4 TUTVUMINE ELEKTROMAGNETILISTE RELEEDEGA Töö eesmärgiks on tutvumine vahelduv- ja alalisvoolu releede ehituse, töö põhimõtte ja parameetritega. Üldandmeid. Releeks nimetatakse automaatikaelementi, mis mingi füüsika lise või keemilise suuruse (sisendsuuruse: rõhu, elektrivoolu vm.) mõjul muudab hüp peliselt olukorda juhitavas vooluringis (relee suleb või avab kontakti, relee kontaktide asend, siin väljundsuurus, muutub hüppeliselt). Releesid võib liigitada mitmesuguste tunnuste põhjal. Näiteks eristatakse sisendsuuruste järgi elektrilisi, temperatuuri, mehaanilisi, optilisi jt. releesid. Tööpõhimõtte järgi liigitades esineb elektromagnetilisi, elektron- jt. releesid, lähtudes kasutamisotstarbest aga käivitusreleesid, kaitsereleesid jne. Selle labora toorse töö käigus on vaja tutvuda elektromagnetiliste releede ehituse ja põhioma dustega
10 2.2.2 Middle relee Middle relee ehk keskmise relee ülesanne on vahendada internetiliiklust entry guardi ja järgmise keskmise relee vahel. Keskmiselt on ühes Tor circuitis (internetiliikluse teekond kliendi masinast veebiserverini) 2 keskmist releed. Keskmise relee haldamist peetakse vabatahtlikule kõige turvalisemaks, sest antul juhul ei edastata masina IP-d veebiserverile. Mida rohkem on Tor võrgus keskmiseid releesid, seda kiirem on kogu Tor võrk. 2.2.3 Exit relee Exit relee ülesandeks on internetiliikluse vahendamine keskmise relee ning veebiserveri vahel, ehk exit relee on TOR circuiti kõige viimane masin. Exit relee haldamine on kõige riskantsem, sest veebilehtedele edastatakse exit relee IP aadress ning asukoht, mis muudab antud relee kliendi tegude eest vastutavaks. Tihtipeale kestavad antud releed ainult paar nädalat, enne kui need pannakse kinni teenusepakkuja poolt. Mitmed
lubaring deterministlik - iga jaama jaoks saab arvutada maksimaalse edastusintervalli. Selle asjaolu tõttu sobib ta tööstusautomaatikasüsteemidesse ning muudesse reaalajarakendustesse. Füüsiline konfiguratsioon. IBM-i protokoll näeb ette radiaalset füüsilist topoloogiat, kõik lõppjaamad ühendatakse nn. paljujaamalise pöördusplokiga (multistation access unit, MSAU). Ühendusviis sellel plokil määrab jaamade tegeliku järjestuse ringil. MSAU sisaldab ka Üuntivaid releesid jaamade kõrvaldamiseks. Suurema jaamade arvu korral saab ühendada mitu pöördusplokki järjestikku. Prioriteedisüsteem. Kasutusel on keerukas prioriteedisüsteem (selle realiseerimiseks sisaldavad kaadrid kaht vastava otstarbega välja), mis võimaldab kasutajal anda teatud jaamadele õiguse kasutada võrku teistest sagedamini. Veatöötlus. Token Ring sisaldab mitmeid mehhanisme võrgu tõrgete avastamiseks ja kõrvaldamiseks
hoitakse seal vaid hetkel vaja minevaid andmeid ja toimub tihe andmevahetus välismäluga. Pidev välismälu poole pöördumine teeb arvuti aeglaseks ja kuna uuemad programmid nõuavad nagunii üha rohkem mälu, ongi kasutusele võetud ühe suuremaid põhimälusid. Varane laialt levinud kirjutatav muutmälu oli trummelmälu. See töötati välja aastail 1945 1952 ja seejärel kasutati seda enamikus arvutes, kuni 1970. aasta paiku leiutati mikrokiibid. Enne seda kasutasid arvutid releesid ja mitmesuguseid vaakumtorulahendusi, et täita müütmälu ülesandeid sadade ja tuhandete bittide ulatuses. Mõned neist lahendustest olid suvapöördusega, mõned mitte. Vaakumtrioodidest ja pärast transistoridest ehitatud linke kasutati järjest väiksemate ja kiiremate mälude loomiseks, näiteks suvapöördusregistrite indeksid ja -registrid. Enne integreeritud püsimälukiipide väljatöötamist loodi suvapöörduspüsimälu sageli pooljuhtdioodide maatrikseid kasutades, mida juhivad
