Keemilise sünapsi ehitus: a) presünaptiline membraan – I raku jätke laienenud ots, selles on vakuoolid ülekandeaine – mediaatori e. neurotransmitteriga (atsetüülkoliin, norepinefriin e. noradrenaliin, jne.); b) sünapsipilu – kitsas ruum kahe raku vahel; c) postsünaptiline membraan – II raku pinna osa, kus on keemilised retseptorid. Refleksikaar: Refleksikaar on närvisüsteemi konstruktiivne ühik – kogu NS tegevus baseerub refleksidel, millede anatoomiliseks aluseks on refleksikaared (täpsemalt refleksiringid – iga “käsu” järel saabub tagasi “raport” selle täitmise kohta). Refleksikaarel on tavaliselt 5 komponenti: 1.Retseptor – võtab vastu mingi ärrituse, 2.Tunde- e. aferentne neuron – juhib impulsi KNS-i, 3.Keskus – analüüsib impulssi ja annab “käsu”, 4.Moto- e. eferentne neuron – viib “käsu” kohale, 5.Efektorelund – lihas- või näärmerakk – teeb midagi
1660. a. esimene vaimuhaigla (Prantsusmaa). 18. sajand - Philippe Pinel (1745 1826) vabastas hullud ahelatest. Oli Pariisi vaimuhaiglate Salpétriére´i (naistele) ja Bisétre´i (meestele) juhatajaks. Füsioloogilised uurimused. (19.sajand) Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundmaõppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Johannes Müller (19. saj.): kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz (19.saj) närviprotsesside kiiruse mõõtmine. Frenoloogia (19.saj) (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam,
12 mõjutamine positiivse stiimuliga tunnustamine, kiitus jne. 34 mõjutamine negatiivse stiimuliga laitus, rangus jne. 5. B. Skinneri järgi ja operantse õppimise seadused. B. Skinner tõestas klassikalise ja instrumentaalse tingituse olulise erinevuse. Esimene õppimisviis kinnitab valmisreaktsioone(nt. sülje eritamine), teises õpitakse uusi käitumisviise. Klassikaline tingitus põhineb kaasasündinud refleksidel, instrumentaalse õppimisega luuakse uusi reaktsioone või reorganiseeritakse vanu käitumisviise. Operantse õppimise kuus põhisedust: · Õppimine toimub algul seda kiiremini, mida sagedamini kinnitavat stiimulit rakendatakse. · Õppimine toimub seda kindlamini, mida vahetumalt kinnitavat stiimulit rakendatakse. · Õpitu kinnistub seda paremini, mida harvemini ja vahendatumalt stiimulite rakendamist vajatakse.
kõrvaldamise. 1-2 mõjutamine positiivse stiimuliga- tunnustamine, kiitus jne. 3-4 mõjutamine negatiivse stiimuliga- laitus, rangus jne. 5. B. Skinneri järgi ja operantse õppimise seadused. B. Skinner tõestas klassikalise ja instrumentaalse tingituse olulise erinevuse. Esimene õppimisviis kinnitab valmisreaktsioone(nt. sülje eritamine), teises õpitakse uusi käitumisviise. Klassikaline tingitus põhineb kaasasündinud refleksidel, instrumentaalse õppimisega luuakse uusi reaktsioone või reorganiseeritakse vanu käitumisviise. Operantse õppimise kuus põhisedust: Õppimine toimub algul seda kiiremini, mida sagedamini kinnitavat stiimulit rakendatakse. Õppimine toimub seda kindlamini, mida vahetumalt kinnitavat stiimulit rakendatakse. Õpitu kinnistub seda paremini, mida harvemini ja vahendatumalt stiimulite rakendamist vajatakse.
