V Seminar, Majandussotsioloogia - Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid: a) globaliseerumine b) individualiseerumine c) muutused soorollides d) globaalsed riskid a) Autor Becki sõnul on globariseerumine üks tegur liikumaks reflektiivse modernsuse faasi. Becki sõnul on globaliseerumine vähendanud nii riikide, kui ka riigi kodanike suveräänsust ehk iseseisvust. Samuti muudab globaliseerumine turgu vähem riigist sõltuvaks ning kohustab riiki jägima pigem rahvusvahelisi tavasid. Samuti võib globaliseerumine endaga kaasa tuua nt kapitali väljavoolu või kapitali ümberpaigutamist, mis võivad kõigutada riigi majanduslikku turvalisust. Tihti on globaliseerumisest tulenevalt vähenenud riigi võimekus toetada
võimalikult kõrgele Kaitse päikese vastu Tagada piisav ventilatsioon Kasutada madala päikesefaktoriga klaase Varustada kõik fassaadid (va. põhjasuunaline) varjamisvahenditega Suvel lõõskava päikesekiirguse käes käitub aken mõõtmetega 1 x 1,50 meetrit kui 1 kilovatine radiaator. Päikesekaitse klaasid masstoneeritud(värvitud) klaas selektiivklaas reflektiivse pinnakattega klaas kombineeritud klaas Päikese Keskmise Valguse 1m2 klaas- U-arv, W/m2K energia sageduse Klaaspaketi tüüp läbilase paketi kaal läbilase mürapidavus
Pikem murdeiga hilisem tööliminek, majanduslik sõltumatus, saadakse lapsi, iseseisvalt elama Täisea kriteeriumid: varem mingid välised elusündmused: abiellumine, kooli lõpetamine, tööleminek jm. Nüüd sisemised individualistlikud omadused, mis tekivad järkjärgult: võimeline oma tegude eest vastutama, iseseisvalt otsuseid tegema, majanduslik iseseisvus. Kognitiivne areng Piaget' formaalsetes operatsioonides mõtlemise periood, Mõtlemisest mõtlemise ehk reflektiivse mõtlemise ehk metamõtlemise võime, Abstraheerimise võime, Kognitiivne areng ei vasta sageli emotsionaalsele arengule. Emotsionaalne areng - Ajutised probleemid madala enesehinnangu, ärevuse, depressiivsusega, Oluline eristada kliinilisest depressioonist; depressioonide sagedus suureneb, eriti tüdrukutel. Soolised erinevused ilmnema 13-15 eluaastal, suurenevad kuni 16-19 a. , Offer 1960.-70ndate uurimus: viiendik kogeb väga raske ajana
meelekaardid; võrgustikud; tegevuse salvestised paljusid igapäevaseid tegevusi saab visuaalselt analüüsida, et saavutada iga protsessi holistlik mõistmine; vootabelid klassikaline meetod jälgimaks otsusetegemist ning nägemaks antud protsessi terviklikku pilti; dimensiooniline analüüs kasulik viis andmete sorteerimiseks ja gruppide loomiseks; kronoloogiline analüüs; füüsiliste ja sotsiaalsete keskkondade analüüs; reflektiivse päeviku / arengulogi analüüs. (lk 144-152) Metafoor ja analoogia analüütiliste ja tõlgenduslike töövahenditena Metafoor on eeldatud võrdlus kahe erineva loomuga, kuid siiski milleski sarnase, asja vahel. Metafoorid annavad edasi või loovad jagatud tähendusi. Analüüsimisel võib metafooride kasutamine pakkuda väärtuslikku viisi, kuidas andmetest mõelda ja neid tõlgendada. Analoogia kasutamine on otstarbekas, kui püütakse sõnastada midagi, mis pole täiesti arusaadav
tehes, ometi ei muutu teadvus omaette uurimisobjektiks, vaid on vahendiks, mille kaudu autor jõuab sotsiaal eetiliste probleemideni, seose vedamiseni teadvuses toimuvast inimkäitumise teatava kontseptsioonini ning inimese olemise kõige üldisemate probleemide läbivalgustamiseni. Välismaailm saab siin sügavusmõõtme, mida sündmuste otsese kirjeldamise abil vaevalt oleks võimalik saavutada. Seetõttu ei pruugi sündmustiku kujutamise asendamine reflektiivse sisekõnega tähendada veel eraelulise, kitsalt privaatse ainesega piirdumist. Ilmekalt selgub see lühiromaanis «Munad hiina moodi», kus kirjanik pühendub näiliselt täiesti isiksuseprobleemidele, ühe sisemaailma analüüsile. Ometi jõutakse siin minaelamustelt olemise üldisemate seaduspärasuste tunnetamiseni. Tegelane püüab katkestada suhteid välismaailmaga, läbi lõigata kõik niidid,
