SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1. VÄLISKÜLASTAJAD EESTIS AASTATEL 2003-2007.......................................................4 1.1 Reisi eesmärk..............................................................................................................................4 1.2 Reisifirmade teenuste kasutamine..............................................................................................4 1.3 Populaarsemad sihtkohad Eestis.................................................................................................4 1.4 Eestis tehtud kulutused...............................................................................................................4 1.5 Külaliste hinnang reisile võrreldes ootustega.........................................................
Kiiresti sai selgeks, et saksa keelest ei ole siin haisugi. Üleüldse sisaldab see vaid märksõnu nagu "eat&drink" või "shop". Arusaadav, et hotellide nimekirja sisaldav voldik ei ole saksa keelega kuigi palju seotud. Ei ole naiivne arvata, et ka teised raamatukesed sama sisaldavad. Ja see jätab kogu üritusest sita maitse suhu. Need mõningad loengud ülalkorrusel ei muuda ju asja kultuurseks ja harivaks, kui suurem rahvahulk liigub allkorrusel ja kogub a'la reisifirmade lendlehti ja muud pahna enda Zara või Armani ostukotikesse. Sellise ürituse vajalikkus. Eks ta kindlasti suunav üritus ole, siit on võimalik leida just see õige keel, mida õppima hakata. Võibolla see isegi lähendab rahvusi, kasutades selleks just inimeste huvi mõne riigi keele vastu, mis võib kasvõi sellel samal üritusel tekkida. Selline üritus muudab natukene ka teiste riikide suhtumist meisse ja kindlasti on see vaid kasutoov järgmise aasta Kultuuripealinna projektile.
et ei ole piisavalt välisturistidele huvipakkuvaid ja Eestile omapäraseid ajaveetmisvõimalusi või infot nende kohta, mis motiveeriks välisturiste Eestis kauem viibima. Lisaks teenuste vähesele mitmekesisusele on probleemiks turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet, teenusepakkujate vähene kliendikesksus ja turismiasjaliste ebapiisav koostöö. Eesti on kaugemates Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides vähe tuntud. Eestil puudub nii nende riikide elanikkonna kui ka reisifirmade silmis selgesti eristatav reisisihi maine. Lähemalasuvates riikides, eriti Rootsis ja Venemaal, takistavad nõudluse suurendamist negatiivsed eelarvamused Eesti kohta. Seoses turismimajanduse kiire arenguga on tekkimas puudus kvalifitseeritud tööjõust, eriti klienditeenindajatest. Juba praegu piirab see turismiteenuste arendamist maapiirkondades. Puudulikud on ressursid investeeringuteks uute turismiteenuste väljaarendamiseks või olemasolevate parendamiseks.
infrastruktuuriettevõtted). 28. jaanuaril 2009 loodi MTÜ Eesti-Hispaania kaubanduskoda, mille peamisteks eestvedajateks on Hispaania ettevõtjad. Turism-Eesti turistide hulgas on Hispaania jätkuvalt populaarne sihtkoht. Ka hispaanlastel on huvi Eestisse reisimise vastu. Peamine probleem Eesti kui reisisihi turundamisel ja müümisel Hispaanias on nii elanikkonna kui ka reisifirmade madal teadlikkus Eestist. Tallinn on ainuke sihtkoht Eestis, mis on Hispaanias mingil määral tuntud. Eesti kui reisisihi tugevateks külgedeks peetakse "põhjamaisust" (jahedad suved ja rohelus vastandina Hispaania suvede kuumusele ja päikese käes kõrbenud taimestikule) ja seda, et Eesti on "uus"s.t seda, et Eesti on uus sihtkoht, aga ka seda, et Eesti on suhteliselt hiljuti NSV Liidust vabanenud ja oma demokraatia taastanud riik (emotsionaalselt tekitab