oluline). - Üsna aeglane aga pole ülikiiret reaktsiooni vaja nt haistmine - Reageerivad väljaspool rakku olevale kemikaalile rakusisese jadaga Liigutuste kategooriad. Atsetüülkoliin – põhjustab skeletlihaste kokkutõmbeid - Refleksid – automaatne vastus stiimulile, mitteteadlik. - Imikutel 3: haaramine, Babinski r (varbad laiali), otsimine - Liigutused sõltuvad tagasisidest, aga refleksidel selle puhul kasu pole sest liigutus tehakse nagunii lõpuni - Liigutuste jadad – tiivalöök, koera raputamine (peast alates) Kuidas mõte liigutusest teoks saab? Motoorikaga seotud alad: plaan liigutada liigub otsmikult keskele. Oimusagaras tekib kavatsus, premotoorne korteks, primaarsest motoorsest korteksist läheb käsk et liigutust teha. Posterioorpareitaal kortkeksis tekib teha liigutus, premotoorne korteks valmistab liigutuse
Tunnetuslik kogemus liigutusest peab olema õige, siis õpib laps tegema ka õigeid liigutusi. Oluline on see nii üsasiseses perioodis kui hiljem. Õiged liigutused on kogu psühhomotoorse arengu aluseks. Vastsündinu elutegevuses on tähtis koht ka peamiste eluprotsessidega kohanemisel. Kohanemist hõlbustavad kaasasündinud ehk kongenitaalsed refleksid. Enamus neist kaovad 3-4 kuu vanuses. Esimesed liigutused põhinevadki refleksidel. Seega kongenitaalsed refleksid on esmalt seotud lapse ellujäämisega ja need on tahteliste liigutuste eelkäijateks. Motoorses arengus on eristatavad neli etappi: Kaasasündinud refleksid. Tooniliste kaasasündinud reflekside mõjul püsivad vastsündinu keha ja jäsemed teatud staatilises asendis. Sümmeetrilised liigutused. Tahtelised, motiveeritud ja eristunud liigutused. Automatiseerunud liigutused so kui laps suudab harjutuste ajal lisaks ka rääkida või
ja reeglipäratumaks muuta. Stiimulite äratõmbamist märgib mõiste fading 6. Soovimatust käitumisest võõrutamisel tuleks oodatud tasust ilmajätmist rakendada järjekindlalt, vastasel korral tajutakse seda lünkliku premeerimisena. B. Skinner tõestas klassikalise ja instrumentaalse tingituse olulise erinevuse. Esimene õppimisviis kinnistab valmisreaktsioone, teises õpitakse uusi käitumisviise. Klassikaline tingitus põhineb kaasasündinud refleksidel, instrumentaalse õppimisega luuakse uusi reaktsioone või reorganiseeritakse vanu käitumisviise. Instrumentaalse õpetamisviisi modifikatsiooniks on selline programmõpe, kus laiem teema või valdkond jaotatakse paljudeks üksikuteks õpiühikuteks. Käitumise modifitseerimine Etapiviisilise õppimise üheks mooduseks on käitumise modifitseerimine, mida rakendatakse ettevõtetes töödistsipliini tagamiseks, koolides õpiedukuse parandamiseks,, vanglais seaduskuulekuse
aistingud. Immanuel Kant (1724-1804) mõtlemise kategooriad. Arthur Schopenhauer (1788-1860) tahe, kannatused, vajaduste rahuldamine, sublimatsioon. Eduard von Hartmann (1842-1906) mitteteadvus kui inimest motiveeriv jõud. Füsioloogilised uurimused Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundma õppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Vaid mõned üksikud 19. sajandil tehtud avastused aju ja psüühika vaheliste seoste kohta. Johannes Müller kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz närviprotsesside kiiruse mõõtmine; taju,
6.1. Kooselu vormid Neutralism 0/0, Sümbioos ehk mutualism +/+, Kommensialism +/0 asupaigaks või kaitseks, saamata teiselt selle eest midagi vastu. Amensalism -/0 N penicilliin, Parasitism +/ 6.2. Loomade käitumine Sünnipärane ehk instinktiivne käitumine on pärilik ja see ei muutu kogemuste lisandumisega. Refleks on automaatne vastus närvi stimulatsioonile. N. põlve jõnksatus inimesel. Madalama arengutasemega loomadel (N. hüdra) põhineb käitumine enamasti refleksidel. Õppimist esineb vaid vähesel määral. Kinees on mittesuunatud juhuslik kiirenenud liikumine vastuseks keskkonnale (N. valguse või temperatuuri muutus). Iseloomulik kõigusoojastele. N. putukad hakkavad sibama kui eemaldada neid kattev mädanenud puupalk. Taksis ehk sundliikumine on organismi suunatus liikumine sõltuvalt mingit välistegurist N. valgus, kemikaalid, kuumus. Võib olla positiivne (ärritajale lähemale) või negatiivne (ärritajast eemale).
