Ent siiski on tõestatud, et korduvintervjueerimisel on küllaga plusse. Need intervjuud, mis on rohkem vabama vormiga (sellised, kus on nii vabavestlus kui ka vabameenutus), ei pane last unustama ning laps ei ole ka niivõrd vastuvõtlik mõjutustele. Seega korduvintervjuud aitavad meenutada vaid siis, kui need on vabas vormis, mitte mõjutavad/sundivad/suunavad. Uuringud korduvatest intervjueerimistest on tegelenud peamiselt kahte tüüpi mõjudega, mida tavapäraselt kutsutakse reministsents ja hüpermneesia (e. liigmälu; mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivne meeldejätmine). Reministsents viitab uue informatsiooni esilekerkimisele korduvate intervjuude käigus; hüpermneesia viitab informatsiooni koguhulga suurenemist korduvate intervjuude jooksul. Uuringud on tõestanud, et reministsents võib esineda ka pika pausi järel, lapsed on suutnud anda uut informatsiooni lausa pärast 5-6 aasta möödumist. Sellegipoolest võivad pikad pausid mõjutada
mnemotehnika mälutehnikad, nt loci meetod mälu maht arvatakse, et mällu on salvestatud kõik sündmused, kuid me ei suuda neid meenutada (psüühiline ühik on komp, mitte bitt) · säilitamine retro- ja proaktiivne pidurdus ettehaarav ja tagasihaarav pidurdus (kas järgnev materjal kustutab eelneva või vastupidi) unustamiskõver unustamine on kõige intensiivsem esimestel päevadel peale omandamist (nn Ebbinghausi kõver) · reprodutseerimine äratundmine meenutamine meenumine reministsents tugevate emotsionaalsete elamustega seotud nähtused ei meenu kohe pärast sündmust, vaid alles mõne aja pärast 11.Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi Mäluliigid: · sensoorne nn kajamälu, kohe pärast kujundite nägemist, maht 5-7 elementi · lühimälu 20-30 sekundit peale omandamist, aluseks reverberatsiooni ring, elektriliste impulsside ringlemine ajus, kuni biokeemiliste protsesside tekkeni · püsimälu mällu jääv peale 30 sekundit
tegevusele 8. Mälu protsessid -> 1) Meeldejätmine · Assotsiatsioonid oluline on materjali asetamine seostesse · Tahteline ja tahtmatu omandamine · Mnemotehnika e mälutehnikad · Mälu maht loetakse piiramatuks 2) Säilitamine · retro- ja proaktiivne pidurdus (ette- ja tagasihaarav) · unustamiskõver (Ebbinghaus) unustamine on kõige intensiivsem esimestel päevadel peale omandamist 3) Reprodutseerimine · äratundmine · meenumine · meenutamine · reministsents tugevate emotsionaalsete elamustega seotud nähtused ei meenu kohe pärast sündmust, vaid alles mõne aja pärast. Unustamine on vajalik efektiivsemaks toimetulekuks Unustamine kui mina-kaitsemehhanism 9. Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi -> · sensoorne mälu - nn kajamälu, vahetult pärast kujundite nägemist, maht 5-7 elementi · lühimälu 20-30 sekundit peale omandamist, aluseks reverberatsiooni ring, elektriliste
Töömälu vahendab infot lühimälust 2. Pikaajalisse mällu Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Meeldejätmise edukus sõltub Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud asjatundlikkus, materjalis orienteerumine Tahtlik tähelepanu, keskendumine Meelespidamine e säilitamine · Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) Meenutamine (mäletamine) · Taastamistunnused · Liigne pingutamine · Reministsents teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12-14t · Tulving oluline keskkond, kus meenutatakse (kodeerimise spetsiifilisuse printsiip) Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip(Tulving) Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel Erinevad lähenemised õppimisele
unustamine o Mäletamine e reprodutseerimine- vaba emissiooni katse, esmasuse või värskuse efekt; liigne pingutamine, Meenutamine- mälestuse otsimise ja leidmise protsess; aktiivne tegevus, nt eksam, kus on avatud küsimused Äratundmine – antakse info ette, kus ma ära tunnen õiged ja valed valikud (valikvastustega test) Reministsents- teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub (12- 14t) Tulving- oluline on keskkond, kus meenutatakse- kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. Amneesia- mälukaotus o Amneesia liigid: Suuna järgi (antero –ja retrigaadne/ei mäleta, mis on eelnevas elu toimunud) Ulatuse järgi (täielik ja osaline)
b. „sõnasalat“ (sekundaarselt) – puudub mõtestatud terviklik üksus. c. Dikteeritava kirja häire – mõistmise raskused. 2. Akustiko-mnestiline: kuulmismälu oluline langus (10-st jääb meelde 2-3 sõna tavalise ~7 asemel). T tertsiaarsed väljad (21, 37). a. Verbaalsed parafaasiad – sõnad sassis. b. Pikkade lausete mõistmise häire c. Sõnaline reministsents (2 tunni järel mälu parem) 3. Optiko-mnestiline: sõnal puudub visuaalne vaste. TO tertsiaarsed väljad (21 ja 37 alaosad, 20). Vajalik, et luua seos kuuldavate ja nähtavate asjade vahel. a. Tihti nime asemel funktsioon b. Säilib tegevuste nimetamine 4. Aferentne-motoorne: kõnesüsteemi kinesteesia häire. TP tertsiaarsed väljad (40). Kaasatakse kogemus rääkimisest. a
Säilitamine on isikupärane- Sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just omakasupüüdlikult) Mitte kõik tajutu ei salvestu Kõige kiirem unustamine toimub vahetult pärast sündmust (unustamiskõver; Ebbinghaus, 1885), kui infot pidevalt ei korrata. Mäletamine Äratundmine (tahtmatu) Meenutamine (tahtlik) Mäletamine (tahtlik+tahtmatu) Mäletamine Liigne pingutamine Reministsents- teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12- 14t A. Baddeley akvalangistid Tulving- oluline keskkond, kus meenutatakse (kodeerimise spetsiifilisuse printsiip). Amneesia Amneesiat saab liigitada mitmetel alustel Suuna järgi (antero- ja retrograadne) Ulatuse järgi (täielik ja osaline) Mäluliigi järgi (semaatiline, protseduuriline,episoodiline) 26
tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Sellel põhineb meie igapäevane orienteerumine ümbritsevas. Seda ei planeerita ette, toimub spontaanselt. Tuginetakse tajukujunditele. Meenutamine materjal aktualiseerub kergesti. Edukus sõltub sellest, kuivõrd selgelt ja täpselt on püstitatud reprodutseerimisülesanne ja kuivõrd see on teadvustatud. Põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu. Reministsents teatava aja möödumisel omandamisest on reprodutseerimine täielikum ja täpsem kui kohe peale omandamist. Toimub kristalliseerumine, selginemine, mille haripunkt saabub 12-14 tundi peale omandamist. Sageli esineb reministsentsi lastel. MÄLULIIGID Motoorne liikumismälu iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevustes. Emotsionaalne tundmuste vahendus. Esineb vähestel inimestel.
tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Sellel põhineb meie igapäevane orienteerumine ümbritsevas. Seda ei planeerita ette, toimub spontaanselt. Tuginetakse tajukujunditele. Meenutamine materjal aktualiseerub kergesti. Edukus sõltub sellest, kuivõrd selgelt ja täpselt on püstitatud reprodutseerimisülesanne ja kuivõrd see on teadvustatud. Põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu. Reministsents teatava aja möödumisel omandamisest on reprodutseerimine täielikum ja täpsem kui kohe peale omandamist. Toimub kristalliseerumine, selginemine, mille haripunkt saabub 12-14 tundi peale omandamist. Sageli esineb reministsentsi lastel. MÄLULIIGID Motoorne liikumismälu iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevustes. Emotsionaalne tundmuste vahendus. Esineb vähestel inimestel.
ruumilisus) Materjali hulk ja iseloom: nt känkimine (psühholoogiline infosisaldusühik=känk (ingl k chunk); lühimälu mahu suurendamiseks; kokkupakkimine suuremateks ühikuteks; süstematiseerimine, seostamine) 2) säilitamine Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) unustatakse kiiremini, kui ei oma meile mingit tähendust 3) mäletamine - äratundmine (tahtmatu) - meenutamine (tahtlik) Taastamistunnused kui ühte moodi info ei meenu katsetada teisi mooduseid Liigne pinge Reministsents teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub. Tulvig ja Thomson 1973 kodeerimise spetsiifilisise printsiip = oluline on keskkond, kus meenutatakse, aga aitab ka sinna olukorda tagasikujutamine. Reprodutseerimine Meenumine - materjal aktualiseerub kergesti, ilma erilise pingutuseta Meenutamine - tahtlik, mällu salvestatud info meeldetuletamine Meelespidamine e säilitamine - üldistatud ja tähtis info talletatakse, ebaoluline
ruumilisus) Materjali hulk ja iseloom: nt känkimine (psühholoogiline infosisaldusühik=känk (ingl k chunk); lühimälu mahu suurendamiseks; kokkupakkimine suuremateks ühikuteks; süstematiseerimine, seostamine) 2) säilitamine Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) – unustatakse kiiremini, kui ei oma meile mingit tähendust 3) mäletamine - äratundmine (tahtmatu) - meenutamine (tahtlik) Taastamistunnused – kui ühte moodi info ei meenu katsetada teisi mooduseid Liigne pinge Reministsents – teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub. Tulvig ja Thomson 1973 – kodeerimise spetsiifilisise printsiip = oluline on keskkond, kus meenutatakse, aga aitab ka sinna olukorda tagasikujutamine. Reprodutseerimine Meenumine - materjal aktualiseerub kergesti, ilma erilise pingutuseta Meenutamine - tahtlik, mällu salvestatud info meeldetuletamine Meelespidamine e säilitamine - üldistatud ja tähtis info talletatakse, ebaoluline
tähenduslikust mälust. Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimustega või mitte. oluline tunnuste kattumine omandamisel ja taastamisel (Goodwini joobes olekus on parem meenutada, kui ka õpe toimus täis peaga; Baddeley akvalangistidel samas kohas õpitu tuleb meelde) Reministsents - - teatava aja möödusmisel omandamisest on reprodutseerimine täielikum ja täpsem kui kohe peale omandamist omamoodi kristalliseerumine, selginemine haripunkt ca 12-14 tundi pärast omandamist. (Lastel tihti) Tavaliselt on äratyundmine palju efektiivsem kui meenutamine. (pilte ja nägusid osatakse paremini kokku panna kui vabameenutamisega ka 34 aasta pärast)
Mälus oleva teabe jõudmine teadvusesse on aktualiseerimine. Reprodutseerimine saab olla kas eesmärgipärasne või spontaanne ning sellel on oluline roll taastamistunnustel, osundajatel ehk assotsiatsioonidel: - Järjekorraefektid. Rea esimesed ja viimased ühikud taastatakse paremini. - Omandamise/meeldejätmise ja taastamise tingimuste sarnasus (kattuvus). - Reministsents. Hiljem võib materjal meenuda paremini - Visuaalne. „Hüpermälu”, eidetism. Mälu liigid Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel liigitatakse mälu: - Motoorseks. Motoorset ehk liikumismälu iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses. - Emotsionaalseks. Emotsionaalse mälu hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel.
annaabi.ee 