Seda mõjutavad ilmastik, üritused, puhkusteperiood, asukoht jne. Hotell peab olema valmis (personali suurus, teenuste valik, kulude katmine .. ) Turvalisuse tagamine: uksesilmad- ja ketid, valve parklas, kardinad, väärtesemete hoiustamine , juhtmeid ei vedele, isikute liikumise piiramine ( hotelliväliste ), tegevusjuhid kriisiolukorras, võtmekontroll, isikuandmete mitte avaldamine, üldvõti, häirevõti jne VIP- rahvusvaheline delegatsioon, organisatsioonide, reisifirmade juhid ja esindajad, teiste hotellide juhid, messide, konverentside korraldajad, kõrgete mugavuste ja kvaliteedinõudmistega külastajad CIP- püsiklient, tippjuht, oluline ajakirjanik, reisibüroode reisikorraldajad ja -juhid, potentsiaalsed partnerfirmad, kelle ettevõtted võivad tulevikus tuua palju kliente SPATT- külastajad, kes väärivad erihoolitsust, puudega, vanur, laps, haigusega vms.. POOLPANSION- tuba+2söögikorda TÄISPANSION- tuba+3 söögikorda
Saksamaa loomulik iive 1000 elaniku kohta on -120 . Sakslased 92% , türklased 2% ja muud rahvused 6% . Peamiseks usundiks Saksamaa Liitvabariigis on kristlus, mis on levinud 90% usklikes. Haritustase Saksamaa Liitvabariigis on väga kõrge ning sakslastele on omane töökus ning püüdlikkus. turism Eestlaste reisimine Saksamaale on muutunud üha populaarsemaks. Eurooplaste Välisreiside Uuringu andmetel külastas Saksamaad 2007. aastal 132 000 Eesti elanikku. Eesti reisifirmade vahendusel viibis Saksamaal 2009. aastal 15 999 inimest. 2008. aasta küündis Eesti majutusettevõtetes ööbinud Saksa turistide koguarv 92 000 külalise piirini. 2009. aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes 75 966 Saksamaa turisti, moodustades 5,5 % välisturistidest turism Saksamaa põhjaregioone võiks reisisihiks võtta suvekuudel . Lõunasse sõit võiks jääda kevadisele või sügisesele ajale .
Eesti majutusettevõtete teenuseid kasutas 2008. aastal 12 533 Hollandi turisti (ööbimisi kokku 27 662). Majutatud Hollandi turistide arv kasvas aastaga 2% ja ööbimiste arv Eestis kasvas aastaga 3%. Nii majutatud turistide kui ka ööbimiste arvult oli Holland Eestile paaril viimasel aastal olnud tähtsuselt 15. kohal. Need arvud ei kajasta turistide koguarvu, sest arvestatud ei ole ühepäevareisijaid ning alternatiivsete majutusvõimaluste kasutajaid. Eesti reisifirmade poolt Hollandisse 2008. aastal lähetatud turistide arv oli 6529 inimest ehk 1,2% kõigist lähetatud turistidest. Alates 7. juunist 2009. a. lendab Tallinn-Amsterdami liinil kolm korda nädalas Estonian Air.6 6 http://www.vm.ee/?q=en/node/157 3.2. Kultuurisuhted Nii palju, kui mina tean kultuurivallas olevaid seoseid Eesti ja Hollandi vahel, on ainuke sündmus Eurovisioon, mis ühendab kõiki Euroopa riike. Kuigi Eesti pole nii
Vastavalt tehnoloogia arengule ja hindade odavnemisele kasutavad tarbijad aina enam traadita. Eestlaste majanduslike võimaluste kasvule viitab ka sagenev reisimine nii välismaal kui Eesti enda piires. Kui 1992. aastal lähetasid Eesti reisifirmad välismaale 46.000 inimest, siis 2001. aastal ulatus vastav 264.000 inimeseni. Turismireisidest on siiamaani ülekaalus sõidud Soome, järgnevad Rootsi, SRÜ ning teised Baltimaad. Harvad ei ole enam ka reisid teistesse maailmajagudesse. Reisifirmade vahendusel toimunud sisemaine turism ulatus 2001. aastal 149.000 inimeseni. Eestlaste seas olid peamisteks siseriiklikeks sihtkohtadeks Lõuna- ja Lääne-Eesti, samas kui välismaalased peatusid enamasti Tallinna hotellides. Eestis oli 2001. aastal turistidele kokku avatud 400 majutusasutust 18.000 voodikohaga. Valdavalt Tallinnas, Tartus ja Pärnus asuvate tärni-hotellide kõrval on oma nisi leidnud veekogude äärsed motellid ja turismitalud. Pakutakse ka kalastus- ja jahindusturismi.