nad koos sümpaatiliste närvidega n.ö põimikud (südame-, kopsu- ja kõhuõõnepõimik). 31 6.9. Kokkuvõte Pea - ja seljaaju keskuste ning nende poolt juhitavate elundite vahel eksisteerib mitte ainult otsene vaid ka tagasiside. Elunditest, mille talitus muutub keskustest saadetavate impulsside toimel, saabub ajju tagasi informatsioon nende muutuste laadi kohta. Närvisüsteemi talitlus põhineb refleksidel. Refleksid on organismi reaktsioonid, mis toimuvad kesknärvisüsteemi vahendusel, vastuseks retseptorite poolt vastu võetud muutustele väliskeskkonnas. Lõpuks peab veelkord tähelepanu juhtima sellele, et kogu närvisüsteem on siiski ühtne ja ta on organismi kui ühtse terviku lahutamatu osa. Närvisüsteem on organismis toimuvate eluprotsesside peamine regulaator. 7. Süda ja veresoonkond (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk.184-231) 7.1
taandusreaktsioonid ja teised rakkudes toimuvad keemilised protsessid teostatakse bioloogiliste katalüsaatorite e. fermentide abiga. Organismi ainevahetust reguleerib kesknärvisüsteem. See regulatsioon toimub nii kudedesse tulevate otseste närviimpulsside abil kui ka sisesekretsiooninäärmete kaudu, mis sekreteerivad ainevahetust mõjutavaid hormoone. Suur tähtsus ainevahetuse muutustes, mis kindlustavad organismi kohanemise mitmesuguste elutingimustega, on tingitud refleksidel. 33. Valkude ainevahetus, valguvajadus, lämmastikubilanss. VALKUDE AINEVAHETUS Valgud kõrge molekulaarmassiga lämmastikühendid, mis on üles ehitatud aminohapetest. Valgud jaotatakse liht- ja liitvalkudeks. Lihtvalgud e. proteiinid koosnevad ainult aminohapetest. Liitvalgud e. proteiidide koostisse kuuluvad peale aminohapete veel mitmesugused lämmastikku mittesisaldavad komponendid, nagu fosfor- ja nukleiinhapete jäägid, süsivesikud, rasvad jt. ühendid. Valkude tähtsus:
regulatoorsetele süsteemidele (sisenõrenäärmed ja kesknärvisüsteem). Organism saab eksisteerida kui tervik ainult tingimusel, kui ta saab väliskeskkonnast informatsiooni muutuste kohta ning vastavalt nende muutustega kohanemisel säilitab optimaalsed keskkonnatingimused edasieksisteerimiseks. Reguleerimise eesmärgiks on homöostaasi säilitamine, selleks tuleb sisekeskkonna füüsikalisi ja keemilisi omadusi hoida eluks sobival tasemel. Refleksidel põhinevad organismi talitluse regulatsiooni alused. Refleks on organismi sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, on vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elundi, elundisüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar. Reguleerimiskontuuri põhiplokkideks on reguleeritav süsteem, efektorelund või elundisüsteem ja regulaator, refleksikeskus NS’is
Kokkukuuluvus ja instrumentaalne e. operantne tingimine: Reaktsioonid kuuluvad kokku teatud sarrustasudega. Liigiomased kaitsereaktsioonid – suvaline vastus ohule ja valule. Õppimise neuraalsed alused: 1. närvikoe plastilisus 2. aplüüsia – populaarne uurimisobjekt 3.presünaptiline hõlbustamine. 4. pikaajaline potenseerimine. Klassikaline tingimine - Kahe või enama stiimuli seose ja vastastikku ennustava väärtuse ära õppimine. Lihtsad, enamasti refleksidel põhinevad asjad. Eksperimentaalne väljasuretamine – Korduv tingitud stiimuli esitamine ilma tingimatu stiimulita. Efekt on suurim, kui tingitud stiimul esitada natuke enne tingimatut stiimulit. Tagurpidi tingimine = kui tingitud stiimul esitada peale tingimatut stiimulit, siis ei toimu tingimist. • Rescorla-Wagner (1972): assotsiatiivne õppimine toimub siis, kui tingitud stiimul ENNUSTAB tingimatu stiimuli esinemist
annaabi.ee 
