sirutatud. Venitust tugevdab see, kui vaatad üle pea selja taha. 2) Seljalihaste harjutused lamad kõhuli matil ning asetad käed kuklale. Tõstad ja langetad ülakeha 30 sek vältel. Treenib ülemisi seljalihaseid, harjutus on ka väiksel määral aeroobne. Venitus: seistes jalad koos, kõverdad põlved ning võtad põlveõndlatest kinni. Peaks tundma venitust seljalihastes. 3) Reielihaste harjutused jalad õlgade laiuselt, kõverdad põlvi nagu hakkaksid tooli peale istuma. Hoia 30 sek. Treenib reielihaseid, harjutus on aeroobne. Venitus: tõstad jalga taha nii, et kand oleks tuharalihase vastas, hoia käega kinni selja taga jalga kinni, et tunda venitust eesmistes reielihastes. 4) Kohapeal põlvetõstejooks tõsta kiiresti kordamööda põlvi puusakõrgusele, jookse nii kiiresti kui saad, et oleks tõhusam. Aeg 30 sekundit
teket(jääkott) ei tohi panna vahetult vastu nahka: seepärast keerake nahakahjustuse vältimiseks jääkott õhukese käteräti sisse ja asetage põlvele) 3. vigastatud põlve hoidmine külmaaplikatsioonide ajal südame tasapinnast kõrgemal (nt. kahel padjal) 4. mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite tarvitamine (nt. ibuprofeen, aspiriin). Sümptomite kadumisel eelpool mainitud ravivõtete kasutamisel on soovitav alustada ravivõimlemisega. Ravivõimlemise eesmärgiks on reielihaste (nelipealihas, hamstringid) jõu ja põlveliigese liikuvuse taastamine täisulatuses. Sümptomite püsimisel eelpool mainitud ravivõtete foonil on näidustatud operatsioon. Operatsioon on vältimatu ka lukustunud põlve puhul, kui rebenud mensikiosa kiilub reieluu ja sääreluu vahele ning takistab põlve sirutamist. Meniskivigastusi opereeritakse artroskoopiliselt. Operatsioonil on kaks varianti: meniski õmblus või katkise meniskiosa eemaldamine.
- Reie eeskülg 1. Reie nelipealihas- koosneb neljast võimsast osast (Põlve painutamine, sirgestamine) Vahepealne pakslihas- algab reieluu eesmiselt pinnalt Külgmine pakslihas- algab reieluu karejoone lateraalselt pinnalt Keskmine pakslihas- algab reieluu karejoone mediaalselt mokalt Reiesirglihas- algab niudeluu alumis-eesmiselt niudeluuuogalt ÜHINE LÕPPKÕÕLUS, kinnituvad sääreluuköprusele. 2. Rätsepalihas- läheb reielihaste pealt risti üle (pikk ja peenike) Algab niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt Kinnitub sääreluuköprusele REIE ETTE VIIMINE, PAINUTAB JA ROTEERIB SÄÄRT SISSEPOOLE SÄÄR - Tagumine külg 1. Pikk varvastepainutaja- algab sääreluu tagumiselt pinnalt ja kinnitub 2.-5.varba põhimikule. PAINUTAB VARBAID 2. Pikk suurvarbapainutaja- algab pindluu tagumiselt pinnalt ja kinnitub suurvarba küüslüli põhimikule. PAINUTAB SUURT VARVAST 3
lisaks tarvitada valu leevendavaid ravimeid (Ibuprofeen, Diklofenak). Ärritust haigele kohale aitab leevendada kitsas tugisidepõlve alla Kui esineb turse, võib valulikku ja paistes piirkonda määrida valuvastaste salvidega (Fastum geel). Kirurgilist ravi rakendatakse vajadusel ja ainult täiskasvanueas. Operatsiooni käigus eemaldatakse luuga ühinemata jäänud osa. Tablettravi järgselt on vajalik alustada ravikehakultuuriga, mille eesmärgiks on reielihaste tugevdamine. Operatsioonijärgselt on taastumine täielik. Haav paraneb 10-12 päeva ja sellejärgselt vaevusi ei jää. PROGNOOS Kui haigus on diagnoositud, siis mingit elukvaliteedi langust sellega ei kaasne ja püsivat tervisehäiret ei jää. ENNETAMINE Aktiivse spordiga tegelemisel tasub meeles pidada, et treeningut tuleb alustada korraliku soojendusega ja venistusharjutustega. Kui peale treeningut tekib valu, siis leevendada seda külmakotiga. (Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern) 3
