ROOTSI Referaat Juhendaja: 2 RIIGI ÜLDANDMED Riigi hümn: Du gamla, Du fria Pealinn: Stockholm Pindala: 449 964km2 Riigikeel: Rootsi keel Rahvaarv: 9 234 309 (2008) Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister: Fredrik Reinfeldt Iseseisvus: 6. juuni 1523 Euroopa liiduga ühinemise aasta: 1995 SKT: 285,1 miljardit USD (2006) SKT elaniku kohta: 31 600 USD Rahaühik: rootsi kroon (SEK) Usk: luterlus Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen: .se ROK-i kood: SWE Telefonikood: 46 Haldusjaotus: 21 lääni, mis omakorda jagunevad valdadeks Tähtsamad tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja
.............................................. .... 4 3. Rootsi eksport & import välis kaubanduses ........ ... 5 4. kokkuvõte.......................................................... ..... 6 rootsi kuningriik rootsi kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb euroopas skandinaavja poolsaare idaosas (62c põhjalaiust, 15c idapikkust). Keel - Rootsi (de facto). Pealinn - Stockholm. Kuningas - Carl XVI Gustaf. Peaminister - Fredrik Reinfeldt. Pindala - 449 964 km 2. Rahvaarv - 9,060,430 (2006). Rahvastiku tihedus 20,1 in/km2. Iseseisvus 6.juuni 1523. Rahaühik - kroon (SEK). Ajavöönd - kesk- euroopa aeg. Riigihümn Du gamala, Du fria. Maakond 46n 3218 km. Rootsi on silla abil ühendtatud taaniga. Linnastumine: 84%. Sündimus: 12%0 suremus : 11%0 . Keskmine eluiga: 79 aastat. Põlumajandus. % SKP- st 27 teenuse % 71 SKP s in. 19 700. loodusvarad
Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige 1. Üldandmed Pealinn: Stockholm (kogu Stockholmi piirkonnas elab 2012.a lõpu seisuga 2,13 miljonit inimest; Pindala: 209,12 km²) Üldpindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9,2 miljonit Rahaühik: kroon (kr) ELiga ühinemise aasta: 1995 Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 1996 Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister: Fredrik Reinfeldt 2. Geograafiline asend Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest
Rahvastiku 20,1 in/km² tihedus Riigikord konstitutsiooniline monarhia Kuningas Carl XVI Gustaf Peaminister Fredrik Reinfeldt Iseseisvus 6. juuni 1523 Rahaühik rootsi kroon (SEK) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.
· Ungari president László Sólyom, 22.23. oktoober 2006, Budapest, töövisiit · Leedu president Valdas Adamkus, Poola president Lech Kaczyski, Läti president Vaira Ve-Freiberga, 5.6. november , Vilnius, töövisiit · Gruusia president Mihheil Saakasvili, 22. november 2006, Thbilisi, töövisiit · NATO tippkohtumine 28.29. november 2006, Riia, töövisiit · Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, 30. november 2006, Stockholm, töövisiit · Belgia kuningas Albert II, 20. detsember 2006, Brüssel, töövisiit · Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, 9.12. veebruar 2007, München, töövisiit · Soome president Tarja Halonen, 14.16. märts 2007, Helsingi, riigivisiit · Gruusia president Mihheil Saakasvili, 7.9. mai 2007, Thbilisi ja Bathumi, riigivisiit · Tsehhi president Václav Klaus, 4.6. juuni 2007, Praha, töövisiit
1-2.10 1. Demokraatlik monarhia Rootsis on üks vanimaid monarhiaid maailmas, mis veel eksisteerib. Rootsi poliitiline- ja õigussüsteem võeti vastu 1975. aastal. Demokraatliku monarhia puhul on on monarhi võimu ulatus määratud põhiseadustega ja peamine seadusandlik organ riigis on parlament, kuid põhiseaduslik monarhia ei ole alati demokraatlik. Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister. Rootsi praegune moderaadist peaminister Fredrik Reinfeldt nimetati teistkordselt ametisse 5. oktoobril 2010. Rootsi riigipea on kuningas Carl XVI Gustaf, kelle osa riigivalitsemises piirdub esindusfunktsiooni täitmisega. Rootsis on ühekojaline 349-liikmeline parlament (Riksdag). Riksdag on Rootsis ülim seadusandlik võim, üleriigilised rahvahääletused on vaid nõuandva iseloomuga. Parlamendisaadikud valitakse otsestel valimistel nelja-aastaseks perioodiks proportsionaalsuse põhimõttel. Parlamenti pääsemiseks on erakonnal vaja koguda
Leedu Andrius Kubilius 15 30,7 Soome Jyrki Katainen 13 189,4 Rootsi Fredrik Reinfeldt 16 387,9 1,68242 7,555 Taani Helle Thorning-Schmidt 21 239,2 0, 222697 Norra Jens Stoltenberg 15 349,1 Programmis Gretl peale mudeli hindamist
....................................................................................................................................... 11 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 12 2 ÜLDANDMED Keel: rootsi (de facto) Pealinn: Stockholm Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister: Fredrik Reinfeldt Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9,060,430 Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km2 Iseseisvus: 6. juuni 1523 Rahaühik: kroon (SEK) Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Riigihümn: Du gamla, Du fria Üladomeen: se Maakood: 46 3 LOODUS Rootsi 449 964 ruut kilomeerisest pindalast on 410 934 km2 maismaad ja 39 030 km2 on sisevete (peamiselt järvede) all.
maailmameistrivõistluste ajaloo esimene kvalifikatsiooni mäng. 1930.aastal toimunud esimesel Mmil valikmänge ei peetud ja kõik registreerunud meeskonnad osalesid finaal turniiril. 1934. Aasta Mmil jaotati aga meeskonnad 12 valikgruppi ,kus 1933. Aasta jooksul selgitati 16 finalisti. V valikgrupi mäng Eesti Rootsi oli seega suursarja ava kohrumine. Eesti rahvuskoondis mängis ajaloolist kohtumist kooseisus: Evald Tippner ,Eugen Einman ,Artur Neuman ,Otto Reinfeldt ,Karl Rufolf Silberg ,Egon Parbo ,Georg Siimenson ,Heinrich Uukivi ,Friedrich Karm (II poolajalt Arnold Laasner) Richard Kuremaa ,Leonhard Kass. Rootsi koondis võitis 14000 pealtvaataja ees esimese poolaja koguni 4:0 ,kuid teise poolaja esimese veerandtunniga suutis Eesti 2 väravat tasuda. Eestlaste väravad lõid 47.minutil Kass ja 61.minutil Kuremaa. Lõpp tulemuseks kujunes Rootsi 6:2 võit. Alagrupi kolmanda meeskonnaga Leeduga Eesti ei kohtunud ,sest Rootsi oli
7. Huvitavad faktid 8. Kasutatud materjalid 1.Riigi ankeet ( üldandmed ) Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000) Pindala : 449 964² Riigi keel : rootsi keel Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 ) Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km² Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek ) Sümbolite pildid : (Rootsi lipp) (Rootsi vapp) 1. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist Rootsi Kuningriik asub Põhja Euroopas, Skandinaavia poolsaarel , Balti mere ääres.Pindala on 450 tuhat ruutkilomeetrit . Balti meres talle kuuluvad saared Gotland ja Öland
Seega lahkusid võimult 12 aastat järjest riiki juhtinud sotsiaaldemokraadid ning Alliansi valimisplatvormist sai sisuliselt uus valitsusprogramm. Poliitilise maastiku stabiilsust peegeldab muuhulgas ka asjaolu, et kõik eelmises parlamendi koosseisus esindatud olnud erakonnad said valijatelt mandaadi jätkamiseks (ületasid 4%-künnise), ühtegi uut erakonda ei lisandunud. 2.2.Valitsus Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister. Rootsi praegune moderaadist peaminister Fredrik Reinfeldt nimetati ametisse 5. oktoobril 2006. aastal. Paremtsentristlikku nelja erakonna koalitsioonivalitsusse kuulub 22 liiget, kusjuures moderaatidele kuulub 11 ministriportfelli, Keskparteile ja Rahvapartei-liberaalidele kummalegi neli ning kristlik- demokraatidele kolm. Keskvalitsus hõlmab 10 ministeeriumi, mille ülesandeks on õigusaktide väljatöötamine ning ligi 250 ametiasutust, mille ülesandeks on seaduste rakendamine ja järelevalve teostamine
