Tooge poolt- ja vastuargumente. Moraalifilisoofiline seisukoht, vastavalt millele moraali printsiibid on ajaloolised ja kultuurisõltelised. Toetub konstruktivistlikule positsioonile: kõik ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondlike praktikate käigus, järelikult on reegleid nii palju kui on erinevaid praktikaid; - kontekstide võrreldamatuse positsioole: konkreetset tegu on mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtivas kultuuri kontekstis. Vastuväide ajaloolisele relativismile kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatust töökorralduses või kui moraalset progressi? Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile millega seletada kultuuridevahelise eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist?
Toetub konstruktivistlikule positsioonile ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondlike praktikate käigus (orjapidamine) ja järelikult on moraalireegleid nii palju, kui on praktikaid. Toetub ka kontekstide võrreldamatuse positsioonile - teatud tegu on mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis. Vastuväide: tuleks mõelda, kas orjuse kaotamine on kui muudatus töökorralduses või on see pigem kui moraalne progress? Vastuväide: kultuurisõltelisele relativismile kuidas seletada eetiliste printsiipide kultuuride vahelist kattuvust? Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga, see on globaliseeruva eurotsentrlistliku ja liberaaldemokraatliku kultuuri põhiväärtus. Seda väärtust ei peaks juurutama kuskilt mujalt.
ühiskondliku praktikate käigus, järelikult on reegleid nii palju kui on erinevaid praktikaid. · kontekstide võrreldamatuse positsioonile: konkreetset tegu on mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis. Siia sisse on just kui kodeeritud kultuuride vaheline sõda Vastuväited eetilisele relativismile: Vastuväide ajaloolisele relativismile kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatus töökorralduses või kui moraalset progressi? Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile millega seletada kultuuridevahelist eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist?
Eetiline relativism on moraalifilosoofiline seisukoht, vastavalt millele moraali printsiibid on ajaloolised ja kultuurisõltlased. Toetub konstruktivistlikule positsioonile. Väidetakse, et kõik ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondlike praktikate käigus. Moraali reegleid on niipalju kui on erinevaid praktikaid. Toetub ka kontekstide võrreldamatuse positsioonile. Tegu on mõtekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis. Vastuväited eetilisele relativismile : Kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatus töökorralduses või kui moraalset progressi? Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile- millega seletada kultuuridevahelise eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist? Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga
kõikjal, siis oleme näidanud, et relativism on tõenäoliselt väär ja kitsendatud objektivism tõene. Selle kandidaadid: Kuldreegel; tuummoraal, printsiibid, mis on tarvilikud heaks eluks õitsvas inimkogukonnas. Universaalse eetika otsinguil · Püüd näidata, et kuigi moraalireeglid ja- normid erinevad ajas ja ruumis, ei tähenda see, et peaksime pooldama eetilist relativismi. · Eetilisele relativismile vastanduvad nii objektivism kui ka pluralism. · Püüd näidata, et on võimalik identifitseerida universaalsed moraalsed väärtused, mida saab õigustada objektiivsetelt alustelt. Objektivismi poolt: · Inimloomus on ühtne, inimeste põhilised vajadused ja huvid on sarnased. · Moraalipõhimõtted on inimvajaduste ja- huvide funktsioonid, sisse seatud mõistuse poolt, et neid rahuldada.
Platon tahab juhtida meie tähelepanu mõistelisele, mõtlemist eeldavale osale, ilma milleta teadmine on võimatu. Sellele annab ta nime ,,idee". Ideed moraali alusena Platoni ideed annavad aluse ka moraalifilosoofiale. Platon on moralist. Tema arvates on enamuse otsusel põhinev moraal tõelise moraali karikatuur. Moraalil peab olema subjektiivsest hinnangust tugevam põhi. Platoni jaoks olid tähtsad eetilised, poliitilised ja moraalifilosoofilised küsimused. Ta on vastu igasugusele relativismile. Et objektiivne teadmine ja objektiivsed väärtused oleksid võimalikud, selleks vajame me ideid. Mehisuse idee. Ideede ja meelelise maailma suhe Ideid ei või tuletada meelelisest maailmast. Platon uurib võrdsuse ideed. Mõtlemine on meelelise tajuga võrreldes alati esmane, tunnetusteoreetiliselt ja loogiliselt. Olev kui selline, asjade tuum ja olemus on saavutatav vaid mõtlemise abil. Tüübid ja liigid. Ideed ja keelefilosoofia
Sellele vastavalt on moraaliprintsiibid ajaloolised, perioodilised ja kultuurisõltelised(erinevad kultuuriti). Toetub konstruktivistlikule positsioonile- ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondlike praktikate käigus, reegleid ongi nii palju kui on praktikaid. Veel toetub eetiline relativism kontekstide võrreldamatuse positsioonile ehk siis mingit tegu on mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis. Reeglid on kultuuriti erinevad. Vastuväited eetilisele relativismile: ajalooline relativism- nt orjuse kaotamisega seotud küsimused (kuidas tuleks orjuse kaotamist hinnata?) ja inimõiguste laienemine naistele (kas seda tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või on see moraalne, poliitiline progres?). Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile- millegagi tuleb seletada kultuuridevahelist printsiipide kattumist ja kultuuridevahelist kommunikeerimist. Neid küsimusi arutades kerkib
Relativismiga seotud probleemid · Järjekindluse probleem kui pole universaalseid moraalipõhimõtteid, siis ei saa ka sallivus olla voorus. Mis saab juhul kui teine kultuur meid ei salli? · Teiste ja enda kritiseerimise võimatus. · Kultuuri piiritlemise ja segatuse probleem. Eetika alused, 3. loeng: OBJEKTIVISM, ABSOLUTISM, PLURALISM Objektivism · Objektivism vastandub skeptitsismile ja selle alamsuundadele, nt relativismile. Objektivism · Objektivism on seisukoht, mille järgi on olemas universaalsed ja objektiivselt tõesed moraalinormid, mis ei sõltu kultuurilisest või individuaalsest heakskiidust. · Kas selliseid norme on üks või mitu? Kas neid norme tohib teatud tingimustel siiski eirata? Mis on nende normide sisu? Monism vs pluralism · Kas fundamentaalseid moraalinorme on üks või mitu?
