Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

REKREATSIOON (1)

1 Hindamata
Punktid
REKREATSIOON
Küsimused – vastused
Üldiselt mis on rekreatsioon ise, tegevused, mõisted ja rekreatsiooni teooriad. Rekreatsioon ja vaba aeg... Rekreatsioon ehk virgestus ehk virgestamine on töövõime taastamine, lõdvestumine, puhkus ja meelelahutus, mis enamasti toimub looduses. Tavalised rekreatsioonipaigad on teiste seas kaitse- või puhkealad, asulate haljasvööndid
  • Iga autor tõlgendab rekreatsiooni olemust ja alajaotust omamoodi. Seega ei ole ühtset ja ammendavat definitsiooni välja kujunenud. Rekreatsiooni saab defineerida kui jõu ja vaimu taastamist või taassündi. Kuid rekreatiivsed tegevused sõltuvad suuresti ka isikust: ühele võib see olla puhkus, kuid teisele töö. Või kui ühele on seiklus, siis teisele on see totaalne õudus. Rekreatsioon on tuletatud ladinakeelsest sõnast recreatio, mis tähendab taasloomist, värskendust (virgestumist).
  • Erinevad rekreatsiooni tegevused toimuvad kas indiviidi kodukohas või kaugemal ning indiviidi enda vabast ajast, mis aga sõltub kasutada olevast vaba aja hulgast ja perioodist. Eristatakse igapäevast rekreatsiooni kodukohas (aias, haljasalal), nädalalõpu rekreatsiooni (kodu/asula lähistel puhkealadel) ning pikaajalist maakoha (suvituspiirkonnas ja turismimatkal) rekreatsiooni.
  • Inimene vajab rekreatsiooni selleks et enda psühholoogilisi vajadusi rahuldada, saada kogemust, meelt lahutada ja aega sisustada jne.
  • Rekreatsiooni eesmärgiks on inimesele pakkuda rahulolu tunnet ja tervisliku eluviisiga naudingut, samuti töövõime taastamine võimalust.
  • Sportlikud mängud v tegevused saavad küll, oleneb ürituse sisust ilmselt.
  • Rekreatsioon kodus, igapäevane vaba aja veetmine , ühepäevapuhkus ja turism .
  • Aeg, millal inimene on vaba kohustustest.
  • Rekreatsioon on organiseeritud vaba aja tegevus isikliku ja sotsiaalse heaolu saavutamiseks. Mistahes vabal ajal tehtav tegevus, mis toimub üksi või siis kollektiivselt.
  • meeste puhul on vaba aeg enamasti palgatööst vaba aeg- see, mis jääb tööaja ja une aja vahele.
  • Jõudeaeg ( leisure ) tähendab osalemist tegvustes, mida tehakse nende endi pärast. Tehes seda, mis annab naudingu ja rahulolu tunde. See tähendab aega, mil saame olla iseendale ehk kvaliteetne aeg iseenda jaoks..
  • Rekreatsiooni teooriate järgi saab välja tuua 4 erinevat väljundit:
    I Rekreatsioon kui vastus vajadustele
    • Inimest ajendab osalema mingi sisemine vajadus;
    Maslow vajaduste astmestik ;
    • Inimene annab hinnangu tegevusele selle sotsiaalse panuse järgi;
    • Rekreatsioon = õnn.
    II Rekreatsioon kui vaba aja tegevus
    • Kõige levinum la lihtsam tõlgendus- inimenen osaleb tegvuses vabal ajal;
    • Teatud tegevused loetakse automaatselt rekreatsiooniks;
    • Rekreatsiooni igakordne määramine- iga tegevus võib ollaühes kontekstis rekreatsioon või teises mitte.
    III Rekreatsioon kui väärtus
    • Rekreatsioon peab olema kõrge moraali ja sotsiaalsete väärtuste kandja;
    • Peab olema heakskiidetud, sotsiaalselt aksepteeritud;
    Vormiline mitmekesisus ;
    Motivatsioon rahulolu saavutamiseks;
    • Vabatahtlik osalemine;
    • Eesmärgipärane;
    • Rekreatsioon kui sotsiaalne jõud – pakub tervislikku ja sotsiaalset kogemust.
    IV Rekreatsioon kui taasloomine
    • Mäng ja rekreatsioon sünonüümid;
    • Psühholoogiliste vajaduste rahuldamine;
    • Vaimse tasakaalu loomine;
    • Täielik rahulolu;
    • Rekreatsioon toimub tarbimise ajal;
    • Rekreatsioon on eelkõige kogemus
  • Töövõime taastamise võimalus, rekreatsiooni peetakse jõu ja vaimu taastamis viisiks
  • Ühtki tegevust ei saa määratleda vaba aja tegevuse kui sellisena, sest pea kõik tegevused võivad olla kohustused teatud tingimustes. Vaba aeg on tegvus peale töö, pere ja ühiskondlikke kohustusi, milles inimene osaleb vabal tahtel, kas lõõgastuseks, meelelahutuseks või oma teadmiste avardamiseks, oma loovuse vabaks rakendamiseks.
  • REKREATSIOON #1 REKREATSIOON #2 REKREATSIOON #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor anetekats Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Rekreatsioon ja turism
    58
    ppt

    Rekreatsioon ja turism

    Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles ­ virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne ­ saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne ­ sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio ­ värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust

    Vaba aeg ja rekreatsioon
    Loodusturismi alused-Kordamisküsimused 2016-
    12
    docx

    Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016.

    Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Kitsam - Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Laiem - tootekeskne definitsioon: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. 2. Selgita turismivorme: Maaturism: see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism: on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism Ökoturism: on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. säästev turism: on turismisektori vastavus säästva arengu põhimõtetele. seiklusturism, on maaturismi vorm, mille sisuks on fü?

    Loodusturismi alused
    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
    284
    pdf

    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

    Loodus
    Nimetu
    104
    doc

    Nimetu

    Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu

    Kategoriseerimata
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
    198
    doc

    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

    Sotsioloogia
    KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
    95
    doc

    KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

    nimetatakse atraktsioonideks (Gunn 2002: 221­225; The Business of ... 2006: 288; Harrill 2005: 116). Atraktsioone võib olla väga mitmesuguseid. Philip Kotler, Christer 15 Asplund, Irving Rein ja Donald Haider toovad välja turismisihtkoha atraktsioonide kümme põhitüüpi: · naturaalne ilu ja tunnused (loodus); · ajalugu ja kuulsad inimesed; · ostukeskused; · kultuuriga seotud vaatamisväärsused; · rekreatsioon ja lõbustus; · spordiväljakud; · festivalid ja üritused; · ehitised, monumendid ja skulptuurid; · muuseumid; · muud vaatamisväärsused (Kotler et al 1999: 140). Kenneth Robertsi andmetel on atraktsioonid unikaalsed, varieerudes maailma imetlus- väärseimaist jugadest teemaparkideni ning tõmmates turiste ligi kogu maailmast. Potentsiaalsete ja olemasolevate atraktsioonide inventeerimisel soovitatakse need jagada

    Turundus
    Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
    105
    doc

    Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

    Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh

    Majanduse alused
    Tarbimissotsioloogia
    96
    pdf

    Tarbimissotsioloogia

    1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn

    Tarbimissotsioloogia




    Kommentaarid (1)

    karlitos96 profiilipilt
    karlitos96: avanud selle faili, mõtlesin, et millise pasa otsa ma küll sattunud olen :)
    16:57 12-07-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun