Saksamaa küsimus: Peale Ruhri vallutamist, suhtusid Antaanti riigid leebelmalt. Dawesi plaan Saksamaal vähendati reparatsioonimakseid ja koostati maksegraafik. Saksamaa sai USAlt laenu, et inflatsioonist jagu saada. See plaan võimaldas Saksamaad kohelda, kui normaalset vestluspartnerit. USA toetas sõda rahaga andis laenusid, aitab seeläbi ennast, nüüd on huvitatud raha tagasi saamisest. Suurimad võlglased Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1925a. Locarno konverentsil sõlmitakse Reini tagatispakt Saksamaa ning Belgia, Prantsusmaa vahel. Saksamaad hakatakse arvestama, piirid jäävad lahtisteks ja puutumatuteks
1919.aasta Asutav Kogu põhiseadus valitsuse eesotsas sotsiaaldemokraat F.Ebert, vaherahu Antantiga tööliste ja soldatite nõuogud Venemaa järgi mäss Berliinis Reparatsioonimaksed käisid üle jõu Hüperinflatsioon majanduskriis (2korda päevas maksti palka raha oleks võinud kasutada ahju kütmiseks) Dawesi plaan USA annab SKS'le laenu ning SKS maksab Antanti riikidele reparatsioonimakseid ning selle eest maksab Antant oma I maailmasõja laenu USA'le tagasi. Ruhri piirkonna hõivamine PR poolt 1924-29 majanduslik tõus, eluolu paranemine SUUR MAJANDUSKRIIS 1) Hitleri Saksamaa: Majanduskriis Ülekohus ei alustanud sõda Riigpäevas 583 saadikut, 1930 107 saadikut, 1932 230 saadikut, 1933 247 saadikut. Sakslased ei valinud Hitlerit. Koalitsiooni ei loodud erimeelsuste tõttu ning 30.01
koostati võitjariikide poolt ning ei arvestanud rahvaste vaba enesemääramisõigust. Näiteks liideti Sudeedi alad,millel elas ca 3 miljonit sakslast,28.oktoobril 1918 rtekkinud Tsehhoslovakkiaga. Versailles´ süsteemi suurim nõrkus oli see,et rahuleping, millel süsteem püsis sätestas sakslaste sõjasüü ning oli seetõttu sakslaste rahvuslikuks alanduseks. ] Majandus. Kõige keerulisemaks kujunesid Saksamaa majandusprobleemid-Saksamaa kohustus maska reparatsioonimakseid. Kui Saksamaa ei suutnud neid maksta,okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia 1923. aasta 11.jaanuaril Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Sakslased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Saksamaal algas hüperinflatsioon. Oktoobriks on suhe kauplemisel: 10 miljardit marka võrdub 1 naelsterlinguga.26. septembril lõpeb sakslaste passiivne vastupanu ja kuulutatakse välja sõjaseisukord. Seda otsustab ära kasutada NSDAP
Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia
08), kus osalesid Suurbritannia poolelt Churchill (alates 29.07 uus peaminister Clement Attlee), Stalin ja ameeriklastest president Truman. Osa Ida-Preisimaast koos Königsbergi linnaga läks NSVL-i koosseisu. Ülejäänud Ida-Preisimaa ja alad Oder-Neisse jõgede joonest ida pool läksid Poolale. Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks. Saksamaal viidi läbi nn 4 D-poliitika: denatsifitseerimine, demilitariseerimine, demokratiseerimine ja demonteerimine. Otsustatakse siiski võtta ka reparatsioonimakseid. Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks oli otsustatud juba varem Krimmi konverentsi aegu. Kõik Ida-Euroopas elavad sakslased saadeti sunniviisiliselt Lääne-Saksamaa territooriumile tagasi (umbes 7 miljonit inimest). See süvendas niigi raskeid majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme veelgi. Kõik see tekitas ühiskonnas masendust ja pessimismi. Saksamaa jagamisega okupatsioonitsoonideks ei taotletud selle killustamist, kuigi vastupidisel arvamusel oli NSVL
Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte (v.a Hawaii) demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene Kaug-Idast (Jaapani ja USA mererelvastuse piiramise leping). Aastail 1923-1924 tutvus Ameerika rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ja tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mille kohaselt vähendati tunduvalt reparatsioonimakseid ning nende tähtaegu pikendati. Lisaks anti Saksamaale laenu ja võimaldati investeeringuid maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Inglismaa ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa, sest Euroopa riikide valitsused mõistsid, et kui Saksamaalt ka edaspidi halastamatult raha välja pumbata, võib asi lõppeda kas või kommunistliku revolutsiooniga. Diplomaadid üritasid Versailles'- Washingtoni süsteemi lappida lisalepingutega. Sellise lepingu näiteks oli pakt, mis sõlmiti Locarnos 16
Saksamaa territoriaalsed kaotused PREISIMA A Saksamaa kaotas · u. 13% oma sõjaeelsest territooriumist (rahvastiku enamuse moodustasid sakslased), · 10% rahvastikust, · 75% rauamaagivarudest, · 25% kivisöest. Kas kõige ülekohtusemana tajuti Saksamaal: · Asumaade äravõtmist? · Poola koridori loomist? · Saksamaast tehti peamine sõjasüüdlane, reparatsioonimakseid? · Või muud? Versailles´i rahulepingust · Prantsuse president Clemenceau: "See on tasumise päev, mida me pool sajandit oleme oodanud. Tasumise päev on tulnud." · USA president Herbert Hoover: ,,Versailles' is kägistati õiglus ja õigusmõistmisest sai ebaõiglus." · Marssal Foch: "See ei ole rahu, vaid kahekümneaastane vaherahu." Mida me kaotama peame! Saksa plakat
