Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Relvaõpe - sarnased materjalid

relvi, kuulipilduja, rituste, miinipilduja, tete, tulirelv, ohutustehnika, ldised, kott, stolid, ksuste, ppes, pilase
thumbnail
14
pptx

Relvaõpe

Relvaõpe 12klass Relva mõiste Relv on seadis või ese, mis on ette nähtud elusolendi või materiaalsete väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse otstarbe järgi näiteks sõjaväe-, jahi- ja sordirelvadeks ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelvadeks. Sõjaväerelvi võib eristada ka väeliigi järgi. Tänapäeva relvad jagunevad ka konventsionaalsedteks(traditsioonilised sõjapidamisvahendid) ja mitte konventsionaalseteks relvadeks (massihävitus relvad) Inimses ja relva suhe Inimese ja relva suhe on läbi aegade olnud eriline. Mõõka on seostatud ideaalidega

Riigikaitse
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Relvaõpe

Automaat Galil ja selle kasutamine: omapäraks statsionaarne punatäppsihik ning ergonoomiline plastist kaba ja laeosa. Relva lihtne käsitseda ning laskmise ajal on stabiilne ja täpne. Tähtsad on õiged relvakäsitlusvõtted ja järjekord, kuna need väldivad isegi väikeste vigastuste teket. Automaat Galil osaline lahtivõtmine: 1. eemaldage relva küljest salv 2. kontrollige relva. Vinnastage relv,veendudes, et padrunit pole padrunipesas ja sooritage kontrolllask 3. eemaldage lukukoja kaas. 4. eemaldage taandurmehhanism 5. eemaldage gaasikolp, lukk ja lukuraam. 6. eemaldage gaasitoru ja laesäär 7. hoidke vasaku käega kinni laesäärest, parema käe pöidlage suruge üles laesääre ühendusmuhvi fiksaator. Vasaku käega lükake laesäärt ettepoole, kuni see vabaneb kaitseseadest. SÕDUR EI TOHI RELVA ROHKEM LAHTI VÕTTA ! Ballistika: Siseballistika on ballistikaharu, mis käsitleb kuuli liikumist relva raua õõnes ja teisi rauaõõnes toimuvaid protsesse. Välisballistika teg

Riigikaitse
22 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

AK-4

KANDERIHMA L EESMINE KINNITUS SALVENIV KANDERIHMA TAGUMINE KIN PÜSTOLIKÄEPIDE PÄÄSTIK JA PÄÄSTIKUKAITSE Relv on seadis või ese, mis on ette nähtud elusolendi või materiaalsete väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad ­ kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B- 455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) Ohutus

Riigikaitse
23 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Käsitulirelvad

Tallinna Polütehnikum KÄSITULIRELVAD Referaat Lauri Piisang PA-07B TALLINN 2011 Tulirelv on relv mille haavlilaeng, kuul, miin, mürsk või muu keha paisatakse rauaõõnest välja püssirohu või mõne muu põleva aine plahvatamisel tekkinud gaaside kiire paisumise tagajärjel. Esimesed käsitulirelvad võeti kasutusele 15. sajandi esimesel poolele. Sõjategevuses hakkati suurükke kasutama 16. sajandil. Tulirelv koosneb: relva rauast (kas sile- või vintraudne), lukustus- ja löökmehhanismist, sihikust või sihtimisseadmetest, käsirelvadel kabast, suurtükidel alusest ehk lafettist ning sinna juurde kuuluvast laskemoonast. Tulirelvad jagunevad eri kaliibriga käsitulirelvadeks ehk laskurrelvadeks ja suurtükkideks Püstol Colt .45ACP / M 1911A1 Kaliiber 11,43 mm Kuuli kaal 15,2 g Relva pikkus 20,3 c

