3) Soomlased jõudsid Põltsamaa ja Tartu ümbrusesse 4) Valga ümbrusesse kolis hulganisti lätlasi 6. Kirjelda reduktsiooni rakendamise põhimõtteid ja opositsiooni. Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa ning riigi tulude suurendamiseks alustas reduktsiooni. Tagasi võetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kes pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Roosti riigile. Selline samm tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu. Liivimaa aadliopositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul. 1694. a anti ta Stockholmi kohtu alla, süüdistades kuninga solvamises, kuritegelikes kirjutistes ja mässulises tegevuses. Mees mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale. Ta jäi siiski Rootsi-vastaseks. 7. Poola, Taani ja Rootsi võrdlus
võtsid osa kõik mõisate valdajad.) Jesuiidid Katoliku mungaordu liikmed Superintendent Kubermangu kõrgeim vaimulik Pietism saksa protestantismi vabadusliikumine. Rõhutas avatust ja uuendusi Hernhuutlased Pietistlike ideede levitajad Suur reduktsioon- Karl XI alustatud erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. (tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kes pidid osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile.) Vakuraamat- raamat, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Rahulepingud (aeg, osapooled, sisu): Jam Zapolski Venemaa ja Poola. 1582.a Venemaa andis kõik Liivimaal vallutatud linnused Poolale Pljussa Venemaa ja Rootsi. 1583.a Rootsi valduses olid põhja-Eesti ja Ingerimaa Täyssinä Venemaa ja Rootsi, 1595.a ainult Põhja-Eesti kuulus rootsile Stolbovo Rootsi ja Venemaa. 1617.a Rootsi sai oma valdusesse ka kogu Ingerimaa Altmargi Rootsi ja Poola
Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid. Vastuseisust nördinud kuningas hakkas nüüd nõudma ka "kaasatoodud" mõisate, st. juba enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud maade tagasivõtmist. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 80%, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30% maadest. Tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kess pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile. Mõisate tagastamise järele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldus-jaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, jättes ka Valga linna koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talurahva olukord. Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. Kuigi juba
Eesti ala valitsemine Reduktsioon 1680.a reform, kus Rootsi kuningas Karl XI alustas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmisega. See mõjus nii majandusele kui ka kehtivatele õigustele halvasti. Kuningas hakkas veel lisaks nõudma ka , enne Rootsi aega erakätesse antud maade tagasivõtmist. Tagasivõetud mõisad anti rendile nende eelmistele valdajatele, kes pidid nüüdsest osa oma tulust loovutama rendimaksuna riigile. Reduktsiooni tulemusel kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Võimu korraldus Vene ajal Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid
rikkumist. Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid. Vastuseisust nördinud kuningas hakkas nüüd nõudma ka "kaasatoodud" mõisate, st. juba enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud maade tagasivõtmist. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 80%, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30% maadest. Tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kess pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile. Mõisate tagastamise järele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldus-jaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, jättes ka Valga linna koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talurahva olukord. Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. Kuigi juba varemgi oli
hulgast. Eesti ja Saaremaal( adrakohtud-meeskohtud-Eestimaa Ülemmaakohus) ja Liivimaal(sillakohtud- maakohtud- Liivimaa Õuekohus) ROOTSI RIIGIVÕIM JA BALTI AADEL Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl XI oma eelkäijate poolt eraätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni. Tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajatele, kes pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna riigile. Reduktsiooni tulemusena kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Sellega paranesid ka siinsed haridus olud. Liivimaa aadel kutsus inimesi üles ignoreerima kuninga korraldusi. Kättemaksuks Liivimaa aadlile saatis kungingas 1694. aastal laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile. Sellega peaaegu kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Nõnda õnnestus Rootsi kuningal 17.sajandi lõpuks vähemalt
reduktsioon ehk erakätesse antud riigimaade ära võtmine, mille algatas Karl XI, kuna ta sai päranduseks tühja riigikassa.Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid, kuid hakati ka enne Rootsi aeg saadud maid tagasi võtma. Liivimaal langes reduktsiooni alla tervelt 80%, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30% maadest. Ära võetud maad anti siiski rendile endistele omanikele, kes pidi osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile, millega riigi tulud kasvasid kiirsti. koormiste liigid - Teotöö, mis jagunes rakme-ja jalateoks. Iseloomulik oli teotöö pidev suurenemine seoses mõisapõldude lainemisega. - Abitegu ehk hooajalised tööd mõisas (nt sõnnikuvedu, kütise põletamine ehk aletamine, ehtustööd mõisas jne.) - Mõisavooris käimine (nt tervavilja vedu sadamalinnadesse) - Naturaalandamid (hinnus, käsitöötooted jne) - Rahalised koormised. olukord pärast reduktsiooni
balti aadlil oli raskem redukstioonile vastu seista. Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvateks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. Kuid kuningas hakkas ka nõudma juba enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud maade tagasivõtmist. Baltikumis mõisate tükeldamist nagu Rootsis ei toimunud. Tagasivõetud mõisad anti enamasti endistele valdajatele, kes pidi nüüd osa om tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile. Riigitulud kasvasid nind provintiside valitsemise kulud võidi nüüd katta nende endi tuludest, paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Eraomandusse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele, neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle. Ümberkorraldused Liivimaal: Reduktsioon tekitas mõisnikes pahameelt ning kutsuti üles ignoreerima kuninga korraldusi.
