KUNSTIAJALUGU 9.Romaani kujutav kunst. · Omapärane skulptuur ja maalikunst · Pärast iknoklastide võimuaega oli Bütsantsis taaselustunud maalikunst, mille teemaks oli Kristuse kannatuslugu. Skulptuur: · 10ndal saj. Valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest . · 10. Sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. · 11ndal sajandil valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene piiblist. · 11ndal sajandil hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti reljeefe kiriku fassaadidel. Eriti rikkalikud ja ilmeka sisuga releefid olid paljudes Prantsusmaa kirikutes. Mõnel juhul võeti kiriku portaalide kujundamisel eeskujuks Rooma triumfikaari. Tavaline oli reljeefide paigutamine portaa...
taime- ja loomakujutised. Arvukalt loodi seinamaale. Kirikute seintele ja võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblistseene. Miniatuurmaal-käsitsi kirjutatud raamatute illustratsioonid. Tekstiilikunst on tarbekunsti haru, mis hõlmab telgedel või käsitsi kootud, põimitud ja heegeldatud loomsest, taimsest või sünteetilisest kiust esemete, sealhulgas rõivaste kunstilise kujundamisega. Romaani kullassepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. Relikviaar - väärismetallist või väärispuidust valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Relikviaar võib olla kasti-, risti-, majakese-, jne- kujuline või omab selle säilitatava pühaku kehaosa (käsi, pea, jne) vormi. Hildesheimi toomkiriku pronksuks Notre-Dame-la-Grande'i kirik Poitiers's Chartres'i katedraali peaportaali skulptuurid Müstiline veski. Vézelay Madeleine'i kiriku kapiteel. Prantsusmaa. 12. saj
ROMAANI stiil 11.saj. Ristiusk innustas laiu rahvahulki. Selle üheks väljundiks olid massilised palverännakud pühadesse paikadesse, Rooma PÜHA PEETRUSE hauale või Loode-hispaania SANTIAGO DE COMPOSTELASSE. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehistustehnikas tuntuid võtteid(ümarkaare,silindervõlv) ja see andis 19.saj kunstiajaloolastele aluse nim 10-12 saj ehitus kunsti ROMAANI STIILIKS. EESKUJU ANDSID karolongideaegsed,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi- germaani rahvakunsti traditsioonid. romaani kirikute peamine tüüp oli BASIILIKA. Transepti ja apsiidi vahele tekkinud nelinurkset ruumi nim KOORIKS. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim NELITISEKS. Kooli all oli sageli kabel e KRÜPT.Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe nt ühelööviline ja KODAKIRIK.Uksi nim PORTAALIDEKS.lööve eraldasid ÜMARKAARSED ARKAADID. ÜMARKAAR ONGI ÜKS SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID. Kaari kandsid PIILARID(mis võisid oll...
Hooned kaetud värvilise marmortahvendistega. Skulptuur: Anonüümsus on. Skulptuur on alati seotud kirikuga. Reljeef kiriku seintel. Reljeefidel kujut vana testamendi lugusid, Jeesuse elu ja pühakute lugusid, ukse portal on kõige rohkem kaunistatud. Kiriku seintel sees maalid e freskod. In kujutatakse hästi suurte peadega, in ja loomade proportsioonid on moonutatud. Kullasepa kunst: on seotud kirikuga, tähtsaim on relikviaaride valmistamine, pühakirjade köited. Vitraaze hakatakse tegema, värvilistest tükikestest aknapilt. Palju vaipe tehti- seotud lahingutega. Bayeux vaip- kujutatud William Vallutaja Hastingsi lahingut ja vallutusi, ta naine tikkis. Chartres'i katedraal romaani ja gooti ajal. Miniatuurmaal e raamatumaal. GOOTI kunst: Lääne-Euroopa maades. Kõige tähtsiam kirikuarhitektuur e sakraalarhitektuur. Gooti aegsed linnad muutuvad tähtsaks. Kindlusarhitektuur.
