vältimine Probleemi kirjeldus Kahjulike ainete, soojuse ja ohtlike gaaside inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse. Keskkonnaresotused ohustavad inimeste tervist ja meid ümbritsevat keskkonda. Peale selle saavad reostusest osa ka teised elusolendid, näiteks loomad ja linnud. Teadlased on püstitanud fakti, et 80-90% vähijuhtumitest on põhjustatud keskkonna faktoritest ja, et allergiate arv kasvab kohutava kiirusega. Reostuste liigid Happed Kasvuhoone gaasid Tolm Ained, mis vähendavad osoonikihti Keskkonna mürgid Elektromagnetiline kiirgus Radioaktiivne kiirgus Reostuste põhjused Tööstusettevõtete korstnate ja autosummutite jääkgaasid reostavad õhku. Väetatakse põlde mitmesuguste väetistega.Üldiselt peetakse keskkonnale ohutumateks orgaanilisi väetisi (turvas, kompostmuld, sõnnik). Pinnast ja mulda kahjustab inimene oma väära põlluharimisega.
Rahvastiku probleemid. Maailmas on palju probleeme,mis vajavad suurt tähelepanu ja abi. Üks suuremaid probeeme on ülerahvastatus. Kuna inimeste arv on hüppeliselt tõusnud on kaasenenud sellega ka probleemid . Alasid laiendatakse ehitades juurde tehaseid ja elurajoone.Hävitades metsa ,millega hävitatakse mitmekesisust ja ka suurte reostuste ja kasvava rahvaarvu pärast vähenevad ka kalade varud meres,kuna inimeste vajadus toidu järele kasvab ja reostuste tagajäriel kalade elu muutub kõlbmatuks . Kuid on ka piirkondi kus inimesed on näljas ja seegi on üks väga suur probleem maailmas näiteks Aafrika on üks selliseid riike kus nälg on kahjuks väga tavaline nähtus. Selleparandamiseks on ka paljud riigid ulatanud abikäe ,et vähendada nälga ja saadetakse toitu ja muid abivajalike asju näiteks arstitarbeid. Kuna seal piirkonnas on näljahäda suur ja haridus tase madal,jääb ka kesiseks arstiabi on sealne suremus kõrge
-- Tänu liustike sulamisele võivad paljud pooluste loomad välja surra. Varasemad kevaded Pehmemad talved Suuremad tormid ja üleujutused Suureneb metsatulekahjude oht Soojemate kliimade erinevad loomaliigid hakkavad sisse rändama Aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra Liustikud on märgaltavalt sulanud Pooluste pindala väheneb iga aastaga Pooluste mereelukad on ohustatud sissetungivatest liikidest nagu haid, krabid ning teised kiskjad Suurenenud reostuste oht Peaks seisma vihmametsade maharaiumise vastu Võimalikult palju jala käia, jalgrattaga sõita, et mitte paisata mootorsõiduke mürgiseid gaase õhku Aitäh!