· Tubade tellimine · Annulleerimine- · Rühmatellimus- alates 15 inimesest kes saabuvad ja lahkuvad koos. · Komisjonitasu- makstakse edasimüüjale, makstakse sissepoole. Teenuste vahendamise eest ettenähtud tasu, mida väljendatakse protsentides. · Üksikisikust klient- · Tippkorrus- VIP-korrus 9 · VIP- Very important person. Püsikliendid, rahvusvahelised delegatsioonid, rahvusvaheliste organisatsioonide, reisifirmade juhid ja esindajad, teiste hotellide juhid, messide, konverentside korraldajad, kõrgete mugavus- ja kvaliteedinõudmistega kliendid. · CIP commercially Important Person- hinnast 75% maha. Tippjuhid, olulised ajakirjanikud, reisibüroode ja korraldajate juhid, potentsiaalsed partnerfirmad, kelle ettevõtted võivad tulevikus tuua palju kliente. · SPATT-klient ( specil attention guest)- külastajad, kes võivad vajada teistest
Voucherile märgitakse kliendi nimi, teenuse pakkuja ja tasutud teenuste täpne kirjeldus. Vaucherile kandmata teenuste eest maksab kleint kohapeal. Voucherile märgitakse ka ostetud teenuste väärtus. Reisibüroo saab soodustusi majutuse pealt, selle on kliendile ka kasulik tellimine sealt, sest ettemakstud hind on alati letihinnast madalam. Reisibüroole makstava komisjonitasu suurus on kontidentsiaalne ning sellest klienti ei teavitata. Hotellid aksepteerivad lepinguliste reisifirmade vautsereid. Lepingut mitteomavatelt reisifirmadelt nõutakse tellimuse aksepteerimiseks ettemaksu. Limiidiga. Garantiikiri- vormistatakse maksmist tagava isiku allkirjaga. Ta sisaldab kirjalikku lubatust. Garantiikirjale kirjutab alla töötaja, kes on asutuse ja firmasisese töökorraldusega määratud antud valdkonna eest vastutama. laenuleping 13. Mida tähendab majutusettevõtte hetkevõimalus ? Toa müümine. Peab kohe müüma. Tuba ei saa 2 päeva pärast poole müüa.
väljaspool nende igapäevast elukeskkonda välisturism välismaa elukeskkonnaga tutvumine. Hõlmab sissetulevat ja väljaminevat turismi. reisiettevõtja- ettevõtja, kes pakub müügiks või müüb enda või teise reisiettevõtja koostatud pakettreise ja üksikuid reisiteenuseid. Reisibüroo - reisifirma, kes müüb reisikorraldaja(te) koostatud pakettreise. reisikorraldaja- reisifirma, kes koostab pakettreise ja müüb neid ise või teiste reisifirmade kaudu 9.Mis on turismisihtkoht ja mis on turismisihtkoha tunnused? Turismisihtkoht on turisti poolt reisieesmärgiks valitud reisisiht. See on koht või piirkond, kus peaks realiseeruma peamine turismireisiga seotud ootus. Tunnused: seal on midagi atraktiivset, seal on turismirajatised ja vajalik infrastruktuur. Eduka turunduse objektiks on aga täiuslikud külastuselamused. 10. Millised on Eesti loodusturismi ressursid ja väärtused? https://www.slideshare
· Voucher- dokument makse kohta ( edasimüüja väljastatud) · Tubade tellimine · Annulleerimine- · Rühmatellimus- alates 15 inimesest kes saabuvad ja lahkuvad koos. · Komisjonitasu- makstakse edasimüüjale, makstakse sissepoole. Teenuste vahendamise eest ettenähtud tasu, mida väljendatakse protsentides. · Üksikisikust klient- · Tippkorrus- VIP-korrus · VIP- Very important person. Püsikliendid, rahvusvahelised delegatsioonid, rahvusvaheliste organisatsioonide, reisifirmade juhid ja esindajad, teiste hotellide juhid, messide, konverentside korraldajad, kõrgete mugavus- ja kvaliteedinõudmistega kliendid. · CIP commercially Important Person- hinnast 75% maha. Tippjuhid, olulised ajakirjanikud, reisibüroode ja korraldajate juhid, potentsiaalsed partnerfirmad, kelle ettevõtted võivad tulevikus tuua palju kliente. · SPATT-klient ( specil attention guest)- külastajad, kes võivad vajada teistest
kui ka Välisministeerium. Kuna olin ise sellega tihedalt seotud, siis kirjeldan, kuidas Estonian Air tegutses. Estonian Air hakkas Facebooki lehel infot jagama ja inimeste küsimustele vastama juba neljapäeval (15. aprillil 2010), kui Islandil purskama hakanud vulkaanist tulnud tuhapilv järk- järgult suurema osa Euroopa õhuruumist lennuliikluseks sulges – sündmus, mis lennukompaniide ja reisifirmade jaoks kvalifitseerus selgelt force majeure'i põhjustatud kriisiks. Inimesed hakkasid kohe oma muredega lisaks klienditeeninduse telefonile Estonian Airi Facebooki lehele pöörduma. Arusaamine, et tegemist on kriisiga, hakkas kohale jõudma reedel, kui klienditeeninduse telefonile tuli mitu korda rohkem kõnesid, kui vastu võtta suudeti. Facebookis suhtlemine ilmselt mõnevõrra leevendas klienditeeninduse koormust.
annaabi.ee 
