· 2002 võetakse kasutusele euro, ei kasuta Suurbritannia, Rootsi, Taani (pmst vanad riigid) · 2004 allkirjastatakse Euroopa Liidu põhiseaduse leping o 1.mai ühinevad Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Küpros, Malta · 2006 põhiseaduse lepingu ratifitseerimisele vastasid eitavalt Prantsusmaa ja Holland · 1.jaanuar 2007 ühinevad Bulgaaria, Rumeenia o Lissaboni leping Reformileping Leping jõustus 1.detsember 2009 (ratifitseerisid kõik Euroopa Liidu riigid) Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kehtestati liikmesriikide vabatahtlikku väljaastumise säte
Rootsi, Taani, Ühendkuningriik. 10. Mis on eurogrupp? eurogrupp on eurotsooni liikmesriikide rahandusministrite mitteametlik kohtumispaik. 11. Nimeta vähemalt seitse Euroopa Liidu institutsiooni. Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Kohus, Euroopa Keskpank, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Ombudsman, Regioonide Komitee. 12. Mis on Lissaboni Leping? Lissaboni Leping ehk reformileping on leping, mis kirjutati alla 13. detsembril 2007 aastal Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asustamislepingut. Sellega suurendati liidu tõhusust, demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust. Lissaboni leping jõustus 1. detsembril 2009 aastal, kui selle olid ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. 13. Millised riigid kuuluvad Kesk- Euroopa regiooni? Austria, Poola, Liechtenstein,
varem põhiseaduse lepinguga kokku lepitud muudatustest. Leping annab meile 27 ja enama liikmesriigiga toimimiseks vajaliku institutsionaalse struktuuri selle jõustumise järel peaks pikaks ajaks lõppema debatid ELi sisemise töökorralduse või edasise laienemise võimatuse üle ja me saame keskenduda tegelikele probleemidele nagu energeetika, kliimamuutused, majanduse areng jne. Reformileping pole ainult vormilt erinev põhiseaduse lepingust. Eesti jaoks on väga positiivne, et selles on aja vaimule vastavalt käsitletud ka uusi teemasid. Iseäranis oluline on meie jaoks suurema tähelepanu pööramine energia valdkonnale ja liikmesriikide vahelise energiasolidaarsuse selgesõnaline sätestamine juhul kui ühe riigi energiavarustus on häiritud, tulevad teised sellele riigile appi. Reformileping annab ka senisest veelgi suurema
valuuta- ja kullareserve Eestit esindab Andres Lipstok Euroopa Keskpank asub Frankfurdis. MAASTRICHTI LEPING 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn 3 samba poliitikas: I sammas majanduskoostöö, mida laiendati senisest veelgi. II sammas- ühine välis- ja julgeolekupoliitika. III sammas õigus- ja siseküsimustealase poliitika sammas. LISSABONI LEPING ehk reformileping. Kirjutati alla 13.dets 2007.a Lissabonis EL-i tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asutamislepingut eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja liidu välistegevuse sidusust. G-8 maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühendus. IMF valuutafond IBRD maailmapank Küpros, Malta, Austria, Iirimaa, Rootsi ja Soome kuuluvad EL-i aga mitte NATO-sse
Luksemburg,Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal, Austria, Soome, Rootsi PLUSS Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia,Tsehhi Vabariik ja Ungari PLUSS Bulgaaria, Rumeenia. Põhimõtteliselt on Lissaboni leping on põhiseadusliku lepingu edasiarendus. Niisiis on Lissaboni leping EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon.Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping. Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: · Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine · EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks
* Euroopa Liidust väljaastumise protseduur * Institutsioonilised küsimused - Ülemkogu president - Rotatsioon Ministrite Nõukogus - Grupieesistumine (2,5 aastat) - Nn "topelthäälteenamus" (55% häältest + 65% EL rahvastikust) - EL välisministri institutsioon (?) - Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 hääleõiguseta (rotatsioon) - Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine 22.Lissaboni leping e reformileping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon * Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping 6 * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda
et oleks vaja uusi lepinguid, parlamendi ametlikku heakskiitu või ratifitseerimist rahvahääletusel, nii nagu seda nõutakse praegu iga sellise arengu korral. • Soodustusklausel: kui põhiseadusega ei ole antud Euroopa Liidule piisavalt volitusi tema laiaulatusliku eesmärgi saavutamiseks, võtab ministrite nõukogu ühehäälselt vastu asjakohased meetmed. See võimaldab ministrite nõukogul laiendada enda volitusi ilma uute lepinguteta, kui nad teevad otsuse ühehäälselt. Reformileping • Reformilepinguga muudetakse kehtivaid aluslepinguid, eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust. • Põhiseaduse kontseptsioonist loobutakse. • Reformilepinguga lisatakse olemasolevatesse aluslepingutesse, mis jäävad kehtima, 2004.aasta VVK raames kokkulepitud uuendused. • Reformileping sisaldab kahte põhiklauslit, millega muudetakse vastavalt Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut.