Riigikaitse
23 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

Riigikaitse õpik

vabadussõjaks. sõjavarustust ja vabatahtlikke Soo- mest, Taanist ning Rootsist. Võimatu Eesti jaoks algas Vabadussõda 1918. on üle hinnata Suurbritannia laevas- aasta 28. novembril Nõukogude Vene- tiku saabumist 1918. aasta detsemb- maa (punaste) pealetungiga Narva all. ris. Lisaks merepiiri hoidmisele too- Kallaletungile kodusõja ilme andmi- di kaasa relvi, lahingumoona ja toitu. seks kuulutati Narvas välja Eesti Töö- Rahvusvaheline abi osutus võimali- rahva Kommuun ­ enamlaste sõnul kuks seepärast, et Eesti asus Esimese iseseisev riik, mida tunnustas ainult maailmasõja võitnud riikide poolele. Nõukogude Venemaa. Narva lange- misele järgnes viis nädalat kestnud ta- 1919. aasta alguses oli Eesti sõjavägi ganemine

Riigiõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tulirelvad vanglas

1.Pärast lasu sooritamist hoiab ametnik tulirelva ohuallika suunas seni, kuni ta on veendunud, et ründe-, vastupanu- ja põgenemisoht on lõppenud. 2) Pärast esmase ohu lõppemise tuvastamist sooritab ametnik tulirelvaga ümbruse kontrolli mujalt tuleva rünnakuohu välistamiseks, eemaldab ohuallika juurest relva ning viib oma relva tagasi valmisolekuasendisse. 3) Kui tulirelva kasutamise vajadus on lõppenud, siis relv kaitseriivistatakse ja asetatakse kabuuri. 4) Tulirelv laetakse tühjaks esimesel võimalusel pärast olukorra lahendamist. 5) esimesel võimalusel teavitab korrapidajat toimunud sündmusest ja tulirelva kasutamisest. 6) Vajaduse korral osutab ametnik õigusrikkujale vältimatut abi. Esimesel võimalusel teavitab med. 7) esimesel võimalusel koostab ettekande sündmuse kohta ning protokolli relva kasutamise kohta ja õigusrikkuja terviseseisundi kohta.

Riigiõpe
13 allalaadimist
thumbnail
66
docx

Riigikaitse õpimapp

Kaitsevägi koosneb maa,-õhu, ja- veeväest.  Merevägi- kaitsta merd.  Õhuvägi- kaitsta õhuruumi.  Soomusvägi- kaitsta jalaväge  Jalavägi- kaitsta piire  Suurtükivägi  Poineerivägi- teede korrashoid  Õhutõrje- lennukite ja kopteriga kaitsmine  Sidevägi Eesti Kaitseliit Eesti Kaitseliidu ülesanded on liita rahvast ja panustada riigi kaitsesse. Kaitseliidus on vabatahtlikud. 28.10.2015 Ohutustehnika ja relvaõpe Kontroll Kõige tähtsam ja esimene asi on relvakontroll. Tuleb vaadata, et relv ei oleks laetud, enne selle käsitlemist. Kontroll tuleb läbi viia enne harjutuse või õppetunni algust ja kui relv seisab relvakapis või relvaruumis. Relv peab olema alati ettenähtud kohas, kas siis relvakapis või relvaruumis. Relvale tuleb teha kontroll ka peale harjutuse või õppetunni lõppu. Samuti ka enne ja pärast laskmist. Relvade käsitlemine

Riigiõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Automaatrelvad

..........................................................................3 1.3.Automaatrelvade tööpõhimõte.............................................................................................4 1.4.Laskemoon...........................................................................................................................4 1.5.Automaatrelvade ajalugu.....................................................................................................4 2.KUULIPILDUJAD 2.1.Mis on kuulipilduja?............................................................................................................5 2.2.Kuulipilduja omadused........................................................................................................5 2.3.Liigitamine...........................................................................................................................5 2.4.Kasutamine.........................................................................................................