Õnnetuse tagajärjeks on merevee reostus, ulatuslikud rannajoone reostused, mereloomade ja –lindude hävimised ja samuti kalasaagi vähenemine. Torudes transportides võivad torud roostetama hakata ja sealt kaudu lekkima, selline lekkimine kahjustab maapinda ja lõpuks jõuab reostus ka põhjavette. Mõne suurema reostuse või konflikti tekkimine võib mõjutada ka nafta hind, mis omakorda viib majanduse languseni. Samuti on reostuste koristamine väga kulukas, mis mõjutab ka majandust. Nafta kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta kasutamiseks tuleb seda ennem töödelda, töötlemise käigus eraldatakse naftast üleliigsed lisandid, mis paisatakse õhku ja sellest tulenevalt tekib õhureostus. Naftast toodetakse ka väga palju kütust, kütuse põlemise tagajärjel tekkivad heitgaasid, mis kahjustavad osoonikihti ja võib viia kasvuhooneefektini. Naftal on väga suur mõjuvõim maailmas
Ø Haiti maavärin toimus 12. jaanuaril 2010, hukkunuid 212 000 Ø Ööl vastu 7. septembrit 2006. aastal purskas Etna Rahvastiku kiire juurde kasv Ø Üks suuremaid probeeme on ülerahvastatus Ø Kuna inimeste arv on hüppeliselt tõusnud on kaasenenud sellega ka probleemid Ø Alasid laiendatakse ehitades juurde tehaseid ja elurajoone Ø Hävitades metsa, millega hävitatakse mitmekesisust ja suurte reostuste ja kasvava rahvaarvu pärast vähenevad ka kalade varud meres,kuna inimeste vajadus toidu järele kasvab ja reostuste tagajäriel kalade elu muutub kõlbmatuks Ø Kuid on ka piirkondi kus inimesed on näljas ja seegi on üks väga suur probleem maailmas näiteks Aafrika on üks selliseid riike kus nälg on kahjuks väga tavaline nähtus Vaesus Ø
päikese, tuule ja hoovuste kasutamis energia, kukkuks majandus põhja. Kui naftast tulenevat tulu kasutada vaeste inimeste toetamiseks, jäeksid naftaga tegelevad isiksused suurest ostast tulust ilma. Kui hakata tootma veega sõitvaid autosid, siis saaksid kõik niisama sõita, ilma et selleks vaeva näha, sest vesi ei maksa ju midagi. See ei reostaks keskkonda ja selle tagajärjel ei oleks keskkonda puhastavaid süsteeme vaja. Kõikide reostuste pealt teenivad puhastus firmad, vastavate seadete tootmisega. Haiguste pealt teenivad ravimi tootjad. Haigused on ka inimeste poolt välja mõeldud. Narkootikumide pealt teenitakse palju raha. Enne aastat 1980 tootis Afganistan 0% maaiolma oopiumist. Peale US/CIA toetatud dzihaadi pidajate võitu Vene-Afgaani sõjas 1986 tootsid nad 40% maailma heroiinist. Alates 1988 toodeti 80% kogu turu vajadusest. Taiban tõusis võimule ja 2000-ndaks aastaks olid nad hävitanud enamiku oopiumipõldudest
SÜVALASUST VÄLJUV HEITVESI ON MEREVEEST KERGEM JA HAKKAB ÜLESPOOLE TÕUSMA. ÜLESPOOLE JA EEMALE LIIKUDES HEITVESI JA SELLES OLEVAD REOAINED HAJUVAD. SÜVALASKUDE KÕRVAL ON SOOJUSELEKTRIJAAMADES JA KÜTTESÜSTEEMIDES, KUS VESI TEHNOLOOGILISES PROTSESSIS OTSESELT EI REOSTU, KASUTUSEL KA JAHUTUSVEE KORDUVKASUTAMINE......................................................................................................................8 LOODUSES TOIMUB ORGAANILISTE REOSTUSTE LAGUNEMINE KEEMILISTES JA BIOLOOGILISTES PROTSESSIDES AEGLASELT NING SEETÕTTU EHITATAKSE VEEKOGUDE JA SELLE ELUSTIKU KAITSEKS REOVEEPUHASTEID. PÕHILISELT ON KASUTUSEL MEHAANILINE, BIOLOOGILINE JA KEEMILINE PUHASTAMINE....................................8 MEHAANILISE PUHASTAMISE KÄIGUS ERALDATAKSE REOVEEST UJUV PRAHT JA MUUD JÄMEDAD TAHKED OSAKESED, NAFTASAADUSED VÕI MUUD ÕLIPRODUKTID, MIS KERKIVAD PUHASTIS PINNALE VÕI SETTIVAD PÕHJA
Fifth level Laevade kokkupõrked Soome lahes Laevaõnnetused Läänemerel 2001- 2010 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Reostuste põhjused Läänemerel 2010. aastal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis võib õnnetuse põhjustada? Laevaõnnetuste peapõhjus on inimfaktor suhtes 80:20 kõige muuga
Liisa Juhkam TASB 41 Eesti toetub merekeskkonna haldamisel, reostuste ennetamisel, tagajärgede likvideerimisel Euroopa Liidu seadustele ning lähtub tegevustel ELi direktiividest Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb veendumusel, et majanduskasv, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse aitavad parandada meie elukvaliteeti. Toetub põhimõtetele: Ennetamine, parem kui tagajärgede likvideerimine Oluline rakendada kogu Eli hõimavat keskkonnapoliitikat Keskkonnapoliitika väljatöötaminekoostöö.
