Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Renessans ja Humanism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
renessans, renessanss, firenze, humanism, dante, humanismi, poeet, jumalik, komöödia, tanel, saale, müür, ingmar, kirs, troost, ellusuhtumine, ajastule, pangad, aadlikud, palazzo, medicite, paavstid, humanistid, hingele, loojat, isiksuste, poeetide, ellusuhtumist, keskaegsete, antiikkunstist, matkima, lahkas, maailmapildist, jumaliku, allegoorilineAntiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut. Inimeses nähti looduse osa ja teda käsitati Jumala looming tippsaavutusena
-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seosesreformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra
Edward VIII. Anglikaani kirik. Sulges kõik kloostrid ja; ladinakeelsed missad muudeti ingliskeelseteks. Reformatsioon levis Skandinaavias ja Eestis pildirüüstajate liikumine. Katoliku kirikus võib eristada kahte suunda: avalik võitlus (inkvisitsioon Ignatius Loyota ja jesuiitide ordu; 1583 jesuiitide kolleegium ka Tartus) ja kirikusisene võitlus (Trento kirikukogu 1545-1563; Gregoriuse kalender 1582) Renessanss ja romantism XIV sajandil kujunes Itaalias järk-järgult uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Antiikkultuuri taasväärtustamine andiski ajastule nime renessanss. Ausse tõusis kõik inimlik, seega võib seda perioodi nimetada ka humanismiks. XVI sajandil levisid need ideed Itaaliast üle kogu Euroopa. Itaalia oli üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. Aadelkond eelistas maaelule linnaelu, eriti Põhja- ja Kesk-Itaalias. Tähtsaim renessansskultuuri keskis oli Firenze,
Prantsusmaal oli eriti tuntu ,, rebaseromaan ,,. See koosnes paljude autorite loomingust, mis õige pea aga tervikuks liideti. Tegelasteks olid seal loomad, kes aga tegelikult kujutasid inimesi. Lõvi oli kuningas, karu suurfeodaal, hunt rüütel ja eesel preester. Peategelane rebane aga meenutas kõige enam jõukat linnakodanikku. Tänu oma kavalusele sai rebane alati jagu rumalast karust ja kurjast hundist. Samas võis ta hätta jääda, kui asus kimbutama väiksemaid loomi. Kuulsaim poeet oli Dante Alighieri (1265. 1321. ) teose ,, Jumalik komöödia ,, autor. Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklikud etendused arenesid välja jumalateenistuses. Et jumalateenistust rahvale arusaadavamaks teha, lülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad. Järk-järgult kasvas siit välja kiriklik näitemäng müsteerium. Algul kandsid selliseid näitemänge ette preester ja kooripoisid kirikud altari ees
Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) Sealsamas söödi-joodi. Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks. Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist). Julmi stseene (nt tapmine) ei näidatud, küll aga tulemust (surnukeha). Žürii selgitas välja parimad näitlejad ja autorid, kellele auhinnad. Dramaturgid – näitekirjanikud: Tragöödiad – Kurva sisuga näitemängud (kr.k. Komöödia – lõbusad sokulaulud, mis kanti ette sokunahas) näitemängud. Aischylos – “Orestia” Aristophanes – “Linnud” Sophokles – “Kuningas Oidipus” Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate poliitikuid ning isegi jumalaid, pahameelt. kartmata nende pahameelt.
Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) Sealsamas söödi-joodi. Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks. Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist). Julmi stseene (nt tapmine) ei näidatud, küll aga tulemust (surnukeha). Zürii selgitas välja parimad näitlejad ja autorid, kellele auhinnad. Dramaturgid näitekirjanikud: Tragöödiad Kurva sisuga näitemängud (kr.k. Komöödia lõbusad sokulaulud, mis kanti ette sokunahas) näitemängud. Aischylos "Orestia" Aristophanes "Linnud" Sophokles "Kuningas Oidipus" Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate poliitikuid ning isegi jumalaid, pahameelt. kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva
Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) Sealsamas söödi-joodi. Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks. Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist). Julmi stseene (nt tapmine) ei näidatud, küll aga tulemust (surnukeha). Zürii selgitas välja parimad näitlejad ja autorid, kellele auhinnad. Dramaturgid näitekirjanikud: Tragöödiad Kurva sisuga näitemängud (kr.k. sokulaulud, mis Komöödia lõbusad näitemängud. kanti ette sokunahas) Aischylos "Orestia" Aristophanes "Linnud" Sophokles "Kuningas Oidipus" Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja poliitikuid ning Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate pahameelt. isegi jumalaid, kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle.
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
........................................................58 GOOTI ARHITEKTUUR ITAALIAS................................................................................................................60 GOOTI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS...............................................................................................62 RENESSANSS........................................................................................................................................................64 RENESSANSS ITAALIAS................................................................................................................................65 RENESSANSS PRANTSUSMAAL...................................................................................................................68 RENESSANSS TEISTES EUROOPA MAADES............................................................................................70 BAROKK JA ROKOKOO......................................................................
AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid
Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte "Iliase" ja "Odüsseiaga". Dramaatika Draama kreeka k `tegevus'. Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; komöödia lõbusasisuline draamateos; draama tõsise sisuga näidend; tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; farss jant. 2. Ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) ehk Vonnegut 3. S.Oksanen ,,Puhastus" Pilet 2 1. Antiikkirjanduse mõiste Antiikirjanduse mõiste- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandus. Hõlmab ajavahemikku I aastatuhat. 5 saj eKr- 6. saj pKr
annaabi.ee 