SIGMUND FREUD (1856-1939) · PRELATENTNE PERIOOD Sünd - 6-7 a. · ORAALNE PERIOOD Sünd - 1 a. · ANAALNE e. SADISTLIK e. MUSKULAARNE PERIOOD 1 a. - 2.5 a. · FALLOSLIK PERIOOD 2.5 a. - 6-7 a. · LATENTNE PERIOOD 6-7 - 10.5 a. MURDEIGA10.5 a. - täisiga * PUBERTEEDI - EELNE PERIOOD * PUBERTEET * PUBERTEEDIJÄRGNE PERIOOD Kognitiivne areng · Piaget' formaalsetes operatsioonides mõtlemise periood · Mõtlemisest mõtlemise ehk reflektiivse mõtlemise ehk metamõtlemise võime · Abstraheerimise võime · Kognitiivne areng ei vasta sageli emotsionaalsele arengule Emotsionaalne areng · Ajutised probleemid madala enesehinnangu, ärevuse, depressiivsusega · Oluline eristada kliinilisest depressioonist; depressioonide sagedus suureneb, eriti tüdrukutel. Soolised erinevused ilmnema 13-15 eluaastal, suurenevad kuni 16-19 a. · Offer 1960
oma intelligentsus. Õpetaja kohuseks on muuta paindlikult õpetamist ja võtta arvesse kõikide õpilaste vajadusi. 3. Laienemisfaas (laiendatud võimalused ning hinnangu andmine ja tagasiside): Viimases faasis toimub uue materjali omandamine ja seoste loomine eelnevate kogemuste ja tegeliku maailma vahel. Selles järgus tuleks anda ka hinnang, kas siis õpetaja, kaaslaste või õpilase enda hinnang. Õpilastele tuleb anda ka aega, et reflektiivse tagasivaate kaudu mõtes- tada õpitut ja jagada oma arusaamu kaaslastega. Nii omandatakse tunnis läbivõetud põhialused tõeliselt. Eelfaas tutvumine · Õpikeskkond Õpilasi on vaja ümbritseda mitmekesiste kirjalike tekstidega ja meediaväljaannetega, mis kasutavad mõistetavat ja eesmärgistatud keelt. Lastel on vaja korduvalt visuaalselt ja ka kuulmise teel kokku puutuda teise keele sõnavara ja struktuuriga. Uuringud on näidanud, et
inimene oli eelkõige kodanik, kes pidi ühiskonna huvid asetama kõrgemale isiklikest. Inimeste ja jumalate vahelised suhted põhinesid kokkulepetel. Inimene pidi neid väga täpselt täitma, et oodata jumalate abi ja toetust. Rituaal muutus ülitähtsaks. Preestrid-pontifeksid olid pidevalt valitsejate nõuandjad. Rikkaliku mütoloogia puudumine, religioosse tegevuse omanäoline rituaalsus ilma reflektiivse mõtestamiseta ja preestrite mõju tingisid spetsiifilise suhtumisetraditsiooni üldse. Traditsioon ei kuulunud Roomas vaidlustamisele. Põhiväärtuste hulka kuulusid: kogukonna tähtsus ja ühtsus,rahvavõimu ülimus, vaba- dus ja sõltumatus nii linna kui ka üksikisiku seisukohalt, kogukonna, jumalate ja kangelaste seotus. Rooma kodaniku väärtushinnangutes oli kõige kõrgemal kohal kogukond. Kõrgeim seadusandlik organ oli rahvakoosolek
inimene oli eelkõige kodanik, kes pidi ühiskonna huvid asetama kõrgemale isiklikest. Inimeste ja jumalate vahelised suhted põhinesid kokkulepetel. Inimene pidi neid väga täpselt täitma, et oodata jumalate abi ja toetust. Rituaal muutus ülitähtsaks. Preestrid-pontifeksid olid pidevalt valitsejate nõuandjad. Rikkaliku mütoloogia puudumine, religioosse tegevuse omanäoline rituaalsus ilma reflektiivse mõtestamiseta ja preestrite mõju tingisid spetsiifilise suhtumisetraditsiooni üldse. Traditsioon ei kuulunud Roomas vaidlustamisele. Põhiväärtuste hulka kuulusid: kogukonna tähtsus ja ühtsus,rahvavõimu ülimus, vaba- dus ja sõltumatus nii linna kui ka üksikisiku seisukohalt, kogukonna, jumalate ja kangelaste seotus. Rooma kodaniku väärtushinnangutes oli kõige kõrgemal kohal kogukond.