Uksed on romaanika suurim pronksitöö. 16 stseeni: tervete figuuridega stseene Kr elust. 4m kõrge. Vastukaja Traianuse sambale. Suure koolkonna ja monumentaalse stiili looja. 50cm kõrge, kuld, pärlid, kalliskivid. ~1015 Sx lõunaosas. Renvi de Huv (???) 1125. Oluline õpetajana. Töötab Liege'is. Selle katedraali ustemason. 4 stseeni, all härgadena apostlid. Monumentaalse stiili labilöömise näiteks metallis. Godefroi de Clavi 12.saj 3 veerandil. Monumentaalsete relikviaaride looja. Mood kestab u 100 a Eur-s. Paavst Alex-I pea reliikvia, u 1150. Sellel ajal toimis paavsti paigutamine sellesse relikviaari. Ekspressiivne vorm, pea elusuurune. Hõbe. Staveloti piiskop Wibald tellis töö. St Servatiuse relikviaar. Maastricht 1160-70. Evangelist Johannese pea säilmetega. Ekspressiivne. Apostel A...(???) jala relikviaar. Nicolas de Verdun romaanika viimane suur esindaja. Tegutses 13.s lõpus. Kullassepp, emailimeister. Jooned gootilikud
· Pildid usuteemalised, fantaasiaküllased ja väljendusrikkad · Figuurid tardunud nagu bütsantsi ikoonidel Tarbekunst: · Tekstiilkunst Bayeux' vaip: nimi asukoha järgi, h 500 cm, pikkus 70 m, kujutatud 58 stseeni- jutustavad Inglismaa vallutamisest; keskne sündmus Hastingsi lahing 1066; 1500 inimfiguuri + hobused, lossid, laevad, linnud, loomad, fantaasiaolendid; töö ja jahistseenid; linane vaip villase tikandiga Kullasepakunst: · Oluline oli relikviaaride valmistamine; pühakirja köited jätkasid võistlemist materjalide väärtuse ja käsitööpeensusega GOOTI STIIL TAUST: · Nimi gootide kunsti järgi · Saab alguse Prantsusmaal pariisi lähedal · Perioodid kuni 1200 varagooti -1400 kõrggooti -1600 hilisgooti · Tunnuseks on teravkaar · Saint Denis' kloostrikirik- palverändurite ligimeelitamiseks ja kuninga võimu levitamiseks KIRIK:
nad tundelüllaste ja ilmekate jutustustena. Endiselt õitses miniatuurmaal. Neis valitses joonele tuginev ja pinnaline laad, rohkelt kasutati ornamentikat(pühaku pildid). Kadus ruum, pildid olid väga fantaasiaküllased ja väljendusrikkad, keha ei olnud riietuse alt aimatav ja liikumist ei kujutatud. Tekstiilikunstist on säilinud piltvaip, mis on võrreldav Bayeuxi vaibaga, mis jutustab inglise vallutamisest(muudeti lapsemeelseks). Kullassepakunsti oluliseks ülesandeks oli relikviaaride valmistamine. Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid. Gooti stiil tekkis 1144.a Saint-Denisi kloostri kiriku ümberehituse valmimisega. See kirik oli olnud Prantsuse kuningate matmispaik ja kuningavõimu sümbol. Sellest kirikust on säilinud koori ümbriskäik ja kabelite pärg. Nendes on näha peamisi Gooti tunnuseid-kergena mõjuv teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid sambaid ja suuri aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt
muutuvad osaks ornamendist. Liikumist ei kujutata, figuurid tardunud nagu bütsantsi ikoonidel. Romaani tekstiilikunst - säilinud suurepärane piltvaip, võrreldav samaaegse maalikunstiga - Bayeux´ vaip. Jutustab Inglismaa vallutamisest normannide poolt. Üpris skemaatiliste vahenditega loodud imetlusväärselt ilmekas piltjutustus. Kohutavalt verine sündmustik on ainult muudetud lapsemeelseks idüüliks. Romaani kullassepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. Pühakirja köited jätkasid võistlemist materjalide väärtuse käsitöö peensusega. MÕISTED basiilika - ´´Kuninglik koda´´, on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. saalkirik - Ilma võlvita ühelööviline ristkülikukujulise põhiplaaniga kirik.
Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid · Matkiti Bütsansti · Pariisi koolkond juhtiv selles Saint-Severe´i apokalüpsis · Palveränduritele Bayeux vaip · Hastingi lahingut kujutav · Inglismaa vallutamine normannide poolt · 70x 0.5 m Kullasepakunst · Relikviaaride valmistamine · Nt Keiser Friedrich Barbarossa büsti kujuline relikviaar Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid 1144 Saint-Denis´ klooster · Abt Sugar tahtis muuta kloostrit valgusküllasemaks · Sellepärast teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt · Traveede raskus vajus ülalt alla · Travee kohal ristuvaid võlve nimetatigi roieteks · Roiete vahel võlvisiilud, need õhukesed seega vähenes surve
saj. Kujurid ei pööranud tähelepanu inimese tõelisele kujutamisele, vaid eesmärk oli: • Ilmekas tunnete avaldamiine • Äratuntavaks tegemine tingmärkide abil (võti) • Justuse arusaadavus • kehade moonutamine Kirikuid kaunistasid ka ornamentika. See oli abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid . Ümber kujutatud looma- ja taimekujutised. Kellaseppade tähtsamaks ülesandeks oli relikviaaride (püha asja hoiukoht) ja Pühakirja kaante valmistamine (väärismetall, kalliskivid) Ajastu tuntuim tekstiilikunstiteos on Bayeux' seinavaip (säilitatakse Keiser Friedrich samanimelises katedraalis Normandias, Prantsusmaal): barbarossa büsti kujuline relikviaar. 12.saj. • linane kangas, villaga tikitud
saj keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Mõnikord katsid reljeefid peaaegu kogu läänefassaadi nt NotreDamelaGrande'i kirik Poitiers's. Sageli kaunistas romaani kirikuid ka ornamentika. Arvukalt loodi seinamaale. Endiselt õitses miniatuurmaal. Romaani tekstiilkunstist on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldav samaaegse maalikunstiga Bayeux' vaip. Romaani kullassepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. § 30. Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid. Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis hoopis hiljem, uusaja alguses. Gooti stiili tekkimise aeg ja koht on täpselt teada. 1144.a sai valmis SaintDenis' kloostri kiriku ümberehitus. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Võlvi 'skeletiks' said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nim roeteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud)
Riietuse voldid on keha vormidest sõltumatud ja muutuvad osaks ornamendist, liikumist ei kujutata ja figuurid on tardunud nagu bütsantsi ikoonidel. Romaani tekstiilikunstist on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldab samaaegse maalikunstiga Bayeux' vaip, mis jutustab inglismaa vallutamisest normannide poolt. Verine sündmus on muudetud lapsemeelseks. Veel skemaatilisem, aga jõulisem on Rootsist pärit piltvaip. Romaani kullasepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. Pühakirja köited jätkasid võistlemist materjalide väärtuse ja käsitöö peenusega. 23.Gooti arhitektuur. Gooti stiil sai alguse Saint-Denis'i kloostri kiriku ümberehitusega 1144.aastal. Levib kiiresti üle Euroopa, sest see sobib hästi linnakodanlusele. Saledad piilarid, kergena mõjuvad võlvid teravkaartele, hiiglaslikud aknad. Teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt. Gooti stiili nimetus
loomi-linde, fantaasiaolendeid, töö- ja jahistseene jne. Skemaatiliste vahenditega on loodud ilmekas piltjutustus. See on saanud nime oma asukoha järgi, varem säilitati vaipa Bayeux' katedraalis ning näidati rahvale vaid kirikupühade ajal. Kõrguseks on pool meetrit, kuid 70 m pikk. Legendi järgi tikkis vaiba William Vallutaja naine, kuninganna Mathilde. 8.Mida valmistasid kullasepad kõige enam? Kullasepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid 1.Millist ehitist võib pidada gooti arhitektuuri esikteoseks? Gooti arhitektuuri esikteoseks võib pidada Saint-Denis' kloostri kiriku ümberehitust 1144. aastal. 2.Nimeta gooti stiilis ehitiste kaks kõige olulisemat tunnust? Kõige olulisemad tunnused on teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. 3.Milliseid muutusi kirikuehituses võimaldas roidvõlvi kasutuselevõtt? Kesklöövide kõrgus kasvas
Endiselt õitses miniatuurmaal. Valitses joontele tuginev (lineaarne) ja pinnaline laad, rohkelt kasutati ornamentikat. Liikumist ei kujutatud, figuurid on tardunud. Romaani tekstiilkunstist on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldav samaaegse maalikunstiga Bayeux vaip, mis jutustab Inglismaa vallutamisest normannide poolt. Üpris skemaatiliste vahenditega on loodud ilmekas piltjutustus. Romaani kullassepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. Pühakirja köited jätkasid võistlemist materjalide väärtuse ja käsitöö peensusega. 11.Gooti kunst. Di Bondone, Martini Uusaja alguses suhtuti halvustavalt keskaja kunsti ja seda nimetati ammu hääbunud gootide järgi. Gooti stiili tekkimise aeg ja koht on täpselt teada. 1144. a sai valmis Saint-Denis'i kloostri kiriku ümberehitus. Kloostri abt otsustas muuta oma kirik kaunimaks, et suurendada kuningavõimu autoriteeti
annaabi.ee 