Riigikaitse
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Riigikaitse essee

karistuse, mis on määratud ülema poolt. Sõjalise väljaõppe üks tähtsamaid osi on riviõpe. Rivi on kaitseväelaste, allüksuste või väeosade paigutus, kus nad hakkvad ühiselt tegutsema jalgsi või sõidukitel. Rivis on kindlalt määratud vahed, kaugused, laiused, sügavused ja arvud. Rivi aitab kasvatada õppijates distsipliini- ja ühtekuuluvustunnet, lisaks kooskõlastatud tegutsemist. Lisaks kuulub sõjalise väljaõppe juurde ka relvaõpe, kus kaitseväelased õpivad relvi käsitlema igas olukorras, et tulevikus vajadusel nendega toime tulla. Relv, kui seadis või ese, millegi haavamiseks või hävitamiseks, on keerukas ja vajab palju õppimist. Selle õppimine parandab sõjaväelaste täpsust ja kiirust. Relvaõppes on kehtestatud palju reegleid ja seadusi, mida sõjaväelased ei tohi rikkuda. Relvakonflikt ehk relvastatud konflikt on rahuajal kahe riigi või enama vaheline piiratud ulatusega võitlus. See pole mõeldud sõja kuulutamisesks, aga sellest

Riigikaitse
128 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mina ja relvad

Mis on relv? Tavaliselt väidetakse, et relv on seotud eelkõige sõjandusega, kuid relvi on ka muid. Ma ei tea nii palju relvadest, mis on Kaitseväel või Politseil kasutusel – järelikult ei saa öelda, et relvad oleksid otseselt minu eluga seotud. Kui süüvida relvade küsimustesse teisest vaatenurgast, siis võib relvaks ka sõna- ning teadmiste mõistlikku kasutamist nimetada. Ma pean enda tähtsamaks relvaks just teadmiste ja informatsiooni oskuslikku rakendamist ja teravat sõnakasutust. Ma olen hea väitleja ning tunnen hiiglaslikku huvi sotsiaalteaduste vastu. Minu

Riigikaitse
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Alkohol kui relv tervisliku inimkonna vastu

Tallinna Ülikool. Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika (humanitaarsuund) Aleksandra Anon Sõltuvuskäitumine Õppejõud: Helve Saat Alkohol kui relv tervislikku inimkonna vastu. Essee. Igaüks on lapsepõlvest kuulnud vanematest või õpetajatest, et juua ja suitsetada on kaahjulik. Kuid kui küsida nende käest ,,milles seisneb see kahju?", kaugeltki mitte igaüks saab vastata sellele küsimusele. Aga kui nii, siis usaldus täiskasvanu põlvkonna vastu, ükskõik kui autoriteetne see võiks olla, kaob. Noh, las räägivad siis... Ise joovad tihtipeale ju, aga oma lastele ütlevad, et see on tervist kahjustav ning ei oska muudki ütelda. Kui saa jood esimest korda, siis naudid esimesi tundeid... ning tundub,et noor organism ei tundagi sellest tulenevat kahju. Kusjuures see on väga hea meetod, et muutuda selstkondlikuks ja lõbusaks ning kamba sees oled sa nüüd ,,moodne" ja ,,oma mees"... Tänapäevaks on alkoh

Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Riigikaitseõpe koolis vajalik või mitte?

Riigikaitseõpe koolis vajalik või mitte Riigikaitse on õppeaine, kus saadakse ülevaade relva-ja riviõppest ja esmaabi osutamisest . Lisaks sellele käsitletakse ainetundides tänapäeva julgeoleku-ja kaitsepoliitikat ning õpetatakse kaitsejõudude ülesehitust. Kindlasti ei propageeri riigikaitseõpetus militarismi. Aine on tihedalt seotud paljude teiste ainetega nagu näiteks ajaloo, kodanikuõpetuse, geograafia ja kehalise kasvatusega. Selle aine muudab põnevamaks praktilise töö olemasolu, mitte raamatu otsast lõpuni kuivalt läbi töötamine. Praktilisteks töödeks on relvaõpe ja riigikaitselaager, peale nende pakuvad huvi ka ekskursioonid väeosadesse. Mõnes mõttes arvan , et ainet peaks õppima nii poisid kui ka tüdrukud. Iga kodanik peaks siiski teadma midagi, millega ta saaks riigile toeks olla, juhul kui riik seda vajab. Vahel tekib mõte, et tüdrukute ja poiste tunnid võiksid olla erinevate sisudega, tüdrukute tunnis võiks pöör

Riigikaitse
62 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mis on kaitsetahe ja kuidas seda suurendada?

Tiina Kase EV13 Riigikaitse alused 26.10.2014 Mis on kaitsetahe ja kuidas seda suurendada? Kaitsetahe on iga kodaniku individuaalne tahe ja soov kaitsta oma maad, rahvast ja riiki. Kaitsetahe kujuneb igal inimesel juba noorukieast alates. Kui inimene usub ja tunneb et tal on vajadus kaitsta oma kodumaad ja aidata oma rahvast, siis ta ka teeb seda. Inernetist uurides tuleb välja, et eestlaste kaitsetahet suurendavad riigikaitse aluse tunnid keskkoolides ja kutsekoolides. Inimesed, kes õpivad vabatahtlikult seda ainet, nende kaitsetahe on mitu korda suurem kui inimestel, kes õpivad seda peale sunnitult. Kindlasti suurendab ka noormeeste kaitsetahet ajateenistus, mille pikkuseks on 8 või 11 kuud. Kas valikaine „Riigikaitse alused“ on piisav riigi kaitseks? Riigikaitse on õppeaine, kus saadakse ülevaade relva-ja riviõppest ja esmaabi osutamisest . Lisaks sellele käsitletakse ainetundides täna

Riigikaitseõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Riigikaitse kordamisküsimused ja vastused

RIIGIKAITSE KONTROLLTÖÖ KORDAMiSKÜSIMUSED Lehekülgede numbrid on riigikaitseõpikust, mis on välja antud aastal 2014. Lisaks on lingid materjalidele, väeosade embleemidele ja asukohtadele. Õpik lk 76-77 Eesti kombineeritud riigikaitseüsteem Elukutselistena saavad selle töö eest palka Kohustuslik ajateenistus Vabatahtlik kodanikualgatus kaitseliit Lk 84-87 Kaitseliit. Millised on kaitseliidu eripärad? Vabatahtlik ,kus on sõjaväeline distsipliin ja allub Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema kaudu valitsuse käskudele ja korraldustele Kui vanalt võib Kaitseliitu kuuluda? Tegev liige on vähemalt 17-aastane Eesti kodanik ,veel kuuluvad noorliikmed vähemalt 15 aastast, Millised on kaitseliidu eriorganisatsioonid? Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred Kaitseliidu ja kaitseliidu eriorganisatsigoonide sümboolika. Kotkas mõõgaa -Kaitse liit ( õ lk 86 Lk 88 Kaitseväeteenistus. Kaitseväeteenistuskohustus. Millise vanuseni võib kutsuda ajateenistusse ? 17­2

Riigikaitse
17 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Tuumarelvastus praegu ja tuumariigid

Tuumariigid 12.Klass 2014 Tuumarelv Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel. Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus. Peale erakordselt tugeva füüsilise toime on tal ka suur moraalne ja psüühiline mõju. Tuumarelvi loetakse massihävitusrelvadeks. Tuumariik (13.03.13) Tuumariik on riik, kellel on olemas tuumarelv või kes on seda omanud. Ametlikud tuumariigid on: USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia, Prantsusmaa, India, Pakistan, Põhja-Korea. Tuumariikidest USA Esimesene tuumariik 1945 aatomipomm (Trinity) 1952 vesinikupomm (Ivy Mike) 1954 kasutuskõlblik vesinikupomm (Castle Bravo) 1955-1956 hakati USA-s projekteerima kaugelaskerakette Titaan oli esimene ameeriklaste kauglaskerakett. 5400 tuumalõhkepead (2007) VENEMAA Teiseks tuumariigiks sai maailmas 1949. aastal NSV Liit. ( Joe-1 aatomipomm) 1955 vesinikpomm (RDS-37) 1961 maailm suurim pomm (Tsar Bomba, 50-100MT