Üha enam asus ülikooli õppima ka välismaa tudengeid. 19.saj lõpuks oli õpilasi umbes 1800. Pilet 7 Talurahva olukord Rootsi ajal Rootsi aeg algas Altmargi vaherahuga 1629.aastal. Talupojad olid tol ajal pärisorjad. 1680. aastal toimus reduktsioon Rootsi kuninga Karl 11. Poolt. See tähendas riigimaade tagasivõtmist.Eesmärgiks oli suurendada riigikassa tulusid. Tagasivõetud mõisad anti tagasi nende endistele valdajatele, kes pidid osa tuludest loovutama rendimaksuna riigile. Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. (1696.majandusreglement) Samas oli ka väga palju eramõisaid, kus reduktsiooni läbi ei viidud ning kus pärisorjus säilis vanal viisil. Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. Keskvalitsus ja Balti erikord 19
1682. aastal andis riigipäev volitused reduktsiooni teostamiseks Reduktsiooni alla kuuluvaks loeti vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. Enim oli selliseid mõisaid Liivimaal. Vastuseis muutus aina suuremaks, aga selle kiuste Rootsi kuningas otsustas reduktsiooni laiendada veel nendele maadele, mis oli erakätesse läinud juba enne Rootsi aega. Tagasivõetud mõisad anti rendile nende endistele valdajatele, kes pidid osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile. Mõisate tagastamise järel kasvasid märgatavalt ka riigi tulud. Sellega seoses paranesid ka haridus- ja kirikuolud. Ka eraomandusse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele, mis tähendas seda, et neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada. (osta, müüa, vahetada), vaid selleks läks vaja kuninga luba. Seega kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle. Ümberkorraldused Liivimaal: Reduktsioon tekitas suurt pahameelt mõisnike hulgas
Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid. Vastuseisust nördinud kuningas hakkas nüüd nõudma ka "kaasatoodud" mõisate, st. juba enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud maade tagasivõtmist. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 80%, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30% maadest. Tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kes pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile. Mõisate tagastamise järele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldus-jaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, jättes ka Valga linna koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talurahva olukord. Erinevalt Rootsi talurahvast, kes oli vaba ning esindatud koguni Riigipäeval, säilitati siinmail talupoegade sunnismaisus
riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, nende vaheaegadel ajasid asju maanõunikud(12) ja rüütelkondade pealikud. Oli Eestimaa rüütelkond (kasvanud Harju-Viru vasallkonnast) Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. Suur reduktsioon- Karl XI alustatud erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. (tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kes pidid osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile.) Vakuraamat- raamat, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Piiblikonverentsid-sisuliselt meie esimesed keelekonverentsid, kus vaieldi eesti keele kirjaviisi üle. NIMED Johan Skytte- Liivimaa kindralkuberner. Uppsala Ülikooli kantsler ja Gustav II Adolfi kasvataja. Tema eestvõttel loodi Tartu Akadeemiline Gümnaasium ja Tartu Ülikool. Gustav II Adolf-Rootsi kuningas, kes vallutas Poolalt Liivimaa. Ta oli innukas hariduse edendaja.
a kõik volitused reduktsiooni teostamiseks kuningale, oli balti aadlil juba sootuks raskem reduktsioonile vastu seista vastuseis andis vastupidise tulemuse: vastuseisust nördinud kuningas hakkas nüüd nõudma ka "kaasatoodud" mõisate, st juba enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud maade tagasivõtmist tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kes pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile mõisate tagastamise järel kasvasid riigitulud märgatavalt ja provintside valitsemise kulud võidi nüüd katta nende endi tuludest, seega paranesid ka siinsed haridus ja kirikuolud ka eraomandusse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele, mis tähendas, et neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada (osta, müüa, vahetada, pantida), vaid selleks tuli nõutada kuninga luba seega kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle
annaabi.ee 
