Arvutialaselt peab tundma elementaaroskusi, töölauda, failihaldusi, failide lihtsat redigeerimist, prindihaldust. Hea autoplekksep on täpne, kannatlik ja vastutustundlik. Teab autode ja haagiste üldehitust ning tehnilisi andmeid. Agregaatide, sõlmede, süsteemide ja mehhanismide otstarvet ning tööpõhimõtet. Autode ja haagiste kerede ehitust, valmistamise ja koostamise aluseid ning konstruktsiooni parameetreid. Teab kvaliteedinõudeid autokerede remondile, hooldusele ja autoplekksepa töödele. Oskab lugeda tehnilisi jooniseid ja skeeme. Sooritada tehnilisi mõõtmisi. Tunneb autokerede remondi- ja hooldustööde ning plekksepatööde tehnoloogiat. Oskab kasutada autokerede töötlemisel ja plekksepatöödel kasutatavaid remondi- ja hooldusmaterjale. Ennetada tehnoloogilisi vigu autokerede töötlemisel ning plekksepatöödel. Selgitada välja autokerede remondivajadust. Oskab hinnata töömahtu, kavandada tööde järjestust, teha
kuni 4 tundi. Aastas teeb buss Z = Ta / Treis = 465,16 Z = 948 / 2,038 = 465 reisi Läbisõit aastas on L = Z x Lk = 46500 L = 465 x 100 = 46500 km on aastane läbisõit Selleks, et leida, palju kulub bussile aastas raha, on vaja arvutada omahind: Omahind = Otsekulud + Üldkulud = Amortisatsioon + Küte + Määrdeained + Rehvid + Remont + Töötasud + Kohustuslik liikluskindlustus + Korraline tehniline ülevaatus + Üldkulud. Amortisatsioon on 20% bilansilisest maksumusest aastas. Remondile tehtavad kulutused: 1832 Rehvidele tehtavad kulutused: 6 x 350 = 2100 Rehvide läbisõiduks loeme 200000 km. RehH = 350 (rehvi tk hind) Rat = 6 (rataste arv) Lreh = 200000 km Reh = RehH x Rat x L / Lreh Reh = 350 x 6 x 46500 / 200000 = 488,25 aastas Korraline tehniline ülevaatus 60 ja seda teostatakse 1 kord aastas. Kohustuslik liikluskindlustus aastaks 400. Küttele kulub 22L/100km, kütteliiter maksab 1,2. Talveperioodil on kütusekulu norm 10 % suurem
n SM 1 1 AMA= = = = 0,000000909= 0,091%/1000km 1000 km L 1100000 5 SMH= 335 000 kr (soetusmaksumus haagisel) LAMA=1 100 000km LAMH= 700 000 km n 1 1 AMH= = = 0,14 %/1000km LH 700000 AM= 32344,8*(1200000*0,091+335000*0,14)*10-5= 50490,23kr Remont: REM= n REM *AM = 0,02*50490,23=1009,8kr n REM= 0,02 AM (2% amortisatsioonist) Et leida kulutusi remondile tuleb 0,02(ehk 2%) korrutada amortisatsiooniks saadud summaga. Kulutused rehvidele: REH= HREH*(LREH:L)*i HREH haagise rehvide hind LREH rehvi läisõidu norm 200000km REH= 4000*(32344,8:200000)*12= 7762,75 kr Et leida kulutusi rehvidele tuleb haagise rehvide hind korrutada rehvi läbisõidu normi ja koguläbisõidu jagatisega, ning seejärel korrutada 12 ga, ehk kuluvate rehvide arvuga. Kohustuslik liikluskindlustus:
vajalikud dokumendid vormistatud. Selleks tehakse sõiduki ülevaatus, tuvastatakse vigastused, koostatakse kalkulatsioon ning saadetakse see kindlustusseltsi. Tööde hinnapakkumisi tehakse kindlustusseltside poolt tunnustatud programmi WinCABAS alusel. Sõidukite remont - Sõidukite veermiku remondi- ja hooldustöid teostamine (näiteks pidurite hooldus, amortide vahetus, rattalaagri vahetus, õli vahetus jms); samuti oleme spetsialiseerunud vene päritoluga vanemate mootorite remondile (näiteks GAS 51, Volga jt). Teenuste hinnad Teenuste hinnad sõltuvad vigastuste ulatusest. Selleks, et määrata tööle õige hind, kindlasti on vaja vigastusi eelnevalt näha pöördudes töökotta (link kontaktile). Kere- ja värvitööde hinnad suures enamuses kalkuleeritakse WinCABAS programmi alusel. Praktikal tehtud töö Minu tööpäevad olid E-R alates kella 9.00 kuni 17.00. Töötasin ma igapäev 8 tundi
