Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. K sündis Klooga mõisas meieri peres. Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks. 2 aastat tegeles ta Tallinnas kooride juhatamisega ning enesetäiendamisega (ka toomkiriku organisti Reinicke juures). Aastail 1886-1891 õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori. Seejärel täiendas ennast aastail 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal, kuna seda ala polnud võimalik Peterburi konservatooriumis sel ajal veel õppida. Õppereise Saksamaale tegi Türnpu hiljemgi. Ta oli maetud Kopli kalmistule. kuid kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati
kui organisti erialal. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta oma isalt. Tobiase esimesed heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil ta oli alles 9 aastane. 1885. aastal kolis Tobiaste perekond Kullamaale, kuhu isa sai köstri koha. Rudolf Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis. Tallinnas õppis ta ka toomkiriku organisti, hinnatud õpetaja Ernst Reinicke juures orelit, muusikateooriat ja kontrapunkti. 1893.a. astus Tobias Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit prof. Louis Homiliuse ja kompositsiooni prof. Nikolai Rimski-Korsakovi juures. 1904.a. asus Tobias elama Tartusse, kus tegutses muusikaõpetajana mitmetes koolides ning andis eratunde. Märkimisväärne on ka Tobiase ajakirjanduslik tegevus ning tema artiklid omasid suurt tähtsust Eesti muusikaelu edendamisel. Tartus liitus ta ka tolleaegse kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti"
Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid.
Rudolf Tobias Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Hiiumaal Käinas. Isa Johannes oli väga musikaalne ja pidas Käinas köstriametit, tema käe all sai Rudolf Tobias oma esimesed klaveri- ja orelitunnid. Lapsepõlvest on pärit ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. Hiljem Tallinnas Nikolai gümnaasiumis õppides võttis Rudolf Tobias oreli- ja teooriatunde Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juures. Gümnaasiumis omandatud kodukooliõpetaja kutsega suundus Tobias Peterburi konservatooriumisse, kus sai hariduse enamik eesti heliloojatest. 1897. aastal lõpetas Rudolf Tobias Peterburi konservatooriumi. Pärast lõpetamist töötas Tobias kuni 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse kiriku organistiks ja koorijuhiks.
Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1882. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes
teine laps.[2] Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on silinud 1882. aastast, mil Tobias oli heksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, ppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti ke all klaverit.[1] Peale pinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gmnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gmnaasium), kus sooritas kodupetaja ameti eksami. Samaaegselt ppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatooriumi, ppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lputna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 ttas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitid.[1] Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikapetajana erinevates koolides
Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid.
Isa oli väga põhjalik ja nõudlik pedagoog. Lapsepõlvest on pärit ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. Oma esimesed teosed - 12 koraaliprelüüdi - komponeeris ta 9-aastaselt. 1885. aastal kolis Tobiaste perekond Kullamaale, kuhu isa sai köstri koha. Rudolf Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis. Pühapäeviti käis ta Haapsalu kirikus orelit mängimas. Hiljem Tallinnas Nikolai gümnaasiumis õppides võttis Rudolf Tobias oreli- ja teooriatunde Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juures. Tobias astus 1893. aastal Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit prof. Louis Homiliuse ja kompositsiooni prof. Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Õppimise ajal teenis elatist klaverihäälestamisega ja eratundidega. Tobias paistis silma erakordselt hea muusikatundmisega ning oskusega erinevates muusikastiilides vabalt improviseerida. Konservatooriumiaastail komponeeris ta rea teoseid, mille hulgas on
laulu meeskoorile" 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; " Kevade" , " Ööbik" , " Oleksin laululind" , " Ma teretan sind hommik" , " Armukese ootel". Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Konstantin Türnpu ( 1865 1927 ) Koorijuht ja helilooja. Kogu elu töötas ta Tallinnas. Ta õppis muusikat Tallinnas Toomkiriku organisti juures ( Reinicke ). Tegeles koorilauluga ning 16 aastaselt asutas ta oma koori. 1884 1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. 1886 a. läks ta Peterburi konservatooriumisse oreli klassi ( Homilius ). Konservatooriumi lõpetas ta 1891. Pärast seda sõitis ta Berliini. 1892 a. jõudis ta tagasi Tallinna. 1894 1895 a. õpetas ta Saksa gümnaasiumis. 1904 1909 a. õpetas ta Nikolai 1. gümnaasiumis. Ta tegeles kooridega Revaler Liederdafel ja Nicolai Gesangverein. 1916 a. asutas ta Talina Meestelaulu seltsi
