Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Reformatsioon šveitsis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, calvin, sveitsi, reformatsioon, sveitsis, zwingli, lutheri, genfis, calvini, kalvinism, riiklikult, omavalitsusel, feodaalsuhted, mistõttu, külakogukond, teraviljakasvatus, maaviljelus, kapitalistlikud, alusena, silmis, ilmalikud, naudingud, taotlema, liikumiste, ulrich, kusjuures, ranged, preestrite, kustutamise, muidki, võtnud, tervikunaReformatsioon Lääne-Euroopas Referaat Kelly Lutta 11e Tallinn 2009 Sisukord Reformatsiooni algus.....................................................................................................2 Reformatsioon Sveitsis..................................................................................................3 Ulrich Zwingli......................................................................................................................3 Johann Calvin.......................................................................................................................5 Reformatsioon Inglismaal.............................................................................................7 Henry VIII....
Köigi pühakute pühal, 31.10.1517 naelutas Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristamise kustutamise kohta. Ta väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid vöib ainult kinnitada jumala andestust. USUPUHASTUS Tuntuim diskussiooni pidas Luther Leipzigi linnas 1519 koos teoloogiaprofessori Johannes Eckiga, kes toetas tsehhi usureformaatorit Jan Husi. Tänu trükikunsti levikule, leidi Lutheri seisukohtadele palju elavat vastukaja. Juulis 1518 ilmus korraldus, millega Luther pidi 60 päeva jooksul Rooma jöudma, kaitsmaks end ketserlussüüdistuste vastu. Lutherilt nöuti eksiöpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks. Juunis 1520 avaldas paavst bulla, milles ähvardati teda kirikuvandega, kui too 60 päevaga oma väiteid tagasi ei vöta. Teise bullaga, ta sattuski kirikuvande alla. Aprillis 1521 kutsus Saksa Riigipäev Lutheri Wormsi, et teda üle kuulata
Calvin ja reformatsioon Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajas Johann Calvin, prantsuspäraselt Jean Cauvin (1509- 1564). Sveitsis avaldas Calvin teose "Ristiusu õpetus" (ilmunud Baselis 1536), milles esitas uue reformatsiooni peamised seisukohad. Kõige olulisem oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte. Selle järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusele ja neid ootab põrgu. Kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Niisiis vabastas kalvinistlik õpetus usklikud katoliku kiriku sõltuvusest
ühtekuuluvust, kõneldi saksa õigusest, saksa keelest, ülikoolis avaldas mõju teoloogiakäsitlustele ja filosoofilistele õpetustele. MARTIN LUTHER · Saksa reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja. · 1507 pühitseti preestriks, ülesanne õppida teoloogiat. Ta astus Wittenbergi ülikooli 1512. aastal teoloogiadoktor ja piibliteaduse professor. VÕITLUSE ALGUS · Skolastika ja Lutheri vahel, indulgentside müügi pärast. 5 · Paavst Leo X saatis Saksamaale patukaristuskustutuskomissari, volitades teda vabastama inimesi karistusest. Komissarile tuli maksta kindel summa, rikastel rohkem, vaestel vähem. Kuna kiriku varasalves on Kristuse ja pühakute teenete tagavara. · Kõigi pühakute pühal, 31
leonardo da vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Skultuuris 30. Saksa reformatsiooni algus: Saksa keisririik, Majandus, Kirik ja vaimuelu, Martin Luther, Usupuhastus 31. Philip Melanchthon: Erimeelsused reformatsioonis, Talurahvasõda, Armulauatüli, Augusburgi usutunnistus ja usurahu 32. Reformatsioon sveitsis: zwingli ja calvin, zwingli ja reformatsioon, Calvin ja reofrmatsioon 33. .Reformatsioon inglismaal: Kuningavõimu tõus, Majanduse areng, Henry VIII, Konflikt paavstivõimuga, Reformatsioon, Rekatoliseerimise katse, Usuprobleemid Sotimaal, Mary Stuart 34
Patukaristustkustutuskirjade müük. Martin Luther. 1483. sündis. 1507. pühitseti ta preestriks. Wittenbergi ülikool. 31. okt 1517 naelutas ta Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Tuntuim diskussioon 1519 Lepizigis tema ja Johannes Ecki vahel, kes püüdis paljastada Lutherit ketserluses. Lutheri populaarusus ainult kasvas. Tõlkis Piibli saksa keelde. Uus Testament ilmus 1522. ja kogu Piibel aastal 1534. See lõi alguse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Taunis pühakue ning pühakute säilmete kultust. Philipp Melanchthon Laialdane tegevus hariduse alal. Saksamaa õpetaja. Andreas Karlstadt ülistas töökust ja ettevõtlikkust. Ajendas pildirüüste. Anabaptistid taasristijad. Tuli ristida täiskasvanuid, mitte lapsi.