tas mees vajaliku kehakaalu ning värskuse. Auna vorm langes, kuid sellegi poolest suutis tiitlikaitsja ja rekordimees püsida olümpiaeelsetel NSV Liidu meistrivõistlustel Leninakanis ülesannete kõrgu- sel. Meistrivõistlustel võistles mees hästi, saavutades esimese koha 8026 punktiga Lanka ja Avilovi ees. Rein Aun oli enne olümpiat tugevalt spordipressi ees ning temalt oodati häid tulemusi. Tema rivaali Bendlini aga kimbutas reielihaste vigastus ja haige küünarliiges. Lõpuks oli aga Aun see, kes pärast häid sooritusi 100 meetri jooksus, kaugushüppes ja kuulitõukes lõpetas võistluse 400 meetri jooksuga, kui vähese soojenduse tõttu esimesest kurvist väljudes reielihase rebestas. Elu pärast olümpiat Spordist loobuda ja vabatahtlikult kõrvale astuda Rein Aun ei kavatsenud. Ta leidis, et on veel maid, kuhu jalg pole astunud, kuid ta avastas ka, et on jäänud vanaks, vähemalt sportlaskarjääri jaoks
valutu jala mobiilsuse. Heaks postoperatiivseks resultaadiks loetakse liigese fleksiooni taastumist 100-110º piires ja haige võimet tõusta toolilt ilma käte abita. Liigese liikuvuse treeninguga alustatakse koheselt peale operatsiooni. CPM aitab taastada liigese passiivset painutust- sirutust postoperatiivses etapis. Lõikusjärgselt on oluline füsioterapeudi abil üle voodi ääre istuma tulek ning rullaatori või karkude abil seismine. Lihaste aktiviseerimiseks sooritatakse reielihaste isomeetrilisi harjutusi, põlveliigese liikuvuse suurendamiseks sooritatakse jala sirutus-painutusliigutusi põlveliigesest kas selili või istuvas asendis. NB ! Kuni jalg on operatsioonjärgselt nõrk ning põlveliikuvus on oluliselt väiksem kui 90º, peab istuvas asendis oleva patsiendi jalga toetama sääreosast kas füsioterapeut või patsiendi mitteopereeritud jalg! Teine võimalus on istuda voodi äärel põrandale toetatud sirge opereeritud jalaga
kontraktsioonijõud (+elastsusjõud) > tugev äratõuge, kiire edasiminek. 61.KIRJELDAGE PUUSA-,PÕLVE-JA HÜPPELIIGESTE TÖÖD PAIGALT KAUGUSHÜPPE ETTEVALMISTAVAS FAASIS Ettevalmistavas faasis toimub painutus puusa- ja põlveliigesest, sirutus ülemisest hüppeliigesest ja keha kaldub ette. Kerele toimib lülisambasirgestaja. Puusaliigest painutavad: niude-nimmelihas, reie nelipealihas, sirglihas, keskmise ja väikse tuharalihase eesmine rühm ja rätsepalihas. Põlveliigest painutavad: reielihaste tagumine rühm, rätsepalihas ja sääremarja kolmpealihas. Ülemise hüppeliigese sirutus: eesmine sääreluulihas, pikk suurvarbasirutaja ja pikk varvastesirutaja. 62.KIRJELDAGE PUUSA-,PÕLVE-JA HÜPPELIIGESTE TÖÖD PAIGALT SALTO TAHA ERINEVATES FAASIDES1.ETTEVALMISTAV FAAS:Poolkükk sarnane paigalt kaugushüppe positsioonile. Eelnev väljavenitus soodustab 2.faasi kontraktsiooni. Tugev deformatsioon suurendab elastsusjõudu. Faasi algul raskusjõule allajääv töö
passiivselt, viies liiges uude suurenenud liikumisega asendisse. Isomeetrilist kontraktsiooni kasutatakse kas siis agonistlihasel või mõningatel juhtudel ka antagonistlihastel. Pingutus lõdvestus venitus (PLV). 3 etappi: 1. Pinguta lihas täielikult 4-5 sek. 2. lõdvesta lihased 2-4 sek 3. venita lihas 5-15 sek; ,,Pingutus lihasantagonistide lõdvestus" põhineb vastassuunaliste lihaste kontraktsioonil ja lõdvestumisel. Nt: reielihaste venitamise korral pinguta reie nelipealihast, et tagada reie sirutajalihaste lõdvestus. Regulaarsete venitusharjutuste sooritamine on kasulik, sest: · Väheneb lihaspinge ja organism lõõgastub; · Areneb koordinatsioon, tänu sellele võimalik sooritada liigutusi lihtsamalt; 19 · Tänu lihaselastsuse ja venivuse tõusule aitab ära hoida lihasvalusid;