Esimesed teadaolevad heliloomingukatsetused on säilinud 1882. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. 2.2 Haridustee Tobias astus 1885. aastal Haapsalu Kreiskooli. Klaverit käis ta õppimas kohaliku pianisti Catharina von Gerneti juures. Peale õpinguid naases ta vanemate juurde Kullamaale. 1889. aastal astus Tobias õppima Tallinna Nikolai Gümnaasiumisse, kus sooritas koduõpetaja ametieksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Muusikalise hariduse sai Tobias Peterburi konservatooriumis. Peterburi konservatooriumi lõpetas Tobias 1897. aastal kahel erialal: oreli ja kompositsiooni. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest" (kirjutatud sega- ja meeskoorile, viiele solistile, orelile ja orkestrile). 2.3 Erialane töö Aastatel 1898-1904 töötas Tobias Peterburi Eesti Jaani Koguduses organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid
klassikalise muusika vastu. Õppides Haapsalu Kreiskoolis, käis ta pühapäeviti Haapsalu kirikus orelit mängimas. Seal pälvis ta ühe Saksa pianisti tähelepanu, kes hakkas teda klaveri mängus tasuta õpetama. Tollal komponeeris ta juba ka vokaalmuusikat orelisaatega oma õdedele, kellega koos ta sageli kirikus esines. Pärast Kreiskooli lõpetamist 1889. aastal sõitis Tobias Tallinnasse sooviga õppida õpetajaks. Tallinnas hakkas ta Toomkirikus Ernst Reinicke juues orelit, teooriat ja kontrapunkti õppima. Sel ajal komponeeris ta mõned vokaal kammerteosed oreli saatel piibli tekstidele. 18931892 aastal õppis Tobias Peterburi konservatooriumis kompositsiooni ( N. Rimski Korsakov ) ja oreli erialal ( L. Homilius ). Ta sai küll stipendiumi, kuid majanduslik olukord oli siiski vilets. Seega teenis ta elatist klaverihäälestamisega ja ka tundide andmisega konservatooriumis paistis ta silma : ta suutis vabalt erinevates
Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. Kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist 1884. aastal "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks. Kaks aastat tegeles ta Tallinnas kooride juhatamisega ning enesetäiendamisega (ka toomkiriku organisti Reinicke juures). Aastail 1886-1891 õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit (prof. Homilius) ja kompositsiooni (prof. Johannsen). Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori (pärast Johannes Kappelit). Seejärel täiendas end aastail 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal, kuna seda ala polnud võimalik Peterburi konservatooriumis sel ajal veel õppida. Õppereise Saksamaale tegi Türnpu hiljemgi
sündis köstri perekonda. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt.Komponeerimist katsetas ta varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilunud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane.1885. astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis koju. 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi,kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. 1904. asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides
kompositsioone. KONSTANTIN JAKOB TÜRNPU (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Türnpu õppis iseseisvalt mängima viiulit ja Saue koolis orelit, edasi jätkas õpingutega Tallinnas saksa kreiskoolis. Asutas oma segakoori ''Salme'', 1884 1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. Kaks aastat täiendas end Heinrich Stiehli ja Ernst Reinicke juures enne kui astus 1886. aastal Peterburi konservatooriumi, mille lõpetas 1891. aastal oreli erialal (Louis Homiliuse klassis). 18911892 täiendas end Wilhelm Bergeri juures koorijuhtimise alal Berliinis. 1892. aastast asus Türnpu tööle Tallinna Niguliste kiriku organistina ning saksa gümnaasiumi ja Nikolai I gümnaasiumi lauluõpetajana, temast ka Niguliste segakoori juhataja (Nikolai Gesangverein), lisaks juhatas
kantaat meeskoorile; tekst Mihkel Veske). Miina Härma (1864 - 1941) oli Eesti esimene naishelilooja, kasutas oma loomingus palju rahvaviise. Muusika oli lihtsa helikeelega, kuid värvikate kujunditega. Ei tulnud liedertaffellikust stiilist veel välja. Konstantin Jakob Türnpu (13. august 1865 16. aprill 1927) oli helilooja, organist ja koorijuht, kes ei sallinud Miina Härmat. Muusikat õppis Tallinnas E. Reinicke juures. Pikki aastaid töötas ainult baltisakslaste heaks. 1884 1886 juhatas ,,Lootuse" seltsi meeskoori. Lõpetas Peterburi Konservatooriumis 1891 L. Homiliuse oreliklassi. 1891 1892 täiendas end Berliinis koorijuhtimise alal. Peale seda töötas Tallinna Niguliste kiriku organisti ja Saksa Gümnaasiumi ning Nikolai I Gümnaasiumi lauluõpetajana, juhatas saksa koore ning kandis nendega ette vokaalsümfoonilisi suurvorme. Oli aastast 1916 Tallinna Meeste Lauluseltsi juht. Oli väga
propageerimisele. Kooriloomingu kõrval tegi Härma kaks katset luua suurvorme -- kantaat "Kalev ja Linda" ja laulumäng "Murueide tütar", mis mõlemad kujunesid vaid nõrgalt seotud üksiknumbrite kogudeks. Vähestest soololauludest (15) on õnnestunumad "Miks sa nutad, lillekene?" ja "Kui sa tuled, too mull´ lilli". Konstantin Türnpu (13. VIII 1865 Klooga mõis - 16. IV 1927 Tallinn), helilooja ja koorijuht. Õppis muusikat Tallinnas E. Reinicke juures, juhatas 1884-1886 "Lootuse" seltsi meeskoori. Lõpetas Peterburi Konservatooriumis 1891 L. Homiliuse oreliklassi. Täiendas end 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal. Oli a-st 1892 Tallinnas Niguliste kiriku organist ja saksa gümnaasiumi, 1894-1895 ja 1904-1909 ka Nikolai I gümnaasiumi lauluõpetaja, juhatas saksa koore ning kandis nendega ette vokaalsümfoonilisi suurvorme. Oli aastast 1916 Tallinna Meestelaulu seltsi dirigent.