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Keskaja relvad

Ramisa Priimägi 10 ab Keskaja relvad Sissejuhatus v Peeti igasuguseid sõdu. v Talupoegadel puudusid kaitsevahendid ja sõjamehele vajalik väljaõpe. v Ratsa- ja jalaväe relvastus erines kaalu poolest. v Esimesed tulirelvad võeti kasutusele 1320. aastal. v Turvised e. kaitsevahendid olid sammuti märkimisväärse arengu läbi teinud. Keskaja relvad Ründerelvad Kaitserelvad 1) Oda 1) Kiiver 2) Mõõk 2) Kilp 3) Kirves 3) Rüü 4) Pistoda 5) Sõjahaamer 6) Falkonett 7) Hellebard 8) Morgenstern Relvad ja nende iseloomustused Ründerelvad Oda v Varrega torke või viske relv. Click icon to v Vars on valmistatud puust add picture ( põhiliselt kasutatud saarepuud). v

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Kuulipilduja Ksp-58 relvaeksamiks valmistujale.

Kuulipilduja Ksp-58 Kuulipilduja Ksp-58 on täisautomaatne, õhkjahutusega relv. Relv saab toidet padrunilindist. Kuulipilduja toetub harkjalale, kuid on võimalik ka kinnitada kolmjalg-statiivile ja soomukile. Soomukile paigutatult on kuulipilduja harkjalg ära võetud ja kaba on asendatud kabata tagaosaga. TEHNILISED ANDMED Kaliiber - 7,62 mm Padrun - 7,62 x 51 mm Kaal - 11,6 kg Tehniline laskekiirus - 600-850 l/m Kuuli algkiirus - 830 m/s Sihikuline laskekaugus diopter ­200-600m lahtine-300-1400m Üks padrunilint mahutab 50 padunit. Linte on võimalik

Inglise teaduskeel
29 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Rüütliks saamine, rüütliseisus ja rüütlite relvastus

Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega, millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Rüütlikslöömine ehk akolaad on sümboolne tseremoonia rüütliseisusesse tõstmisel ja rüütelkonna liikmeks saamisel. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde rüütlireeglid, mispeale noormees andis ühele põlvele laskudes tõotuse niest kinni pidada. Tema saabastele kinntati kullatud kannused ja ümber keha seoti mõõgavöö.Tulevasele rüütlile löödi mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse. Anti relvad ja algas pidulik söömaaeg. Ühe versiooni järgi pidi uus rüütel, rüütatud lahinguvarustusse, laskuma põlvili oma senjööri ette.

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Massihävitusrelvad

1 Läänemaa Ühisgümnaasium Uurimistöö Massihävitusrelvad Klassid: 10-SST,R,H Juhendaja: Ragnar Kruusimaa Nimed: Demi Link, Rainis Altmeri Alex Liibert, Haapsalu 2016 2 Sisukord: Sisukord.........................................................................2 Bioloogiline relv............................................................3,4 Kaitsevahendid.............................................................5,6 Tuumarelv....................................................................7,8 Keemiarelv.................................................................9,10,11 Lisad..............................................................................12,13 3 Bioloogiline relv Tänapäeva mõistes on biorelv mass

Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Massihävitusrelvad

MASSIHÄVITUSRELVAD Referaat SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Massihävitusrelv on relv, mis surmab, vigastab või tekitab tervisekahjustusi suurele hulgale inimestele korraga. Massihävitusrelvadeks on näiteks bioloogilised relvad, keemiarelvad ja tuumarelvad. Bioloogilisteks relvadeks võib nimetada haigusttekitavaid mikroorganeid või nende mürke ja toksiine, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustav ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid, lennukipommid, mürsud ja miinid, granaadid jne. Tuumarelv on relv, mida loetakse samuti massihävitusrelvaks mis põhineb tuumaenergia kasutamisel. Selle peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus ning lisaks erakordselt tugevale füüsilisel