TIH1= NIH1* tIH= 182*0,5= 91h TIH2= NIH2* tIH= 361*0,5= 180,5h Aastane hoolduse töömaht: TTH1= TTH12-1+ TTH1-1 + TIH1= 30+ 64+ 91= 185h TTH2= TTH12-2+ TTH1-2 + TIH2= 65+ 126+ 180,5= 371,5h Aastane jooksva remondi töömaht, ( vajadus jooksva remondi järele võiks tekkida 5000 km läbimisel ning aega töö tegemiseks kulub 1,5h): TJR1= LÜ1/2500* tJR= 191155/ 5000* 1,5= 57,3h TJR2= LÜ2/2500* tJR= 382309/ 5000* 1,5= 114,7h Aastane summaarne töömaht tehnilisele hooldusele ja jooksvale remondile: T1= TTH1+ TJR1= 185+ 57,3= 242,3h T2= TTH2+ TJR2= 371,5+ 114,7= 486,2h 3. MATERJALIDE KULU ARVESTUS 3.1 Kütusekulu arvestus Kütusekulu arvutus ekspluatatsiooniks, (N100km= 12l/ 100km) KE1 = N100km * LÜ1 / 100= 12* 191155/ 100= 22938,6 KE2 = N100km * LÜ2 / 100= 12* 382309/ 100= 45877,1 Kütuse talvise lisakulu arvutus, ( PT- lisakulu suurus %-des, nT- talvekuude arv) KT1= KE1* PT* nT/ 12/ 100= 22938,6* 5* 4/ 12/ 100= 382,3 l KT2= KE2* PT* nT/ 12/ 100=45877,1* 5* 4/ 12/ 100= 764,6 l
eurot aastas. See vajadus arvestab hetkel kehtivaid piiranguid (44 t) raskeveokite täismassile. Kui veokite massipiirangud muuta 52 tonnile, siis tuleb vastavalt AS Ramboll Eesti poolt koostatud uuringule ,,Riigimaanteede ja sildade tugevdamise maksumuse hindamine tulenevalt 52 t veoste aastaringse liikumise võimalusest" ümber ehitada 144 silda (37,5 mln eurot), et tagada nende vajalik kandevõime. Maanteeamet alustab lisaks sildade remondile sildade kandevõime tõstmise programmi. Eesmärgiks on alustada peamiste eriveoste (raskeveosed, mille täismass ületab seaduses lubatud täismassi) marsruutide kaardistamist ning selle põhjal võimaluste piires sildade kandevõime suurendamist. Kirjeldatud programmi aastane sildadele suunatud eelarve on 1,5-2 MEUR ja selle eest on võimalik teostada 1-4 silla 14
turundusstrateegia, tegevuskava ja eelarve. Koostatut autoriga tegevuskava eelarve on 60 000 krooni, mille eesmärgiks on teatada ratsaklubist 230 000 inimesi. Arvestades seda, et 3% ehk 6900 inimest võivad kasutada üht ja teist teenust makstes keskmiselt 100 krooni, keskime müügi käive võib olla 690 000 krooni, mis on ettevõtte pea eesmärk. Samas ka autor soovitab pöörata oma tähelepanu ettevõtte personalikoolitamisele, teenuste täiendamisele, remondile ja heategevuse üritustel osalemisele. 22 KASUTATUD ALLIKAD 1. Kuusik A.. Teaduslik turundus. Tyk, 2010 . 2. Vihalem .. Turunduse alused. Tallinn: Kulim,2008. 3. EAS. Turundusplaani koostamise juhend. [WWW]http://www.eas.ee/images/doc/Avalikule_ja_mittetulundussektorile/Kulastuskes kkond/turundusplaani%20koostamise%20juhend.pdf ( 25.04.2010) 4. Interneti portaal «Nevzorov Haute Ecole»
Sq = Sk x W = 0,0415 x 2365 = 982 € Kulutused seadmete korrashoiule Seadmete korrashoidmiseks minevate kulude aluseks võetakse seadmete üldmaksumus. Sellest 0,5...1% moodustavad korrashoidmise kulud. Uute ja kallite seadmete, mis peavad olema regulaarselt hooldatud, kuludeks võtan 1% seadmete üldmaksumusest. Ehk 0,0075x87600 = 657 € Kulutused seadmete jooksvale remondile Jooksvale remondile kulub keskmiselt 4...5% seadmete maksumusest. Valin 4%. Ehk 87600x0,04 = 3504 € Kulud seadmete amortisatsioonile Seadmete amortisatsioonile arvestatakse hinnanguliselt 8...12% aastas, valin 10% aastas. Ehk 87600x0,1 = 8760 € Kulutused instrumentidele Kulutused instrumentidele on toodut tabelis 9, kokku läheb aastaprogrammi täitmiseks 726 €.