mail 1873.a. Hiiumaal Käinas. Isa Johannes oli väga musikaalne ja pidas Käinas köstriametit, tema käe all sai Rudolf Tobias ka oma esimesed klaveri- ja orelitunnid. Isa oli väga põhjalik ja nõudlik pedagoog. Lapsepõlvest on pärit ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. Õpingute ajal Haapsalu kreiskoolis jätkus ka muusikaga tegelemine. Hiljem Tallinnas Nikolai gümnaasiumis õppides võttis Rudolf Tobias oreli- ja teooriatunde Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juures. Gümnaasiumis omandatud kodukooliõpetaja kutsega suundus Rudolf Tobias Peterburi konservatooriumisse, kus sai hariduse enamik eesti heliloojatest. Peterburi konservatooriumis paistsid silma Tobiase tugev muusikaline ettevalmistus, head eeldused ja lai kultuuriline silmaring. Peterburis veedetud ajal sundis kehv majanduslik olukord tulevast heliloojat endale elatist teenima eratundide andmise ja klaverihäälestamisega, kodune toetus
Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1882. aastast, mil Tobias oli üheksa- aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 1898–1904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Tema üks tähtsamaid tahteid oli reformida vaimulikku muusikat
Jaan Bergmann) ning „Päikesele“ (1892; kantaat meeskoorile; tekst Mihkel Veske). Miina Härma (1864 - 1941) oli Eesti esimene naishelilooja, kasutas oma loomingus palju rahvaviise. Muusika oli lihtsa helikeelega, kuid värvikate kujunditega. Ei tulnud liedertaffellikust stiilist veel välja. Konstantin Jakob Türnpu (13. august 1865 – 16. aprill 1927) oli helilooja, organist ja koorijuht, kes ei sallinud Miina Härmat. Muusikat õppis Tallinnas E. Reinicke juures. Pikki aastaid töötas ainult baltisakslaste heaks. 1884 – 1886 juhatas „Lootuse“ seltsi meeskoori. Lõpetas Peterburi Konservatooriumis 1891 L. Homiliuse oreliklassi. 1891 – 1892 täiendas end Berliinis koorijuhtimise alal. Peale seda töötas Tallinna Niguliste kiriku organisti ja Saksa Gümnaasiumi ning Nikolai I Gümnaasiumi lauluõpetajana, juhatas saksa koore ning kandis nendega ette vokaalsümfoonilisi suurvorme. Oli aastast 1916 Tallinna Meeste Lauluseltsi juht
ilmalikustus. Muusika oli nüüd inimvaimu enesetunnetuse vahendaja ning temast otsiti puhast ilu või hingeleevendust. Tallinna teatris olid ülekaalus muusikalavastused, teatrihooned sobisid ka kontsert saaliks. Edendati koorilaulu, instrumentaalmuusikat. Populaarseks jäid vaimulikud kontserdid kirikutes. Väljapaistvamaid muusikuid 19. sajandi II poole Tallinnas, Toomkiriku organist Ernst Reinicke. 1866. aastal Tallinnas toimus baltisaksa laulupidu. 1860. aastate algul pandi alus kooride ühisesinemise traditsioonile. Ilukirjandus: Baltisaksa publik orienteerus Saksamaalt sissetoodud kirjasõnale. Mitmed estofiilid üritasid end teostada eestikeelses kirjasõnas. Otto Wilhelm Masingu kooliraamatud, kalendrikirjutised, populaarteaduslikud "Pühhapäwa Wahhe- luggemissed" ning "Marahwa Näddala-Leht" tähendasid talurahvale määratud kirjasõna uut kvaliteeti
annaabi.ee 