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
7
doc

RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 10B. Klass RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG Referaat Tallinn 2015 Sisukord: Rüütli mõiste............................................................................................................3 Rüütellikkus...............................................................................................................4 Väljaõpe........................................................................................5 3.1 Turniirid.....................................................................................5 Relvastus.......................................................................................6 Lahingukord ja vägede koosseis.. ........................................................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid

Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid Koostas: Katariina Ingerma Klass: 9.b Juhendaja: Tiina Laanes Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Tuumapommid 1.1 Termotuumapomm 1.2 Neutronipomm 2. Tuumakatsetused 3. Izdelie 202 4. Tähesõdade programm 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisad Sissejuhatus Minu referaat räägib massihävitusrelvadest ehk ABC tuumapommidest külmas sõjas. ABC relvad- atomic, biological, chemical (atoomiline, bioloogiline, keemiline). Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16. juulil 1945 New Mexico põhjaosas (Pilguheit ajalukku ­ Manhattani projekt, 2013). Kahekümnendat sajandit võib täie õigusega

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Keskaja relvad

oli kumer, sai nägu varjata hoopide eest, kui aga raudrüü täienes ja kasutusel olid kiivrid 6 näokaitsega/maskiga oli kumer serv üleliigne. Muutuseks oli ka see, et ratasaväelase kilp muutus väiksemaks ja jalaväelasel suuremaks. Kokkuvõte Relvad täitsid keskajal väga tähtsat rolli sõjaväe varustuses. Need aitasid vallutada ning hävitada vaenlasi, samal ajal ka kaitsta ennast ja oma riiki. Sajandite jooksul loodi uusi, täiustati vanu ja otsiti uusi materjale, millest teha relvi, et need oleksid paremad ning tugevamad. Hiliskeskajal valmistati esimesed tulirelvad, mis jätsid käsirelvad tahaplaanile. Keskaja relvad on tänapäevaste relvade eelkäijad. Tänapäeval tuntakse vibu, ambu ja mõõka pigem sportrelvadena. Alates Uusajast on sõjanduses tähtsaimaks tulirelvad, Keskajal olid nendeks mõõgad. 7 Allikad Kasutatud allikad: http://www.annaabi.com/ http://et.wikipedia.org/wiki/Keskaeg https://www.google.ee/ http://www.dragon.ee/foorum/viewtopic.php

Keskaeg
3 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

AK-4

püstolkäepide 7.62 mm automaatrelva AK-4 üldised omadused: Automaat AK- 4 on konstrueeritud saksamaa firmas Heckler & Koch. Eestis kasutusel olevad mudelid on toodetud Rootsi Kuningriigis. AK- 4 on mitmeotstarbeline üksikvõitleja relv, mis on kavandatud kasutamiseks jalaväeüksuste põhirelvana. Automaat on kergekaaluline, õhkjahutusega, salvest laetav tulirelv. Tuleümberseaduri erinevate asendite kasutamisel saab relvast lasta nii üksiklaskude kui ka valangutega. Relva tehnilised andmed: · relva pikkus 1025 mm ; · efektiivne laskekaugus kuni 400 meetrit; · sihikuline laskekaugus kuni 500 meetrit; · salv laetud 20 padruniga; · relva kaliiber on 7,62 mm ja padrun 7,62x51 mm; · relv koos laetud salvega kaalub 5,3 kg ja laadimata relva 4,4 kg; · kuuli algkiirus 790 m/s; · tehniline laskekiirus 600 lasku minutis

Riigikaitse
74 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Relvaseadus Kaitseliidu liikmele