keskvõimuorganite valimiste korraldamisele. Valimiste tulemusel moodustatud valitsusega kavatsetigi sõlmida rahulepind. Sellist Liitlaste poolt alustatud poliitikat okupeeritud Saksamaa suhtes hakati nimetama "nelja D poliitikaks"- demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine. Saksamaa pidi maksma sõja võitnud suurriikidele reparatsioone. Maa jagati kaheks reparatsioonitsooniks. NSV Liit ja lääneliitlased pidid koguma reparatsioonimakseid igaüks oma okupatsioonitsoonis. Hitleri agressiooni tekitatud kahju korvamiseks ja Saksamaa sõjalis- tööstusliku potentsiaali vähendamiseks planeeriti demonteerida Saksa tööstusettevõtted ning võtta nende seadmed reparatsioonimaksete katteks. Peatselt alanud nn külm sõda muutis Saksamaa ida ja lääne vahelise vastuseisu tallermaaks. Probleemiks sai see, et lääneriigid ja NSV Liit mõistsid väga erinevalt Saksamaa demokratiseerimist
Seetõttu aktiveerisid Saksamaal äärmusliikumised – nt Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP/ „Müncheni õlleputš”) 1919 loodi Moskvas Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern, mille eesmärk oli ülemaailmne proletaarlaste (vaeste palgatööliste) revolutsioon. Toetati teiste riikide kommuniste ja kutsuti üles teostama riigipööret ja kehtestama diktatuuri. 1923-1924 töötati välja USA poolt Dawesi plaan – selleks vähendati Saksamaa reparatsioonimakseid, USA andis laenu ja investeeris Saksamaa majandusse. 1928 allkirjastati Pariisis Briand'i-Kellogi pakt – kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist. 1929-1933 oli suur ülemaailmne majanduskriis, mis sai alguse New Yorgist. Kriisi põhjused: • kaupade ületootmine, mis põhjustas omakorda enneolematu tööpuuduse ja kollapsi panganduses • USA loobus vabakaubandusest ning kehtestas kõrged tariifid sisseveetavale kaubale
Kriis lahendati 1924 Dawes'i plaaniga, mis nägi ette: 1) Ruhri ala tuli Weimari valitsusele tagasi anda 2) Reparatsioonimaks pidi olema esimesel aastal 1 miljard marka ja tõusma seejärel 4 aastaga 2,5 miljardi margani 3) Välislaenud tuli Saksamaale taas kättesaadavaks teha 4) Reichsbank tuli Antanti järelevalve all reorganiseerida 1920.-te II poolel Saksamaa majandus kosus ning kujunes peatselt taas Euroopa kõige kiiremini arenevaks majanduseks. Youngi plaan 1929 reguleeris veelgi reparatsioonimakseid, kogusummaks kehtestati $26,35 miljardit, mis tuli maksta 58,5 aasta jooksul. Saksamaa majandus sattus aga selle kõige tagajärjel sõltuvusse USA kapitalist ning kui USAd tabas oktoobris 1929 börsikrahh ja sellele järgnes suur majanduskriis, siis viidi suur osa USA kapitalist Euroopast välja ja Saksa majandus varises taas kokku. See muutis taas populaarseiks äärmusrühmitused. Asja ei parandanud ka kantsler Brüningi katse riigi kulusid
Kasvasid immigratsioonivastased meeleolud. 5.05.2017 Põhjamaade ajalugu 22 Soome pärast II maailmasõda Olukord sõja järel Reparatsiooninde maksmine (600-700 milj $) ,,Sõjakurjategijate'' karistamine Juho Kusti Paasikivi President 1946-1956 Paasikivi liin: eesmärk usalduslikud suhted Soome ja NSVL vahel Soome loobus Marshalli plaanist Sõpruseja koostööleping NSVL-ga Kaubadusleping NSVL-ga NSVL vähendas reparatsioonimakseid Finlandiseerumine ..ehk soomestumine Soome ja NSV Liidu erisuhted, arvestamine NSVL huvidega Soome Rahva Demokraatliku Liidu suur roll Soome poliitikas 1952 Lõppes sõjahüvitiste maksmine idanaabrile Helsingis toimusid olümpiamängud 1955 NSVL loobus Porkkala sõjaväebaasist Soome sai Põhjamaade Nõukogu liikmeks Soome sai ÜRO liikmeks Urho Kaleva Kekkonen President 1956-1982 (kõige pikemat aega)
Rahvasteliidu hoone Genfis. Rahvasteliidu nõrkus: ● Puudus jõud oma otsuste elluviimiseks ● USA ei astunud Rahvasteliidu liikmeks ● Kaotajariike ei võetud algselt Rahvasteliitu. 1922 Rapallo leping ● SM ja Nõukogude Venemaa koostööleping. Rahulolematud võitjariigid ● võitjariikidest olid rahulolematud Itaalia ja Jaapan 1923.a. Ruhri kriis ● Saksamaa ei suutnud maksta reparatsioonimakseid ● Prantsusmaa Ruhri okupeeris tööstuspiirkonna Komitern ● 1919 loodi Moskvas komitern-maailma kommunistlike parteide liit. ● Selle eesmärk oli maailmarevolutsioon. ● Keeruline olukord Euroopas aitas sellele kaasa. Komiterni riigipöördekatsed 1923 tehti riigipöördekatsed: Poolas, Bulgaarias, Saksamaal Dawesi plaan ● Sm raske olukord mõjus halvasti kogu Eu majandusele. ● USA andis Smle reparatsioonise tasumiseks laenu. ● Sm väljus kriisist
annaabi.ee 