teistesse piirkondadesse ostes. Kesklinna vaatab elamispinda pigem rikkam klient, mis annab Siimax OÜ-le võimaluse teenida suuremat kasumit. 2.4.Hinnad Praegusel hetkel saab Tallinna kesklinna kuni 45 ruutmeetrise renoveerimist vajava korteri 40 000 euroga. See on 888 eur/m2. Renoveerimine ja remont läheb hinnanguliselt meie ettevõttele maksma kuni 12 500 , olenevalt ostetud objekti seisukorrast. Plaanitud on ligikaudsed kulutused remondile: (hinnad sisaldavad töö teostamise kulu) Põranda loodimine 400 eur Seinade loodimine 300 eur Värvimine 700 eur Plaatimine 1000 eur Uksed 1000 eur Köök 2000 eur Vannituba/WC 2000 eur Parkett 1500 eur Lisasoojustus (vajadusel) 600 eur Mööbel/tehnika/valgustus/põrandaküte 2000 eur Lisakulutused, mis tekivad tööde käigus 1000 eur Lisaks on vaja teha koostööd kinnisvara maakleriga, kellega sõlmime
Tuleb rangelt eristada, missugune osa sissetulekutest on palk ja muud tulud. Põhjus on selles, et palk on enamasti stabiilne sissetulekuallikas, aga muud tulud võivad olla ajutise loomuga. Lisaks sissetulekutele tuleb uurida ka väljaminekuid. Kindlasti tuleb välja selgitada, missuguseid väljaminekuid saab vähendada ja mis võivad laenu võtmisel hoopiski suureneda (nt autot ostes tuleb arvestada, et väljaminekud paratamatult suurenevad, sest raha kulub auto kütusele ja remondile). Tõenäoliselt saaks vähendada näiteks meelelahutusega seotud kulusid. Pangad määravad enamasti minimaalse nõutava sissetuleku netosumma ühe pereliikme kohta. Enamasti võib laenumakse moodustada kuni 30% netosissetulekust. Et oma tulusid ja kulusid paremini planeerida, on soovitatav teha pere-eelarve. Ärikliendi krediidivõimelisust hinnatakse enamasti finantsaruandluse analüüsi põhjal. Analüüsitakse bilansse, kasumiaruandeid ja rahavoo aruandeid. Pankasid huvitab eelkõige
· Turustusplaanis planeeritakse küll tegevused ja kulud, aga mitte inimressurssi. Näiteks kui planeeritakse aastaks neljal messil osalemist, siis tuleks ka uurida, ega need kõik ühele kuule või koguni samale ajale ei lange. · Planeeritavate ruumide kasutamisega seotud kulude alahindamine. Alustav ettevõte unustab kõige sagedamini ära valvekulud ja prügiveo kulud. Investeeringute poolelt alahinnatakse sageli ruumide remondile minevaid kulutusi. · Liiga optimistlikud prognoosid. Ettevõtja on tavaliselt veendunud oma idee headuses. Kui prognoosid näitavad hiigelkasumeid, on küllaltki võimalik, et kuskil on tehtud viga. Siin on abiks võrdlus konkurentidega. Peamiste näitajate osas ei tohiks erinevus väga suur olla. Äriplaani koostamise vajalikkus Kuigi paljud edukad ettevõtjad väidavad, et nad pole iialgi mingit plaani koostanud, on nad
katusekonstruktsioonide kandevõime katusel. Sõltuvalt katusekatte materjalist on nende kestvus erinev. Katusekatte veepidavust ja kestvust mõjutavad lisaks materjali enese omadustele veel ehitustöö kvaliteet, kliimamõjud ja hooldustingimused. Katusekatte ennetav remont või vahetus võib olla vajalik hoone üldise kestvuse seisukohalt. Ei ole õige oodata, kuni katus hakkab läbi tilkuma. Hooldusele tuleb mõelda iga aasta ja katusekatte vahetusele ning põhjalikumale remondile tuleb mõelda, kui katuse oodatav kasutusiga hakkab lähenema lõpule. Vana maamaja katusekatte vahetuse korral tuleb eelistada elamu ehitusjärgset katusekatet ja vältida mittesobivaid imitatsioonmaterjale. Korralikult ehitatud laastukatus võib heaperemeheliku hoolduse korral pidada vastu aastakümneid. Kogenuid ehitusmeistreid on olemas (OÜ Katusõkatja, OÜ Ökokatused, FIE Jüri Metsalu, FIE Mart Hommik, OÜ Tani Mets, FIE Jaanus Salm, OÜ Impel jne
hooldustingimused. Kuna katusekatte veetihedus on tema peamiseid nõudeid ja üks olulisim katuse kestvust mõjutav tegur, on soovitatav katuse juures kasutada ennetavat renoveerimist. Katusekatte ennetav renoveerimine või vahetus võib olla vajalik hoone üldise kestvuse seisukohalt. Ei ole õige oodata, kuni katus hakkab läbi tilkuma. Hooldusele tuleb mõelda igal aastal ja katusekatte vahetusele ning põhjalikumale remondile tuleb mõelda, kui katuse oodatav kasutusiga hakkab lähenema lõpule. 13.1.3.2 Katusekonstruktsioonide kandevõime Katusekonstruktsioonid peavad taluma lume-, tuule-, hoolduse- ja katuse- konstruktsioonide omakaalu koormusi. Eestis kehtivate projekteerimisstandardite järgi on normatiivne lumekoormus maapinnal vahemikus 1,0…1,75 kN/m2, s.o. umbes 100…175 kg/m2. Suurem lumekoormus on Pandivere, Otepää ja Haanja kõrgustikul ning väiksem Lääne-Eesti saartel.
annaabi.ee 