(5) Leitud, tsiviilkäibes keelatud, kuid kollektsioneerida lubatud relva ja laskemoona võib võõrandada riigile või kollektsioneerimisluba omavale isikule käesoleva seadusega kehtestatud korras. § 10. Relva kasutamisest teatamine Relva omanik peab teatama politseid, kui relvaga on kedagi surmatud või vigastatud. RELVADE JA LASKEMOONA LIIGITAMINE JA TSIVIILKÄIVE. TULIRELVA OLULISED OSAD JA LISASEADISED § 11. Relvade liigitamine Relvad liigitatakse järgmiselt: 1) tulirelv 2) gaasirelv 3) pneumorelv 4) külmrelv 5) heitrelv 6) elektrisokirelv § 12. Tulirelvade liigitamine (1) Tulirelvade liigid pikkuse ja relvaraua pikkuse järgi on: 1) püss - üldpikkus üle 600 mm ja relvaraua üle 300 mm; 2) püstol - üldpikkus kuni 600 mm ja relvaraua kuni 300 mm 3) revolver - trumliga tulirelv, üldpikkus kuni 600 mm, relvaraua pikkus kuni 300 mm, trummel on nii padrunisalveks kui ka padrunipesaks.

Riigikaitse
11 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

viia võhiklus meditsiiniterminite alal. Haigele koju kutsutud arst helistab välja kiirabi ja teatab diagnoosiks „Melaena“ (verine väljaheide). Häirekeskuse töötajale on see sõna tundmatu ja ka tema arvutis puudub meditsiinisõnaraamat. Ebameeldivas olukorras töötaja üritab leida arsti, kuid kohalik arst on välja läinud. Dispetšer otsustab kohale saata kopteri. Helikopteri meeskond on muidugi hämmastunud, kui patsient neile omal jalal vastu kõnnib, kott käes, ja ulatab arsti saatekirja: „Võib käia, palun viia lähimasse kirurgiahaiglasse.“ 1.1. Meditsiinilised oskussõnad Inimkeha tasandid Inimkeha saab käsitleda kolme telje suhtes:  horisontaal  vertikaal  sagitaal Liikumised: flektsioon – painutamine ekstensioon – sirutamine pronatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga allpool supinatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga ülalpool

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
187
pdf

Sõduriõpik

KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks väita,

Riigikaitse
19 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Eesti mehed II Maailmasõjas - Eesti Leegion

August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Klaid Melnikov EESTI MEHED II MAAILMASÕJAS- EESTI LEEGION Referaat Karksi-Nuia, 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Eellugu ja Eesti Leegioni moodustamine................................................................4 Leegioni väljaõpe ja Narwa pataljon*.....................................................................5 Idapataljonid ja julgestusgrupid.............................................................................. 8 Eesti sõjakangelased............................................................................................ 10 Lõpetuseks........................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 13

Eesti ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Ohutustehnika

SBK 2007 lipnik Peeter Pau 7998331; 53334342 [email protected] [email protected] Relvade ja laskemoona käsitsemine : RELVAD: · Relva on keelatud suunata inimeste poole · Relva peab alati käsitsema nii, nagu see oleks lahing- padrunitega laetud · Relva on keelatud laadida ilma käsuta · Relva peab käsitsema nii, et relva sisemusse ei satu liiva, prügi või muud kõrvalist · Laskmise ajal peab pidevalt kontrollima, et laskesuunas ega ka rauasuudme vahetus läheduses ei oleks inimesi, loomi ja laskmist takistavaid esemeid · Relva peab alati panema kaitseriivi ja hoidma kaitse- riivistatuna, kui relva ei kasutata või käsitseta · Enne relva märgile suunamist on keelatud hoida sõrme päästikul. Sõrm asetatakse päästikule alles siis, kui relv on suunatud märgile ja ollakse valmis selle pihta tulistama LASKEMOON: · Laskemoona saamisel peab kontrollima, et see oleks õiget: ­ liiki ja puhas, ilma muljumisjälgede, korr