* Institutsioonilised küsimused - Ülemkogu president - Rotatsioon Ministrite Nõukogus - Grupieesistumine (2,5 aastat) - Nn “topelthäälteenamus” (55% häältest + 65% EL rahvastikust) - EL välisministri institutsioon (?) - Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 hääleõiguseta (rotatsioon) - Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine 22.Lissaboni leping e reformileping: põhieesmärgid ja –punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga 6 * EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon * Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda
* Euroopa Liidust väljaastumise protseduur * Institutsioonilised küsimused - Ülemkogu president - Rotatsioon Ministrite Nõukogus - Grupieesistumine (2,5 aastat) - Nn "topelthäälteenamus" (55% häältest + 65% EL rahvastikust) - EL välisministri institutsioon (?) - Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 hääleõiguseta (rotatsioon) - Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine 22.Lissaboni leping e reformileping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon * Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping 6 * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda
* Euroopa Liidust väljaastumise protseduur * Institutsioonilised küsimused - Ülemkogu president - Rotatsioon Ministrite Nõukogus - Grupieesistumine (2,5 aastat) - Nn "topelthäälteenamus" (55% häältest + 65% EL rahvastikust) - EL välisministri institutsioon (?) - Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 hääleõiguseta (rotatsioon) - Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine 22.Lissaboni leping e reformileping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon * Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping 6 * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda
Uues lepingus pööratakse tähelepanu vajadusele ajakohastada ning reformida Euroopa Liitu. Lepingu eesmärgid on järgmised: ● muuta EL demokraatlikumaks, võttes arvesse Euroopa kodanike ootusi vastutuse, avatuse, läbipaistvuse ning osaluse rangete standardite suhtes; ● muuta EL tõhusamaks ning suutlikkus tegelema praeguste ülemaailmsete probleemidega (kliimamuutus, julgeolek ja jätkusuutlik areng). Lissaboni leping ehk reformileping on leping, mis kirjutati alla 2007. aasta 13. detsembril Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asutamislepingut"eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust" ning jõustus 1. detsembril 2009, kui selle olid ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides peale Iirimaa tegid ratifitseerimisotsuse parlamendid. Iirimaal
19. Nice'i (Nizza) leping: peamised eesmärgid ja tulemused hääleõiguseta (rotatsioon) 2001/03 Nice'i (Nizza) leping - Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse Eesmärgid põhimõttele vastavuse hindamine 1) Valmistada liit poliitiliselt ja institutsionaalselt ette uute 22. Lissaboni leping e reformileping: põhieesmärgid ja liikmesriikide vastuvõtuks punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) 2) Liidu niiöelda kodanikele lähemale toomine- eelkõige lepingu(te)ga otsusetegemise protsessi ning institusionaalse ülesehituse * EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes
) Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 hääleõiguseta (rotatsioon) Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine · Lissaboni leping (jõustunud 01.12.09) EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas - Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine
liikmesriikides (ÜK, Taani) n Laienemised: 1973 EFTA, 1981-85 Kreeka ja Pürenee endised diktatuurid, 1995 endine Lääne-Ida puhverala (Põhjamaad ja Austria), 2004 Kesk- ja Ida-Euroopa n Valitsustevaheline koostöö vs liitriik või tsentraliseeritud riik vs Kodanike Euroopa Euroopa Liidu põhimärksõnad ® Riikidevahelised aluslepingud: Rooma, Maastrichti, Amsterdami, Nizza ® Euroopa Liidu põhiseadusleping, reformileping ® Ühisõigus (aquis communautaire): määrused, direktiivid, otsused ja soovitused ® Poliitikad: liidu ja liikmesriikide pädevusjaotus ® Ühise välis- ja julgeolekupoliitika probleemid ® Isikute, kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumine. Ühine majandus- ja viisaruum (Schengeni leping) ® Euroopa Liidu kodakondsus ja põhiõiguste harta EL-i kesksed institutsioonid n Euroopa Ülemkogu ja Ministrite Nõukogu n Euroopa Komisjon
luua uus ja hea elu EL olulisemad lepingud 1951 Pariisi leping (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomine) 1957 Rooma lepingud (Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamine) 1986 Ühtse Euroopa Akt 1992 Euroopa Liidu leping ehk Maastrichti leping 1997 Amsterdami leping 2001 Nizza leping 2004 Euroopa Liidu põhiseaduslik leping (ei jõustunud!) 2007 Lissaboni leping e. Reformileping 1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused, osapoolte huvid (Nugent) Nugent, Neill. 2006. The Government and Politics of the European Union. PART I Chapter 1 'The Transformation of Western Europe', pp. 5-35. Pingeid on läbi ajaloo tekitanud erinev kultuur (eriti erinev keel ning usk). Enne II MS valitsesid Euroopas pinged, konfliktid ja sõjad (erinevates riikides kehtis erinev diktaatorlik riigikord). Riigid olid ebastabiilsed ning puudus võimu püsivus ja tasakaal
varasema(te) lepingu(te)ga · Eesm: Lihtsustamine ja läbipaistvus (Lepingute struktuuri lihtsustamine: kolme samba asemel üks, EL saab juriidilise isiku staatuse); o Õigusmeetmete ja protseduuride lihtsustamine (Kvalifitseeritud häälteenamuse ja kaasotsustamise menetluse muutmine üldreegliks; o Õigusaktide süsteem korrastamine ja aktide ümbernimetamine) · Erinev: Euroopa Liidust väljaastumise protseduur? 22. Lissaboni leping e reformileping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga · Eesm: Liikmesriigid lootsid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisele ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides · Erinev: o Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine; o EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks;
● 1957 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomi ühenduse asutamine ● 1986 Ühtse Euroopa Akt: ühisturu loomine ● 1992 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping): poliitiline liit, üleminek ühisrahale ja nn kolme samba struktuur ● 1997 Amsterdami leping: institutsioonide reform, lepingute lihtsustamine ● 2001 Nizza leping: institutsioonide reform, valmistumine laienemiseks ● 2007 Lissaboni leping (reformileping): selgem pädevuste jaotus ELi ja liikmesriikide vahel; liidu muutmine tõhusamaks ja demokraatlikumaks; välispoliitilise sidususe suurendamine Regionaalsed organisatsioonid ÜRO süsteemis ● Harta artiklid 52-54 - Kooskõla ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega - Enne JNi poole pöördumist - JNi õigus regionaalseid organisatsioone kasutada - JNi autoriseering - JNi informeerimine
annaabi.ee 