tingimustes kao-tas mees vajaliku kehakaalu ning värskuse. Auna vorm langes, kuid sellegi poolest suutis tiitlikaitsja ja rekordimees püsida olümpiaeelsetel NSV Liidu meistrivõistlustel Leninakanis ülesannete kõrgu-sel. Meistrivõistlustel võistles mees hästi, saavutades esimese koha 8026 punktiga Lanka ja Avilovi ees. Rein Aun oli enne olümpiat tugevalt spordipressi ees ning temalt oodati häid tulemusi. Tema rivaali Bendlini aga kimbutas reielihaste vigastus ja haige küünarliiges. Lõpuks oli aga Aun see, kes pärast häid sooritusi 100 meetri jooksus, kaugushüppes ja kuulitõukes lõpetas võistluse 400 meetri jooksuga, kui vähese soojenduse tõttu esimesest kurvist väljudes reielihase rebestas. Elu pärast olümpiat Spordist loobuda ja vabatahtlikult kõrvale astuda Rein Aun ei kavatsenud. Ta leidis, et on veel maid, kuhu jalg pole astunud, kuid ta avastas ka, et on jäänud vanaks, vähemalt sportlaskarjääri jaoks
lihaste pingestamiseks ei ole vajadust. Pussi seismise seisukohalt on eriti tahtis, et vasaku kasivarre lihased oleksid taiesti pingestamata. Jalad on asetatud maha ligikaudu olgade laiuselt voi veidi vahem. Laiem harkseis pohjustab reielihaste pinges- tumist, kitsas asend suurendab keha koikumist ning raskendab tasakaalus 18 pusimist. Keharaskus on jagatud vordselt molemale jalale. Huppeliigesed on kogu pustiasendi koige ebapusivam koht. Seetottu
tagasihoidlike kaebustega väheaktiivsed patsiendid. Konservatiivne ravi seisneb valu ja turse alandamises. Operatsiooni eesmärk on meniski maksimaalne säilitamine. Artroskoopia võimal- dab optimaalset ravi vähima operatsioonitraumaga. Kui on tegemist ainult meniski rebendiga, on operatsioonijärgne taastumine tava- liselt täielik. Ravikehakultuur on keskendunud reielihaste tugevdamisele. Tree- ninguid võib alustada, kui operatsiooni järel on kaebused taandunud, sörkjooks on tavaliselt võimalik nelja nädala pärast, pallimängud 68 nädala möödudes. 62 SPORDI ÜLDAINED I TASE PÕLVELIIGESE KÜLGSIDEME VIGASTUS NB! Põlveliigese stabiilsus on põhiliselt tagatud nelja sidemega eesmise ja tagumise
· Kui jalad on sirged, patsuta kergelt jalataldadele. · Laps sirutab varbad allapoole ja kõverdab põlved. · Jalgu vaheldumisi kõverdades justkui imiteerides kõndimist laula talle: "Kuts läks karja linta-lonta, linta-lonta, Karjast koju vinta-vänta-virrdi, timpa-tampa-tirrdi!" · Ütle "tirrdi!" elavama häälega. Laps õpib seda ootama ning see muudab mängu põnevamaks. UURINGUTE ANDMETEL hõlbustab imiku reielihaste treenimine hiljem roomama ja kõndima õppimist. Kui viia harjutus läb ettevaatlikult, ei tekita see lapsele ebamugavustunnet ja ta naudib seda. VARJUD · Öölambi valguses seintele tekkivad varjud moodustavad huvitavaid kujundeid, mida lapsel on põnev jälgida. · Kui seada liikuv mänguasi (voodikarussell) rippuma nii, et see varje heidaks, aitab see imiku nägemist arendada. · Kui laps saab suuremaks, meisterda ise varje heitvaid kujundeid.
osaliselt välisuguelundeid. Väline niudearter väljub vaagnast kubemesideme all ja temast saab reiearter (a. femoralis). NB! Veresoone pindmine asend lubab kubemes reiearteri pulssi palpeerida. Samas valitseb suur oht väikesõrmejämeduse veresoone vigastamiseks, eriti kubeme piirkonna torkevigastuste korral. Tegemist on eluohtliku vigastusega, mis põhjustab suurt verekaotust (→ osa „Šokk“) A. femoralis kulgeb reielihaste vahel alla ja mediaalsele küljele, andes teel lihastele harusid. Põlveõndlas saab temast õndlaarter (a. poplitea), mis jaguneb säärearteriks (a. tibialis) ja pindluuarteriks (a. peronaea). Märkus. Jalgadel palpeeritakse pulssi järgmiselt: jalalaba pealt selgmist jalaarterit (a. dorsalis pedis) ja sääreluu sisemise päksi ehk vasariku alt sääreluuarterit (a. tibialis posterior) (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“). Veenid