presünaptilistest lõpmetest ja teiselt poolt mõjuvad ka postsünaptiliselt pidurdavalt. Parasümpaatilised preganglionaarsed aksonid pole sünaptiliselt seotud mitte ainult soole närvisüsteemi motoneuronitega, mis soole muskulatuuri erutavad, vaid ka pidurdavalt toimivate motoneuronitega. Need tsentraalselt vallandatavad pidurdusefektid on eriti hästi väljendunud mao- ja sooletrakti algus- ja lõpuosas ning on funktsionaalselt arvatavasti olulised mao reflektoorsel laienemisel söömisel ja pärasoole kontinentsi reguleerimisel. Kasutatud kirjandus: Peet-Henn Kingisepp 2006. Inimese füsioloogia. Tartu R. F. Schmidt, G. Thews 1997. Inimese füsioloogia. Tartu
Muude võrdsete tingimuste juures arendavad suuremat jõudu lihased, millel on suurem ristlõige ja kiirete lihaskiudude protsent. Lihasesisene koordinatsioon, s.o lihaspinge regulatsiooni ühe lihase piires kindlustavad kolm mehhanismi: *Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulseerimissageduse regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulsatsiooni ajaliste suhete regulatsioon Need regulatsioonimehhanismid toimivad nii inimese tahtelisel kui ka reflektoorsel liigutustegevusel. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon (rekruteerimine). Mida rohkem on aktiivseid (rekruteerunud) motoorseid ühikuid lihases, seda suuremat pinget (jõudu) ta arendab kontraktsioonil. Motoorsete ühikute rekruteerumine on regulatsioonimehhanism, mis toimib motoneuronpuuli tasandil. Viimase all mõistetakse motoneuroneid, mis innerveerivad ühte lihast või selle gruppi pead. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu
Autonoomse NS funktsioonid: Troofilise iseloomuga funktsionaalne mõju sümpaatiline närv ei kutsu esile südame kontraktsioone, see töötab automaatselt, ilma sümp.NS mõjuta. kontraktsioonide tugevnemine on tingitud südamelihase funkts. seisundi muutumisest, tema erutuvuse ja kontraktsioonivõime suurenemisest, mida põhjustab AV protsesside efektiivsuse tõus. · Refleksid. NS reguleerib organismi funktsioone reflektoorsel teel. KNS osavõtul tekkivat vastusreaktsiooni ärritusele nimet. Refleks - organismi vastusreaktsioon välis- või sisekeskkonna ärritusele, mis teostub KNS vahendusel. refleksid jagunevad: *tingimatud e. kaasasündinud (käe äratõmbamine torke puhul)ja *tingitud e. elu jooksul omandatud (iferentse ärritaja ja tingimatut refleksi esilekutsuva ärritaja korduval koosesinemisel kujuneb välja tingitud refleks. Tähtsad tregurid inimese organismi kohanemisel muutuvate elutingimustega
dünaamiliste muutustega. 1932. a. esitles ta homöostaasi kontseptsiooni, millega ta kirjeldas dünaamilist seisundit, milles sisekeskkona tasakaalu säilitatakse muutuvates tingimustes. Homöostaas on keskne füsioloogiat siduv lähenemisviis. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemperatuuri tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemperatuuri. 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Organism aga talitleb alati ühtse tervikuna: muutused ühe organi või organsüsteemi talitluses
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid
Muude võrdsete tingimuste juures arendavad suuremat jõudu lihased, millel on suurem ristlõige ja kiirete lihaskiudude protsent. Lihasesisene koordinatsioon, s.o lihaspinge regulatsiooni ühe lihase piires kindlustavad kolm mehhanismi: *Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulseerimissageduse regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulsatsiooni ajaliste suhete regulatsioon Need regulatsioonimehhanismid toimivad nii inimese tahtelisel kui ka reflektoorsel liigutustegevusel. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon (rekruteerimine). Mida rohkem on aktiivseid (rekruteerunud) motoorseid ühikuid lihases, seda suuremat pinget (jõudu) ta arendab kontraktsioonil. Motoorsete ühikute rekruteerumine on regulatsioonimehhanism, mis toimib motoneuronpuuli tasandil. Viimase all mõistetakse motoneuroneid, mis innerveerivad ühte lihast või selle gruppi pead. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu
hüppamist hakkab üle keha värisema o Seedimise kefaalne faas Homöostaas saavutakse regulatsiooni kaudu: 2 Regulatsioon närvisüsteemi poolt Neuraalne regulatsioon: Refleks-refleksikaar (Retseptor, aferentne/sensoorne närv, refleksikeskus, eferentne/motoorne närv, efektor) Nt. Põlverefleks Reflektoorsel tegevusel on oluline roll homöostaasi säilitamisel. Refleks – organism sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikkare kaudu, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). (õpik, lk 18) Humoraalne regulatsioon o Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel Autoregulatsioon o Organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma
muutuvad tänu omandatud teadmistele ning kogemustele. Õppimisel on oluline funktsioon ka ostukäitumise suunamisel. Selle tulemusena saab tarbija teada, millistest allikatest hankida informatsiooni, mille alusel hinnata tooteid, kuidas paremini oste sooritada jne. Eristatakse nelja õppimismeetodit: seostav (association), stimuleeriv (reinforcement), kognitiivne (cognitive) ja sotsiaalne (social) õppimine (Boveé et al, 1992: 156). Seostav õppimine toimub reflektoorsel tasandil: harjumuse tulemusena hakatakse erinevaid ärritajaid käsitlema ühetähenduslikena ja nende suhtes ka ühtviisi käituma. Protsess on analoogne füsioloog I. Pavlovi tuntud katsega, milles koeral sülg ei eritunud mitte ainult põhiärritaja (toit) nägemisel, vaid ka kõrvalise ärritaja (kellahelin) mõjul, kui mõlemaid oli eelnevalt pikemat aega koos korratud. Samasuguseid tingitud reaktsioone on võimalik tekitada inimeste juures. Näiteks, kui tarbija ostab korduvalt mingit
neuroni vaheline sünaps. Vegetatiivsetel närvidel on palju madalam labiilsus ja nad juhivad erutust tunduvalt aeglasemalt kui somaatilised närvid. Erutuse ülekanne ühelt vegetatiivse närvisüsteemi neuronilt teisele ja vegetatiivsetelt närvidelt innerveeritavale organile toimub närvilõpmetes tekkivate mediaatorite abil atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus organismis toimub reflektoorsel teel. Lihastööl kulgevad impulsid lihaste proprioretseptoritest, siseelundite retseptoritest ja mujalt aju mitmetesse osadesse. Motoorsete reflekside kõrval kutsuvad nad esile keeruka koordinatsiooniga vegetatiivseid reflekse. Vegetatiivne närvisüsteem koosneb kahest osast: 1. Sümpaatiline närvisüsteem Mööda sümpaatilisi närvikiude kulgevate impulsside mõjul toimub pupilli lahenemine, bronhide laienemine, südame kokkutõmmete kiirenemine ja tugevnemine, südame
toes 3) lihaskond 4) närvisüsteem 5) sisesekretsioonielundkond e. endokriinsüsteem 6) ringeelundkond 7) immuunsüsteem e. lümfaatiline süsteem 8) hingamiselundkond 9) seedeelundkond 10) erituselundkond 11) suguelundkond Homöostaas · Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust · See tagatakse protsesside abil, mida regleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel · Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Tasapinnad keha kirjeldamiseks: · Transversaalne risti, ld transversus · Mediaanne keskel asetsev, ld medianus · Sagitaalne saggitalis noolesuunaline, ld sagitta nool mediaansega paralleelne tasapind · Frontaalne frontalis laubapidine, ld frons laup Jooned e. suunad keha kirjeldamiseks:
Sülje funktsioonid: - suu limaskesta niisutamine kõnelemisel - toidu niisutamine ja toidukämbu libestamine - toitainete lõhustamise alustamine - kaitse mikroobide eest hammastele, suu limaskestale, seedekulglale ja seega kogu organismile. Sülje eritumise regulatsioon: kui enamuse seedenäärmete talitluse regulatsioon toimub nii närvisüsteemi osavõtul kui humoraalsel teel, siis süljenäärmetel toimub see peaaegu ainult närvisüsteemi kontrolli all (reflektoorsel teel). Käivitavaks stiimuliks võib olla toidu lõhk, nägemine, toidust rääkimine ja sellele mõtlemine ning suu limaskesta ärritus. Sekretsioonile aitavad kaasa süljenäärme veresooni laiendavad (seega verevarustust suurendavad) ained nagu vasoaktiivne intentinaalne polüpeptiid (VIP), mis tavaliselt vabaneb eferentsetelt parasümpaatilise närvisüsteemi lõpmetelt toiduärrituse tulemusel.
Sülje funktsioonid: suu limaskesta niisutamine kõnelemisel toidu niisutamine ja toidukämbu libestamine toitainete lõhustamise alustamine kaitse mikroobide eest hammastele, suu limaskestale, seedekulglale ja seega kogu organismile. Sülje eritumise regulatsioon: kui enamuse seedenäärmete talitluse regulatsioon toimub nii närvisüsteemi osavõtul kui humoraalsel teel, siis süljenäärmetel toimub see peaaegu ainult närvisüsteemi kontrolli all (reflektoorsel teel). Käivitavaks stiimuliks võib olla toidu lõhn, nägemine, toidust rääkimine ja sellele mõtlemine ning suu limaskesta ärritus. Sekretsioonile aitavad kaasa süljenäärme veresooni laiendavad (seega verevarustust suurendavad) ained nagu vasoaktiivne intentinaalne polüpeptiid (VIP), mis tavaliselt vabaneb eferentsetelt parasümpaatilise närvisüsteemi lõpmetelt toiduärrituse tulemusel. Pidurdajaks võib olla organismi pinge, eriti emotsionaalse pinge seisund, mis kutsub esile
omandatud teadmistele ning kogemustele. Õppimisel on oluline funktsioon ka ostukäitumise suunamisel. Selle tulemusena saab tarbija teada, millistest allikatest hankida informatsiooni, mille alusel hinnata tooteid, kuidas paremini oste sooritada jne. Eristatakse nelja õppimismeetodit: seostav (association), stimuleeriv (reinforcement), kognitiivne (cognitive) ja sotsiaalne (social) õppimine. Seostav õppimine toimub reflektoorsel tasandil: harjumuse tulemusena hakatakse erinevaid ärritajaid käsitlema ühetähenduslikena ja nende suhtes ka ühtviisi käituma. Protsess on analoogne füsioloog I. Pavlovi tuntud katsega, milles koeral sülg ei eritunud mitte ainult põhiärritaja (toit) nägemisel, vaid ka kõrvalise ärritaja (kellahelin) mõjul, kui mõlemaid oli eelnevalt pikemat aega koos korratud. Samasuguseid tingitud reaktsioone on võimalik tekitada inimeste juures
annaabi.ee 