roo=RS/l; ühikuks 1*m). Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega. Takistite jadaühendus- I=const. U=U1+U2+Un R=R1+R2+Rn Takistite rööpühendus- U=const. I=I1+I2+In 1/R=1/R1+1/R2+1/Rn Vooluring- koosneb vooluallikast, juhtmetest ja tarbijast. Lisaks nimetatutele võib vooluring sisaldada veel lülitit, releesid, andureid, mõõteriistu ja muid elemente. Vooluallikas- seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Muudab teist liiki energia elektrienergiaks. Vooluallika sisetakistus- vooluallika elektritakistust. Elektromotoorjõud- max.pinge mida antud vooluallikas suudab üldse tekitada. EMJ näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev po. ühiklaeng läbi kogu
volframiit ja seliit. Minu kodus leidub volframit elektripirnide hõõgniitides ja televiisoris. Elavhõbe (Hg) 80* on toatemperatuuril vedelas olekus ja seda saab kasutada kraadiklaasides temperatuuri määramiseks. Termomeetrit kasutades peab olema ettevaatlik, sest elavhõbe on mürgine. Minu kodus leidub elavhõbedat hambatäidistes (isal, emal), termomeetris. Minu kodus on veel kaamera läätsi, kus leidub ütriumi (Y) ja tantaali (Ta), auto süüteküünlaid, telefonide releesid, milles leidub ruteeniumi ( Ru) ja pallaadiumi (Pd). Metallide kasutamine sõltub nende omadustest. Tihti kasutatakse metallide sulameid, sest need on paremate omadustega kui puhtad metallid. Tänapäeval püütakse asendada metalle plastmassidega. Kindlasti leidub erinevaid metalle või nende sulameid veel mitmetes asjades minu kodus. Nr* - näitab elemendi järjekorranumbrit perioodilisustabelis.
nende väljund teise elemendi kaudu välja. 18. Releed (tööskeemid?) Relee on elektromehaaniline seade, mis on ette nähtud elektriahelate kommutatsiooniks. Relee kontaktid tähistatakse 2 numbriga : esimene näitab kontakti gruppi, teine - missugune kontakt on (normaalselt avatud või normaalselt suletud). Elektromagneti mähis on elektriahela koormus. Elektrivoolu tugevus selles ahelas sõltub relee gabariidist. Tavaliselt kasutatakse automaatikas väikse võimsusega releesid kuni 200mA , mis annab võimaluse kasutada releed mikroandurite koormuseks. Relee mähisel pole tähtis polaarsus . Aga relee mähis on ka induktiivsus. Selleks, et vältida liigpinget elektriahela kommutatsioonil , ühendatakse paralleelselt mähisega pooljuhtdiood. Sellisel juhul on tähtis polaarsus. Relee mähise klemm A1 ühendatakse plussiga, aga A2 miinusiga. Relee elektriskeemi tähistus Relee mähist tähistatakse numbriga n. Mähise all näidatakse kontaktide tabel. Relee
See protsess erines väga palju tänapäevasest. Kõnesid vahendas operaator ning sissetuleval kõnel kutsus operaator valitud kanalil helistatavat numbrit. Kui helistada tahtis mobiiliomanik, siis tuli vajutada mikrofoninuppu ja edastada oma soov operaatorile. Operaatori tööks oli aga mõõta kõne aega ning arvutada selle maksumus. 1956. aastal, mõned allikad väidavad, et 1960. aastal käivitati Rootsis esimene poolautomaatne autotelefonisüsteem. Releesid ja lampvõimendeid sisaldav ,,mobiiltelefon" kaalus ligi 40 kg, süsteemi riistvara arendasid firmad Ericsson ja Marconi. Helistada sai autost tavatelefonivõrku ning operaatori vahendusel sai edastada kutsungi ka autotelefonile. Helistaja pidi teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil viibib. Numbreid valiti kettaga. Sellised mobiilid tühjendasid auto aku aga mõne kõnega, seega targem oli rääkimise ajal mootor hoida sees. 5 1957