................................................................................................................. 14 Põhjavesi on väga vajalik komponent igapäeva elus ja seetõttu on ülimalt tähtis selle puhtus ja kaitse. Selle jaoks ongi olemas põhjavee seire, mille üheks teostamise eesmärgiks on vaadata millises seisus on põhjavesi teatud piirkondades ning kas on kusagil ka vee seisund aja jooksul paranenud. Ilma seireta kindlasti ei saaks hakkama, kuna siis ei teaks põhjalike reostuste kohta ning inimeste poolt tarbitav vesi võib olla väga halvas seisus. Hea on ka teada, et Eestis on suhteliselt palju nii väikseid kui ka suuri seirejaamu, kus teostatakse monitooringut. See näitab, et põhjavesi on tähtis ning selle kaitse hädavajalik. ................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 15
Mageveekriis Põhjused: 1. Väga ebaühtlaselt jaotunud ressurss (Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%) 2. Suur ja liigne veetarbimine 3. Pinnavesi on saastunud ja vajab töötlemist 4. Põhjavesi asub sügaval ja ammendub liigse tarbimise tagajärjel Tagajärjed: 1. Veepuudus 2. Reostunud vee kasutamisega ja levivad nakkushaigused 3. Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Abinõud: 1. Kokkuhoid 2. Korduv kasutamine tööstuses 3. Reovee puhastus ja reostuste vältimine 4. Jää sulatamine 5. Merevee kasutamine 6. Läbimõeldud niisutussüsteemid ja vihmavee kogumine Hapestumine Keskkonna (muld, vesi) happelisemaks muutumine. Põhjustavad peamiselt väävel- ja lämmastikoksiidid Pärinevad: Tööstus, transport, põllumajandus (väetamine) Happevihmad: Kütuste põletamisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ning selle tulemuseks ongi happelise reaktsiooniga sademed Kuivsademed:
olulisel määral ka nendepoolsele muule abile. Põhiline osa tegutsemiseks vajalikest rahalistest vahenditest saadakse projektipõhiselt - taotledes finantseerimist mitmesugustest fondidest. (allikas nr. 3) 9 Kokkuvõte Keskkonnakaitse on tänapäeva ühiskonnas väga oluline, sest tänapäeval suureneb reostajate hulk ja reostuste maht küllaltki kiiresti. Peamine põhjus selleks on inimkonna arvukuse pidev suurenemine. Tähtsaks probleemiks on inimestele keskkonnaprobleemide teadvustamine, mis aitaks kõige paremini pidurdada elukeskkonna halvenemist ja tagaks meile ning tulevastele põlvedele võimalikult head elutingimused. 10 Kasutatud allikad 1. Eestimaa Looduse Fond - http://www.elfond.ee/ 2
informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides. 1 Helcomi ülesanneteks on kordineerida läänemere seiret, hinnata Läänemere olukorda ning koguda andmeid reostuskoormuse kohta, töötada välja soovitusi reostuse piiramiseks, töötab välja erinevaid soovitusi laevadelt ning sadamates pärinevate reostuste piiramiseks ning likvideerimiseks, koordineerib naftatankerite ning teiste ohtlikke jäätmeid vedavate laevade õnnetuste likvideerimist. Alates 1980ndatest on Helsingi komisjon välja andnud umbes 200 soovitust, mille tagajärjel on: · vähenenud orgaaniliste reoainete ja toiteelementide heide Läänemerre · vähenenud 2025% võrra hapnikut lagunemise käigus kasutavate ainete heide · vähenenud lämmastiku ladestumine atmosfääris
sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett ( Eesti Loodus 8/2008). Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse. Naftareostuse peamisteks allikateks on tänapäeval naftapuurtornid ja naftatankerid (laevad). Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste tulemusena ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehituslik pool. Selle tulemusena on vähenenud reostuste mastaap. Tänapäeval esineb vähe väga suuri reostusi, kuid üsna sagedased on viimasel ajal väiksemad reostused. Enamik vette sattunud õlist pärineb leketest õli ümberpumpamisel, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained.