on igal pool sama? Kultuuriantropoloogia pole millegi uurimine, vaid koos uurimine. Antropoloogid uurivad koos inimestega. Tim Ingold: Antropoloogia on inimühiskondade uurimine. Kuid mis on ühiskond? Kas suudab keegi öelda, kus üks ühiskond lõpeb ja teine algab? Multikultuursus või tsivilisatsioonide kokkupõrge? Kultuurirelativism absoluutset tõde pole, on ainult relatiivne tõde (ehk pole häid ega halbu kultuure). Valgustusaja ratsionalism tõuge relativismile. Nancy Scheper-Hughes tütarlaste ümberlõikamisest: leiab, et ongi õige nende kultuuris äärmuslik relativism. Herodotos (485-430 eKr) kallaatlaste ja kreeklaste matusekommetest: kultuurid on erinevad. Kuldreegel: Konfutsius (ca 551-489 eKr): ,,Mida sa ei taha, seda ära tee ka teistele inimestele." Rabi Hillel (60 eKr-10 pKr): ,,Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et nad sulle teeksid."
Meie ühiskond on need absoluutsed väärtused avastanud ja ehitanud neile üles oma poliitilise süsteemi. Kui teistel ühiskondadel on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad. Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Eetiline absolutist usub universaalsetesse moraalireeglitesse, et on olemas selliseid moraaliprintsiipe, mida mitte kunagi ei tohi eirata.Absolutism on diametraalselt vastupidine eetilisele relativismile. Eetilise absolutismi vormid : Absolutismi esindab kõige ehedamalt loomuõiguse teooria: Moraalne kord on looduse poolt antud. Inimolendid on loomult ratsionaalsed olendid, kes on selle loomuse saanud Jumalalt, kes lõi meid elama teatud viisil. Mõistus aitab meil avastada need seadused, mis on vajalikud inimese õitsenguks. Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ja neid tuleb kasutada, kui hindame individuaalseid ühiskondi ja positiivseid seadusi.
erinevad kultuurid toimivad erinevalt. Vastuväited: 1. Kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatust töökorralduses või kui moraalset progressi 2. Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? Kui me tahaks öelda, et mujal oleks ka hea, kui tal oleks vaba tahe valida. Kui me leiame, et igal pool võiks nii olla, ei ole me eetilise relativismi postisioonil. 3. Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile - Millega seletada kultuuridevahelise eetilie komunikatsiooni võimalikkust? 4. Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist? Kui erinevad kultuurid ka poleks, ikkagi on neil eetika, neil on eetilise hea ja halva teo arusaamad, austamisvahendid eetiliselt hea teo suhtes. Eetilised printsiibid kattuvad suhteliselt palju. Alati eri kultuurides tuleb välja samamoodi, et petmine on halb, seaduste järgi käitumine on eetiliselt hea jne.
· Kaasusettevõtte töötajad ei ole uuringu (Van der Ven, 2007; Swisher, 2010) Popper-i sõnul vastanduv relativismile: ,,teooria võib olla tõene ka siis, kui mitte keegi sellesse ei usu, ning väär ka siis, kui seda usuvad kõik" (Chalmers, 1998: 204) James-i sõnul kõik mis on kasulik ei ole tõene
V saj. e. Kr. tõusis kõnekunst tähtsaks ühiskondliku positsiooni saavutamisel. Sofistid õpetasid soliidse tasu eest ja said rikkaks. Lisaks kõnekunstile esitasid filosoofilisi tõdesid. Sofiste ei huvita maailma algpõhjus või üldkehtiv tõde. Rahvakoosolekutel võitis see, kes veenvamalt oma seisukohti esitas. Protagoras - Ateena esimesi silmapaistvaid filosoofe. Inimene on kõigi asjade mõõt. See seisukoht on: subjektiivne, lähtub indiviidist ja viib relativismile, seisukohta võib iga päev muuta, kuna pole ühtset tõde. Protagorase seisukohta nimet. võib-olla-seisukohaks. Jumalad on ka võib-olla olemas. See on agnostitsism. Kui pole üldkehtivat tõde, pole ka üldkehtivaid seadusi. Nooremad sofistid astusid välja seaduste vastu. Gorgias V saj. e. Kr. Sitsiilia saarel elanud tuntud kõnemees. Arvas, et mitte midagi pole olemas. Kui olekski, siis meie ei teaks sellest midagi. Kui saavutaks teadmise olemisest, ei suudaks iialgi seda edasi anda.
annaabi.ee 