14 Portfoolio eesmärk on arendada õppija: oskust oma õppimist planeerida; oskust teostada enesekontrolli ja võtta isiklikku vastutust õppimises; oskust seada eesmärke, koguda informatsiooni, seda selekteerida ja süstematiseerida ning anda sellele kindel vorm (mapis, kiirköitjas, arvutikettal jne); suhtlemisoskust ja võimet väljendada oma mõtteid arutelu, kirjutamise ja loomingu kaudu; oskust reflektiivse protsessi kaudu hinnata oma teadmisi, neid analüüsida ja seada vajalikke suundasid edaspidiseks tegutsemiseks. Portfoolio sisaldab vajadusel sisukorda, õppeprotsessis koostatud teoreetilisi kirjutisi; õppematerjale, juhiseid, ettekandeid, uurimistulemusi, õppija loetud tekstide kokkuvõtteid, erinevaid seminaritöid, fotosid, pilte, jooniseid, skeeme jne. Täpsemad juhised portfoolio koostamiseks annab õppeaine õppejõud
inimolend või loom, kellel on lapselikud tunnused. Eksperiment: Tänaval möödujad abistavad pigem nutvat 5- 8 aastast last kui 11-12 aastast. Puhtalt vanuse tõttu jäävad selleeaslised tõenäolisemalt abist eemale, kuna need lapselikud tunnused on kadumas. On teatud välised tunnusjooned mille tõttu me käitume nii nagu refkesid, etatud inidviide kellel lapselikud tunnused on kaldume abistama ja need kellel pole need jäävad reflektiivse õppimise pärast meie vaateväljast välja. Tüdrukutel ja poistel ka. Tüdrukutel sissepoole mured 1.TEES: Naudi ja tunne rõõmu noortega koos olemisest(juba enne seda iga ja selles eas on tõestatud seda et need väisked inimesed ja noorukid on täiskasvanu eas ühsikonna tasandil edukad, kelle vanemad on nautinud noortega koos olemist. ) 2.TEES: Suhtu noortesse positiivselt 3.TEES: Inimestel, kellel on teadmisi ja oskusi töös noortega, naudivad seda tegevusest.
Üleminek täisikka Küsitakse, kas see on eraldi periood. Omaette elamine, laste saamine, iseseisva perekonna loomine jne. Kaua see kestab? 18.-20-ndate eluaastate keskpaik või lõpp? Murdeiga on konfliktne aeg samas mitte ainult vanematega. Kognitiivne areng 38 Selle perioodi juures toimub olulisi muutusi just psüühilistes protsessides. Piaget' formaalsetes operatsioonides on see mõtlemise periood. Mõtlemisest mõtlemine ehk reflektiivse mõtlemise ehk metamõtlemise võime. Abstraheerimise võime.Kognitiivne areng ei vasta alati emotsionaalsele arengule. Nt ka iseenda identiteedi leidmine. Reflektiivsus ehk iseenda psüühiliste protsesside jälgimine areneb olulisel määral sellel perioodil. Omandatakse põhiline 11., 12, 13.-14.eluaasta vahel. Emotsionaalne areng Meeleolu tugev kõikumine - vahel sellest tullakse välja vahel ei tulda. See on suur väljakutse
oluliseks.Skinneri ja tema järgijate arvates saab kuritegevust kui massinähtust kõrvaldada ja vähendada keskkonna käitumusliku kujundamise kaudu.See seisneb ühiskonna kujundamisel nii,et inimesed õpiksid võimalikult vara oma kogemustest,et üldaktsepteeritud reeglite vastu eksides kinnitust ei tule. Kokkuvõtteks märgime,et nüüdisaegne psühholoogia aktsepteerib behavioristlikku lähenemist kuritegelikule käitumisele kui üht võimalust.Ollakse nõus,et stiimul võib esile kutsuda reflektiivse reaktsiooni ja et käitumise tagajärjed mõjutavad tulevasi reaktsioone.Ei saa aga kogu inimkäitumise keerukust lahti mõtestada lähtudes vaid välistest stiimulitest.Ka paljud behavioristid peavad Skinneri lähenemist lihtsustavaks ja piiratuks.Just sisemised(internaalsed)faktorid kõrvuti välistega(eksternaalsetega)mängivad käitumise kujunemisel suurt rolli. 24.küsimus Kriminaalse käitumise sotsiaalne õppimine(J.Rotter,R.Akers,R.Hogan,A.Bandura)
annaabi.ee 