Elektriajamite juhtimisreleed on harilikult otsetoimega primaarreleed; nende vastuvõtuelemendid võivad olla arvutatud väga suurtele vooludele; täiturelemendid on suutelised juhtima mõnekümneamprilist voolu. Releed jaotatakse kasutusala järgi: Automaatika- ja elektersidereleed võivad olla nii primaar- kui sekundaar-, nii otse kui kaudtoimega releed; vastuvõtu- ja täiturelemendid on arvestatud vooludele, mis on mõõdetavad milliamprites, harvem mõni amper. Releesid iseloomustatakse: Rakendusväärtus sisendsuurus, mille juures relee rakendub; Tagastusväärtus sisendsuurus, mille juures relee tagastub; Tagastustegur; Sisendsuuruse tööväärtus sisendsuurus, mida vastuvõtuelement pidevalt talub ilma ülekuumenemiseta; Rakendumise varutegur Rakendumisvõimsus võimsus, mida relee tarbib rakendumisel; Juhtimisvõimsus võimsus, mida täiturelement suudab kestvalt juhtida, kontaktreleedel Võimendustegur
koos ep-oksüvaigu ja pinnasesse paigaldatavad juhtmed omavad mitmekordset isolatsiooni . Õhullinide juhtmed on enamasti ilma isolatsioonita . Elektriskeem on kokkuleppeliste tingmärkidega joonis , mis annab ülevaate vooluahela üksikosade (=komppnentide ) omavahelisest ühendusest . Kolme juhi hargnemine , kui juhtmete lõikumispunktis pole täppi , ss ei ole juhtmed lõikumispunktis kokku ühendatud . Lisaks võib vooluahel sisaldada ka releesid andureid mõõturiistu ja muid elemenete . Näited lihtsate elektriskeemide kohta : Lihtne vooluahel Vooluahelat võib vaadelda koosnevana kahest osast : -sisemine osa ehk siseahel , milleks on toiteallikas -välimine osa ehk välisahel , mille moodustavad ülejäänud elemendid (tarvitid , lülitid , ühendusjuhtmed jne ) Küsimused ja ülesanded 1.on kaks samast ainest juhet . Üks on teisest kaks korda pikem , kuid ka kaks korda väiksem rustlõike pindalaga .
on rakendatud sama voolu pinge. Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite paralleel- ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid enamikul juhtudel kui nende nimipinged on võrdsed. Vooluring: Vooluring koosneb vooluallikast, juhtmetest ja tarbijast. Lisaks nimetatutele võib vooluring sisaldada veel lülitit, releesid, andureid, mõõteriistu ja muid elemente. Joonis 2. Rööpühendus 2.5 Segaühendus Segaühendus on selline kombinatsioon, kus esineb nii takistite jada- kui rööpühendust. Segaühenduse võimalike lülituste arv on väga suur. 2.6 Ohm`i seadus Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). I=U/R
See protsess erines väga palju tänapäevasest. Kõnesid vahendas operaator ning sissetuleval kõnel kutsus operaator valitud kanalil helistatavat numbrit. Tuli vajutada mikrofoninuppu ja edastada oma soov operaatorile. Operaatori tööks oli aga mõõta kõne aega ning arvutada selle maksumus. 1956. aastal, mõned allikad väidavad, et 1960. aastal käivitati Rootsis esimene Mobile System poolautomaatne autotelefonisüsteem. Releesid ja lampvõimendeid sisaldav ,,mobiiltelefon" 5 kaalus ligi 40 kg, süsteemi riistvara arendasid firmad Ericsson ja Marconi. Helistada sai autost tavatelefonivõrku ning operaatori vahendusel sai edastada kutsungi ka autotelefonile. Helistaja pidi teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil viibib. Numbreid valiti kettaga. Sellised mobiilid tühjendasid auto aku aga mõne kõnega, seega targem oli rääkimise ajal mootor sees hoida