Rootsi Rootsis elab 9 234 309 inimest. Rootsi pindala on 449 964 km². Rootsis on Rootsi keel. Rootsi pealinn on Stockholm. Rootsi riigihümn on Du gamla, Du fria. Rootsi kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsi peaminester on Fredrik Reinfeldt. Rootsi sai iseseisvaks 6. juuni 1523. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Rootsi ja tema naabridLääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil,
sellest maismaad on 410 928 . Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Rahvaarv: 9,441 miljonit inimest Rahvastiku tihedus: ~21 inimest/ km² Riigikeel: rootsi keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuningas Carl XVI Gustaf Valitsusjuht: peaminister Fredrik Reinfeldt Pealinn: Stockholm (843 139 elanikku) Rahaühik: Rootsi kroon, SEK (rootsi k.) Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) ja Öland. Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on kokku 10 574 km2, mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast. Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam
suurima elanike arvuga riik. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Riigi pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 428 100 (2011) Pealinn: Stockholm Ametlik keel: rootsi keel (de facto) Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Riigikord: parlamentaarne Monarhia Haldusstruktuur: 21 lääni, 289 KOV-i Rahvastiku tihedus: 20,8 in/km2 Riigipea: kuningas Carl XVI Gustav Valitsuse juht: Fredrik Reinfeldt Religioon: luterlus (77%) Liitumine EL-ga: 1995 Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Rahvastikutihedus on Lõuna-Rootsis suurem tänu Mälareni järve orus ja Öresundi piirkonnas elavatele arvukatele inimestele. Ühekojalise parlamendi (Riksdag) algusajaks peetakse aastat 1971. Selle 349 liiget valitakse proportsionaalse esindatuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigis elab vähemalt 17 000 põliselanikust saami
3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp Ametlik keel rootsi (de facto) Pealinn Stockholm Kuningas Carl XVI Gustaf Peaminister Fredrik Reinfeldt Pindala 449 964 km² Rahvaarv (2006) 9,060,430 Rahvastiku tihedus 20,1 in/km² Iseseisvus 6. juuni 1523 Rahaühik kroon (SEK) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Du gamla, Du fria Üladomeen .se
kogudus ainsaks linna eestlasi ühendavaks keskuseks. Kogudusest kasvas välja ka kohalik eesti seltsielu. Kirikuväline seltskondlik tegevus, millest me tegelikult midagi ei tea, arenes siiski ilmselt pikka aega organiseerimata kujul isiklike tutvuste ja sugulaste alusel, enne kui võttis ajapikku kindlama kuju. Esimene samm ühiskondliku tegevuse laienemise suunas toimus Christian Reinfeldti kirikuõpetajaks olemise ajal. Reinfeldt asutas nimelt koguduse juurde neljaklassilise kooli, mille esimesse klassi 1844. aasta jaanuaris astus 20 õpilast56. Algus oli aga raske ja kooli olukord kultuuriloolase Viktor Samoilovi hinnangul tegelikult vilets. Majanduslike võimaluste paranemist annab aga tunnistust järgmine märkimisväärsem ettevõtmine Peterburi eestlaskonna ajaloos: oma kirikuhoone
annaabi.ee 