Riigikaitse
25 allalaadimist
thumbnail
134
pdf

GALIL tunnid

Sisukord 1. Tund. AUTOMAATRELVA ÜLDINE KIRJELDUS JA OHUTUSTEHNIKA 2 2. Tund. AUTOMAATRELVA OSALINE LAHTIVÕTMINE, KOKKUPANEK JA HOOLDUS 10 3. Tund. AUTOMAATRELVA KÄSITLEMINE 19 4. Tund. LAMADES LASKEASENDI VÕTMINE, AUTOMAATRELVA HOIDMINE JA SIHTIMINE 26 5. Tund. LASKMINE LAMADES ASENDIS 32 6. Tund. TULISTAMISKORD 36 7. Tund

Riigikaitse
6 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Riigikaitse

Riigikaitse Kodu ­ kodu julgeoleku garanteeris, ema, isa või kodu uks. Või isa. Kodu sisaldab julgeoleku ja tagab arengu, selleks, et rahulikult mängida saaks peab olema kodus soe ja tagatud jugleolek. Riik ­ palju perekondi ja ühiskondi, tagab samad asjad mis perekond, ainult suuremas mastaabis. Inimühiskonda on sisse programmeeritud konflikt, sest inimese tahtmised on piiramatud, aga tema resurss - võimalused on piiratud. Kõlbluse normid on kõike vanemad ja kõrgemad piibli 10 käsku. Õigluse normid on fikseeritud kirjalikult ja nende täitmist garanteerivad teatud karistused. Põhiseadus ja riigikaitse Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes arendada riiki. Eesti vabariik on välja kuulutatud 1918 aasta 24. veebruaril. Eesti Vabariik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Eesti Vabariik on loodud kaitseks sisemisele ja välisele rahule. Eesti Vabariik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Eesti rahvas v�

Riigikaitse
54 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Kriminalistika loengumaterjal

relvast saadud padrunikestadelt. Sageli on padrunikestale jäetud ülalloetletud relvadetailide jäljed (tõmmik jne) samaliigiliste relvade puhul raskesti märgatavaid erinevusi. Niisuguste tõendusliku tähtsust omavate erinevuste leidmisel tuleb kasutada nii võrdlus kui ka stereomikroskoopi ning teha ka mikrofotosid. 6. Kriminalisti töö sündmuskohal a) tulirelva vaatlus kõige sagedamini satub tulirelv uurija kätte sündmuskoha vaatlusel ja isiku või ruumi läbiotsimisel. Sündmuskohalt leitakse tulirelv tavaliselt siis kui on tegemist enesetapuga või enesetapmise lavastamisega. Fikseeritakse täpselt: · relva asukoht laiba ja püsivate orientiiride suhtes, vaatlusprotokolli lisatakse skeem ja fotod · kontrollitakse relva kaitseriivistuse, vinnastatuse ja laetuse olukorda

Õigus
121 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Rahvusvaheline julgeolek konspekt

Sõna julgeolek (security): latina keeles secure/securus= vaba rünnakust või ohust, olla kaitstud. Vana-kreeka kirjanduses tähendas nt sõda ja rahu, liitlust. Keskajal tähendas secure- veidrat MEEST. G. Washington hüvastijätu kõne (Peetakse Monroe doktriini eelseks kõneks, jutt USA julgeoleku) kasutab sõna security. Vanemad terminid: 1920-1930 julgeoleku termin- sõda ja rahu. Lisaks tuli juurde kolmas- desarmeerimine. Külmasõja ajal: 1945- ÜRO (julgeoleku organisatsioon oma loomult) ja Julgeoleku Nõukogu- ainus institutsioon, millel on siduvad otsused (UN security council resolutions). USA admiral James Forestall USA julgeoleku defneerimine (1945): “Julgeolek on oluliseim asi USA jaoks, mis tähendab suurt ja kvaliteetset sõjaväge, head majandust ja häid suhteid teiste riikidega.” Julgeolek polnud ainult militaarne vaid ka kultuuriline ja poliitiline ehk laiem mõiste. Alates 1947 ja edasi- olulised dokumendid: Rahvusliku julgeoleku akt (seadus). Rahvuslik julgeol

Rahvusvaheline julgeolek...
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun