Kriisiohje põhimõtted: • Ohjata alliansi julgeolekut mõjutada võivaid arenevaid kriise enne nende paisumist konfliktideks. • Lõpetada alliansi julgeolekut mõjutavaid puhkenud konflikte. • Kindlustada konfliktijärgses olukorras stabiilsust, mis toetab Euro-Atlandi julgeolekut. Koostöine julgeolek • Koostöö teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ja riikidega, et tagada rahvusvahelist julgeolekut. • Koostöise julgeoleku põhieesmärgid: - relvastuskontroll - massihävitusrelvade leviku tõkestamine - maharelvastumine NATO juhtimine • NATO juhtimine põhineb konsensuslikul otsustamisel. • Puudub hääletamiseprotsess - vastuvõetavad otsused peavad olema ühehäälsed NATO juhtimine • Põhja-Atlandi Nõukogu • Kaitseplaneerimise komitee - tegeleb kaitseküsimuste ja kollektiivse kaitse planeerimisega seotud probleemidega • Tuumaplaneerimise komitee
arendada riikidevahelisi sõbralikke suhteid Eesti liitus ÜROga 1991 Eesti osaleb rahu ja julgeoleku tagamisel , inimõiguste kaitse NATO(1949)-1.kaitsta rahvaste vabadust,kultuuripärandit 2. soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja- Atlandi piirkonnas Eesti liitus Natoga 2004 Eesti on osalenud sõjaväelistes operatsioonides: Bosnia ja Hertsegoviinas; Kosovo, Afganistan, Iraak OSCE(1975)- 1.konfliktide ennetamine 2. kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll 3. Inimõiguste tagamine Eesti liitus OSCEga 1992 OEDC(1961)-aidata kaasa maailmamajanduse arengule ja maailmakaubanduse laienemisele.Eesti liitus 2010 Euroopa Nõukogu(1949)- edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtete Euroopas.Eesti liitus 1993 WTO(1995)-on rahvusvaheline kaubandusorganisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Eesti liitus 1999 EL-kujunes Schumani(prantsuse välisminister)poolt
NATO – Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949 NATO eesmärgid: soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja-Atlandi piirkonnas; ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks EL – Euroopa Liit 1951 EL põhieesmärk: rahva elatustaseme tõstmine majandust ja kaubandust arendades OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon 1975 OSCE eesmärgid: konfliktide ennetamine; kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll; kaasaaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon 1961 OECD eesmärk: aidata kaasa liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule; koguda andmeid ja koostada nende põhjal analüüse ja soovitusi paremaks riigivalitsemiseks 2. Nimetage kaks rahvusvahelist organisatsiooni, mille liige Eesti on. Põhjendage, miks on liikmeks olemine Eestile oluline.
Eesti jaoks majandust arendav ja poliitiliselt kasulik. Eurroopa Parlamendi president- Martin Schulz. Euroopa Ülemkogu eesistuja. Donald Tusk. Euroopa Komisjoni president. Jean-Claude Juncker. NATO- loodi 4.04.1949 Washingtoni lepinguga. Eesti liitus 2004. Sõjaline allianss. Liikmesriikidele vajadusel sõjalise abi osutamine. Sõjalise kindlustunde tagab Eestile. Juht Jens Stoltenberg. OSCE- 1975 Helsingis. Eesti liitus 1992. Relvastuskontroll, inimõigused, keskkonnakaitse. Eesmärk kriise ohjata, konflikte ennetada. Tagab maailma rahu ja ka Eesti rahu. Peasekretär Lamberto Zannier. OECD- 1961. Eesti liitus 2010. Majanduse uurimine ja juhtimine. Lahendada keskkonna, majanduse ja sotsiaal probleeme. Angel Gurria Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma
sajandil · Multipolaarses süsteemis eksisteeris suurvõimude paljusus-koalitsoonid · ,,Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega" Clausewitz · Külmsõda Rahvusvaheline julgeolek 20.sajandil Rahvasteliit(1919)järeltulija ÜRO (1946) Kollektiivne kaitse NATO VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon)- Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis- poliitiline organisatsioon 20. Sajandil Uue maailmasõja ärahoidmine põhines tuumarelvaheidutusel- Kuuba kriis 1962, relvastuskontroll 1967 Unipolaarsus-USA >> tänapäeval unipolaarseks tõusmas Hiina, mujal kriisid Tänapäeva julgeolek: julgeolekukoostöö, rahuoperatsioonid, terrorismivastane liikumine jne ühisel eesmärgil. Organisatsioonid:NATO,ÜRO,EL,ESDP,OSCE Mõisted: rahuvalve, rahuoperatsioonid ,tahtekoalitsioonid (nt Iraak, Ameerika loodud tahtekoalitsioon) Relvakonfliktide ja sõdade põhitunnused: 1)ulatus lokaalne (nt: korea või balkani ) või globaalne 2)kasutatav relvastus (nt. tuumarelv )
Atlandi piirkonnas; ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks. Eesti liitus 2004, Sõjaväelised operatsioonid: Bosnia ja hertsegoviina; Kosovo, Afganistan, Iraak Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon OSCE asutati Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi lõppakti alalkirjutamisega Helsingis 1975. aastal. OSCE eesmärgid konfliktide ennetamine, kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll kaasaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. Erinevalt NATOst pole OSCE käsutuses sõjalisi üksusi. OSCE saadab konfliktiohtlikesse piirkondadesse oma missioone, mis aitavad vaenutsevaid pooli lahus hoida ning normaalset elukorraldust taastada. Eesti liitus 2010 Euroopa Nõukogu CE asutatud 1949, Eesti alates 1993. aastast, EN eesmärk on: edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtete Euroopas.
Julgeolek-sõjaliste ohtude puudumine Inimjulgeolek- tagab elementaarsed inimõigused Poliitiline julgeolek- elimineerib ohud, mis riiki võivad ohustada Majanduslik julgeolek- tagab majandussüsteemi nii riikliku kui ka rahvusvahelisel tasandil Ühiskondlik julgeolek- elimineerib ohud mis on seotud sotsiaalses identiteedis ja kultuuris Keskkonna julgeolek- elimineerib looduskeskkonnast tulenevad ohud Rahvusvahelise julgeoleku peammised ohud: *küberruumi kuritarvitamine *puudulik relvastuskontroll *organiseeritu kuritegevus *nappus energiaressurssidele *poliitiline ja sotsiaalne ebastabiilsus *looduskatastroofid *põhjustatud väljaränne *piiratud kodanike põhiõigused *inforuumide manipuleerimine *piirkonnast väljapoole levivad kohalikud kriisid *lääneriikide osatähtsuse vähenemine 8.Kuidas kindlustatakse tänapäeva maailmas kollektiivset julgeolekut? Kehtival kollektiivse kaitse põhimõttel- kõik liikmesriigid on kohustatud välise rünnaku korral üksteist kaitsma NT NATO.
autoritaarsed riigid, mis piiravad oma kodanike põhiõigusi; loodusressursside nappus ja looduskatastroofid; valitsemisvõimetud riigid, mis võimaldavad toimida terroriorganisatsioonidel või põhjustavad väljarännet; majanduskonjunktuuri halvenemine, mis võib tekitada poliitilist ja sotsiaalset ebastabiilsust; energiaressursside nappus; puudulik relvastuskontroll ja desarmeerimine, sh massihävitusrelvade levik; terroriorganisatsioonid ja organiseeritud kuritegevus; küberruumi kuritarvitamine. massihävitusrelvade levik on üks olulisi sõjalisi globaalseid ohte. Massihävitusrelvadeks loetakse keemilisi, bioloogilisi, radioaktiivseid ja tuumarelvi. Nendest kõige ohtlikumad on tuumarelvasid. Tänases maailmas on ametlikult kaheksa tuumariiki: Hiina, India, Pakistan, Prantsusmaa, Põhja-Korea, USA, Venemaa ja Suurbritannia. 4
valdkonniti tegevuste eesmärgi ning üldsuunised. Tegevussuundade peatükk jaguneb neljaks alapeatükiks: välispoliitika, kaitsepoliitika, turvalisuspoliitika ning ühiskonna toimepidevus ja sidusus. Välispoliitika Eesti rakendab välispoliitikat oma rahvusvahelise seisundi ja julgeoleku kindlustamiseks. Peamised välispoliitika tegevussuunad on sarnased seni julgeolekupoliitika alustes sätestatuga: tegevus NATO-s, Euroopa Liidus, kahe- ja mitmepoolsete suhete arendamine, kriisiohje ja relvastuskontroll, aga ka inimõiguste ja demokraatlike väärtuste edendamine. Konfliktide ennetamise ja kriisiohje puhul on uudsena välja toodud kõikehõlmav lähenemisviis kriisiohjel peavad sõjaline panus, tsiviilvahendid ning arenguabi vajadusel üksteist täiendama, selle näiteks on Eesti tegevus Afganistanis. Arengukoostöö ja kaitsealase abikäepoliitika alal on Eesti partneriteks eelkõige riigid, mis soovivad Eesti kogemusest õppida ning edendada demokraatlikku ühiskonnakorraldust
koosseisus osalenud 2005 a.-st. • Kokku on erinevatel sõjaväelistel ja rahuvalve missioonidel osalenud 2000 Eesti sõjaväelast. Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon OSCE • Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon OSCE asutati 1975. aastal. • Asukoht: Viin • OSCE liikmete hulka kuulub 53 riiki, alates 1992. aastast kuulub sinna ka Eesti. • OSCE eesmärgid: • konfliktide ennetamine, • kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll • kaasaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. • Erinevalt NATOst pole OSCE käsutuses sõjalisi üksusi. • OSCE saadab konfliktiohtlikesse piirkondadesse oma missioone, mis aitavad vaenutsevaid pooli lahus hoida ning normaalset elukorraldust taastada. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon - OECD • OECD on tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum. • Asukoht: Pariis.
ühiskaitse. Amsterdami lepinguga tehti olulisi täiendusi. Nice'i leping nimetab senise poliitilise komitee ümber poliitika ja julgeolekukomiteeks. 108. II ja III samba poliitikate peamised institutsioonid (nende roll) ja otsustusprotsess 109. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) vahendid (Põhilisteks väljunditeks on ühine positsioon, ühtne käitumine, deklaratsioonid, ühise positsiooni avalik teatavakstegemine, kontaktid kolmandate riikidega, rahuvalve, relvastuskontroll ja põgenike abistamine.) Vahendid on ühine käitumine ja ühised strateegiad. 110. Politsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (peamised eesmärgid); EUROPOL (pädevus) eesmärgiks rahvusvahelise kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine. Eriti organiseeritud kuritegevust, terrorismi, inimkaubandust ja lastevastaseid kuritegusid, ebaseaduslikku uimasti- ja relvaäri, korruptsiooni ja ettuste vältimist ning nende vastu võitlemist. Europoli pädevus:
ühiskaitse. Amsterdami lepinguga tehti olulisi täiendusi. Nice’i leping nimetab senise poliitilise komitee ümber poliitika ja julgeolekukomiteeks. 108. II ja III samba poliitikate peamised institutsioonid (nende roll) ja otsustusprotsess 109. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) vahendid (Põhilisteks väljunditeks on ühine positsioon, ühtne käitumine, deklaratsioonid, ühise positsiooni avalik teatavakstegemine, kontaktid kolmandate riikidega, rahuvalve, relvastuskontroll ja põgenike abistamine.) Vahendid on ühine käitumine ja ühised strateegiad. 110. Politsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (peamised eesmärgid); EUROPOL (pädevus) eesmärgiks rahvusvahelise kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine. Eriti organiseeritud kuritegevust, terrorismi, inimkaubandust ja lastevastaseid kuritegusid, ebaseaduslikku uimasti- ja relvaäri, korruptsiooni ja ettuste vältimist ning nende vastu võitlemist. Europoli pädevus:
ühiskaitse. Amsterdami lepinguga tehti olulisi täiendusi. Nice'i leping nimetab senise poliitilise komitee ümber poliitika ja julgeolekukomiteeks. 108. II ja III samba poliitikate peamised institutsioonid (nende roll) ja otsustusprotsess 109. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) vahendid (Põhilisteks väljunditeks on ühine positsioon, ühtne käitumine, deklaratsioonid, ühise positsiooni avalik teatavakstegemine, kontaktid kolmandate riikidega, rahuvalve, relvastuskontroll ja põgenike abistamine.) Vahendid on ühine käitumine ja ühised strateegiad. 110. Politsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (peamised eesmärgid); EUROPOL (pädevus) eesmärgiks rahvusvahelise kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine. Eriti organiseeritud kuritegevust, terrorismi, inimkaubandust ja lastevastaseid kuritegusid, ebaseaduslikku uimasti- ja relvaäri, korruptsiooni ja ettuste vältimist ning nende vastu võitlemist. Europoli pädevus:
ühiskaitse. Amsterdami lepinguga tehti olulisi täiendusi. Nice'i leping nimetab senise poliitilise komitee ümber poliitika ja julgeolekukomiteeks. 108. II ja III samba poliitikate peamised institutsioonid (nende roll) ja otsustusprotsess 109. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) vahendid (Põhilisteks väljunditeks on ühine positsioon, ühtne käitumine, deklaratsioonid, ühise positsiooni avalik teatavakstegemine, kontaktid kolmandate riikidega, rahuvalve, relvastuskontroll ja põgenike abistamine.) Vahendid on ühine käitumine ja ühised strateegiad. 110. Politsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (peamised eesmärgid); EUROPOL (pädevus) eesmärgiks rahvusvahelise kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine. Eriti organiseeritud kuritegevust, terrorismi, inimkaubandust ja lastevastaseid kuritegusid, ebaseaduslikku uimasti- ja relvaäri, korruptsiooni ja ettuste vältimist ning nende vastu võitlemist. Europoli pädevus:
liikmesriikide suhtlust viimasega · Ühine seisukoht (Nõukogu). o Mingi riigi, regiooni või rahvusvahelise probleemi kohta. Liikmesriigid peavad oma poliitika ühildama · Ühtne käitumine. o Teatud viis toimimiseks ja ühtse seisukoha toetamiseks · Deklaratsioon (Nõukogu) o Positsiooni avalik väljaütlemine · Ühismeede (Nõukogu): o Rahuvalve, relvastuskontroll, põgenike abistamine · Otsus (Nõukogu): o liikmesriikidele kohustulik · Kontaktid kolmandate riikidega: demarshid ja poliitiline dialoog. Osaletakse ühtsena Liidu nime all · Kui veel Maastrichti lepingus oli nende täitmisel kesksele kohale seatud liikmesriigid siis Amsterdami lepingus 5 aastat hiljem nähakse kesksena juba liidu ühishuve 52. Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (peamised eesmärgid); EUROPOL (pädevus)
vahendid üleminekuperiood. Põhilisteks väljunditeks on ühine positsioon, ühtne -Politseikoostöö viiakse ühenduse tasandile. See käitumine, deklaratsioonid, ühise positsiooni avalik tähendab kaasotsustamismenetluse rakendamist, teatavakstegemine, kontaktid kolmandate riikidega, kvalifitseeritud häälteenamusega tehtavaid otsuseid rahuvalve, relvastuskontroll ja põgenike abistamine. nõukogus, vahetult kohaldatavate ühenduse õiguslike Vahendid on ühine käitumine ja ühised strateegiad. vahendite kasutamist ja Euroopa Kohtu osatähtsuse tugevdamist. 111. Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (peamised eesmärgid); EUROPOL - Operatiivkoostöö osas politsei ametiasutuste ja õigus-
annaabi.ee 