taanlastele loovutama kuningriigi kagu osa. 9ndal saj. Edgar alistati taanlaste valdused Inglismaal. 1016a. alistasid taanlased kogu Inglismaa. Pärast kuninga Kunti surma vabanes Inglismaa ning Inglise kuningaks sai anglosaksi päritolu Edward Usutunnistaja. Kuidas sai inglise kuningaks William I Vallutaja lk. 50 1.6 Lääne-Euroopa ristiusu kirikute kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik 381a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Vara-keskajal oli kirik ainus kultuurikandja ja vaimulikud ainsad kirjaoskajad ja hariduse andjad. Misjonärid ristiusu levitajad Katoliku kiriku organisatsioon Kateeder piiskopi jutlustamistool Katedraal piiskopkonna peakirik Kaanon ühe linna alamaastme vaimulike nimekiri Toomkapiitel oli 12st vaimulikust koosnev piiskopi abistav kogu Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel Piiskopi ülesanded: · Preestrite ametisse pühitsemine
Selles on nähtud ka ühiskonna sisemist eneseregulatsiooni vältimaks rahvastiku kasvu piirini, mil tekib toidupuudus. Abielu kestvus jäi paljudel juhtudel üsna lühikeseks. Seda võis põhjustada nii abikaasade sageli suur vanusevahe aga ka naistele tihti surmaga lõppenud sünnitused. Seetõttu ei olnud teist või kolmandatki korda abiellumine kaugeltki erakordne. 80% lesestunud meestest ja 40% naistest abiellus uuesti juba vähem kui aasta pärast. Abielulahutusi katoliku kirik ei tunnistanud ning ka protestantlikus kirikus juhtus lahutusi haruharva. Näiteks abielurikkumise korral nõuti küll abikaasade ,,voodi ja leiva" lahutamist, kuid formaalne abielu jäi püsima ning puudus ka võimalust teistkordseks abiellumiseks. Varauusajale on iseloomulik seksuaalsete tabude kasv. Kui veel 16. saj. kõneldi kõigest seksuaalsusega seonduvast vabalt, siis 18. saj. oli tegemist juba tabuteemaga. See ei tähendanud veel, et 16. saj
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Allajäämise põhjused: 1. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, aga plaanipärase vallutuse korral osutus ebapiisavaks. 2. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult rahvast, tuli puudus elavjõust. 3. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, kasutasid selle aja kõige paremat relvastust. 4. Vallutussõda toetas roomakatoliku kirik ja paavsti lubatud patukustutus meelitas uusi ristisõdijaid. 2. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhjused: Harju-Virus oli maade läänistamine ja mõisate rajamine toimunud kõige intensiivsemalt, mille tagajärjel halvenes talurahva olukord Taani kuningas ei suutnud ülemerevaldusi kontrollida ja oli huvitatud nende võõrandamisest. Põhja-Eestist huvitusid nii Rootsi kui Saksa ordu. Tekkis võimuvaakum, mida põlisrahvas tahtis kasutada endale soodsamate tingimuste saavutamiseks.
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800