Avastatud on 8 mikroobset niklit sisaldavat ensüümi: ureaas, hüdrogenaas, CO dehüdrogenaas, atsetüül-CoA süntaas, metüül- CoM reduktaas, Ni-superoksiidi dimutaas, happereduktsiooni dioksügenaas ja glüoksalaas I, lisaks on neid veel avastamisel. Taimedel on kindlaks tehtud niklit vajavaks ureaas, mõned taimed on arenenud ka hüperakumuleerima nikli ioone, luues komplekseid süsteeme metalli mürgisuse vähendamiseks ja homöostaasiks, mis on uurimise all, et kunagi kasutada reostuste puhastamiseks. Nikkel on lisatud „tõenäoliselt essentsiaalsete metallide“ nimekirja loomadele ja inimestele juba umbes 1970ndatel. Palju eksperimente loomsetel mudelitel on näidanud, et nikkel on kasulik, kui mitte essentsiaalne optimaalse paljunemise funktsiooniks, skeleti ehitusel ja tugevusel, energia metabolismis ja meeleelundite funktsiooniks. Kuna tegemist on mürgise, aga samalajal kasuliku elemendiga, siis niklist sõltuvad organismid
Merereostuse ärahoidmiseks on laevas olemas SOPEP jaamad, kus asuvad reostusetõrje vahendid. Seal on olemas kõik vajalik et ära hoida ükskõik mis reostuse sattumine vette. SOPEP jaamad asuvad autotekil, sest oht merereostuseks on seal kõigesuurem just raskeveokite lekete puhul. Juhul kui meeskonnaliige märkab reostust autotekil peab ta sellest koheselt teavitama silda või masinaruumi, peale seda tuleb individuaalselt reostust tõkestama hakata. Väiksemate reostuste puhul ei ole vajalik kellegile teavitada vaid see absorpendiga eemaldada. Suuremate reostuste puhul tuleb piigatid punnidega sulgeda. Ja reostust likvideerima hakata. Öösel käib vahimadrus autokki kontrollimas, et ega ei ole mõne auto juures suuremat leket või mingid muud probleemi. 89 90 91 Prügi käitlemine Mõisted
flesus septentrionalis) ja Valgest merest (P. flesus bogdanovi) ümber Euroopa (Pôhjameres P. flesus flesus) Vahemere, Musta ja Aasovi mereni (alamliik P. flesus luscus), Läänemeres (P. flesus trachurus) (Mikelsaar 1984). Läänemeres esineb lesta kuni Kvarkeni regioonini Botnia lahes. Ta on piirkonna ainuke nii kaugele oligohaliinsesse vette leviv lestlane. Liik on suure majandusliku tähtsusega ja asjaolu, et ta on suhteliselt paikne, muudab ta oluliseks indikaatoriks mitmete reostuste määramisel. (Fagerlund & Køie, 1994) Läänemere kirdeosa lesta, s.o. ka meie rannikulesta on vôimalik meristiliste tunnuste kombinatsiooni alusel käsitleda alamliigist väiksema geograafilise süstemaatilise üksusena natio baltica (Mikelsaar, 1984). Viimase piirides on sigimisbioloogiliselt eraldatavad 2 rassi: süvikukudulest (P. flesus trachurus natio baltica infranatio pelagicus) ja rannikukudulest (P. fl. tr. natio baltica infranatio sublitoralis) (Mikelsaar, 1957; ref
annaabi.ee 