(distantsjuhtimine). Tavaliselt käivitavad mootoreid elektrikud käsitsi, kuid paljud mootorid (pumba, ventilaatori jm.) käivitavad automaatselt andurite abil (surve-, ujukreleed jm.). 19 Käsikäivitid on näiteks vinnaklülitid, pakettlülitid, trummelkäivitid ja mitmesugused ümberlülitid. Automaatkäivituse ja juhtimise korral kasutatakse kontaktoreid, mitmesuguseid releesid ja kaitselüliteid koos käivitusnuppude ning juhti- misaparatuuriga. Seda käivitusaparatuuri toidetakse üldisest jaotus- võrgust ja kasutatakse ühtlasi jaotusseadme kommuteerimisel. Mootorite käivitamiseks ja reguleerimiseks kasutatakse käivitus- ja reguleerimisreostaate ning takisteid, ballasttakisteid, teekonnalüliteid, mitmesuguseid automaatikareleesid jm. 3.1 KÄSIKÄIVITUSAPARATUUR Käsitsi juhitavateks aparaatideks on vinnaklülitid, ümberlülitid,
sama voolu pinge. Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite paralleel- ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid enamikul juhtudel kui nende nimipinged on võrdsed. Vooluring - Vooluring koosneb vooluallikast, juhtmetest ja tarbijast. Lisaks nimetatutele võib vooluring sisaldada veel lülitit, releesid, andureid, mõõteriistu ja muid elemente. Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus: elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Peaaegu kõik elektrisoojendusseadmed töötavad Joule'i-Lenzi seaduse põhimõttel. Sama valemi järgi leitakse ka soojuskadusid elektriülekandeliinides. Lühis on isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta
Kontaktivabad lülitid Elektoromehaaniliste kontaktidegsa lülitusseadmed on terve rea puudustega, mis tulenevad eelkõige kontaktide olemasolust ja nimelt: 1. Lülituste arv on piiratud kontaktide kulumise tõttu 2. Kontaktide sädelemisest tekivad häired 3. Kontaktide põrutustundlikus 4. Küllalt pikk rakendumisaeg Nimetatud puuduste kõrvaldamiseks on välja töötatud kontaktivabad lülitid, mis on ettenähtud asendama releesid ja kontaktorlibueid ning nedest kasutatakse kontaktide asemel lüliti toimega pooljuhtseadiseid. Kontaktpedeivabu lüliteid tüüritakse loogikasignaalidega ja sisend- väljundaahelad on sisetatud valgusvoo abil. Lülitselementideks on vahelduvvoolu korral kas sümmistor. Vastulülitatud türistoride paar või dioodsild koos türistoriga. Dioodsilla kasutamisel saab läbi ühe türistoriga, juhtelektroonika lihtsustub
· mittehargnevad · hargnevad, seejuures sümmeetrilised või mittesümmeetrilised. Elektrimootori, generaatori kui ka trafo magnetahela moodustab terassüdamik koos mähisega. 51 3.10 Magnetahelate arvutus Magnetahela arvutuse aluseks on koguvooluseadus. I = H l . Magnetahela arvutusnäiteid 52 3.11 Elektromagneti tõmbejõud Elektrotehnikas on kasutusel mitmesuguseid terassüdamikuga seadmeid releesid, piduri- magneteid, kinnitusmagneteid, tõstemagneteid. Nad võivad olla väga erineva kujuga. Üldiselt on ankrule mõjuv jõud F võrdeline pooluste ristlõike pindalaga ja õhupilu magnetilise induktsiooni ruuduga: B2 S F= , 2µ 0 F jõud njuutonites (N) B induktsioon teslades (T) S pooluste ristlõikepindala ruutmeetrites (m²). Tõmbejõudu saab reguleerida voolutugevuse muutmisega mähises. Südamik valmistatakse tavaliselt pehmest terasest,
annaabi.ee 
