6) Kirjelda tuumarelva ehitust ja töötamist? - 1) nn tavaline tuumapomm. Ahelreaktsioon tekkeks peab olema piisav kogus lõhustuvat materjali – tuumakütust. Minimaalset tuumakütuse kogust, mille puhul ahelreaktsioon veel ei käivitu, nimetatakse kriitiliseks massiks. Tuumapommis paigutatakse tuumakütus üksikute osadena, millede massid on alla kriitilise massi ja mis on üksteisest eraldatud vahekihtidega – pomm veel ei plahvata. Pommi esiossa paigutatakse tavaline lõhkelaeng, näiteks trotüül. Pommi töölepanemiseks pannakse kõigepealt plahvatama trotüül, mis surub üksikud tuumakütused osad omavahel kokku – nüüd ületab tuumakütuse kogumass kriitilise massi ning algab ülikiire kontrollimatu raskete tuumade lõhustumisreaktsioon – toimub tuumaplahvatus. 2) termotuumarelv ehk vesinikupomm. Siin on „põhitegijateks“ kergete tuumade (näiteks deuteeriumi tuumade ühinemine ülikõrgel temperatuuril
Ühel hetkel oli aeglaselt piki laevakeret liikuva kaamera vaatevälja korraks jäänud mingi risttahukakujuline ese. Lähemalt vaatlemisel selgus, et viienda teki lähedal oli pakpoordi külge kinnitatud kandiline karp. Miks pidi vraki pakpoordis vaheseina lähedal olema niisugune objekt? Sakslasest uurijad viisid salvestise Saksa ja Rootsi lõhkeaineekspertide kätte. Mõlemad kinnitasid 90-protsendilise tõenäosusega, et risttahukakujuline karp oli allvee-lõhkelaeng. Seejärel kontrolliti tähelepanelikult kõiki videosalvestisi. Kõigest mõni päev pärast katastroofi kaugjuhtimisega liikuvroboti (ROV) kaameraga tehtud ülesvõtetel ilmnes üks üllatus. Saksa uurijad märkasid visiiri pakpoordipoolse lukustuse lähedal mingit kuubikujulist objekti. See oli oranzi värvi. Visuaalanalüüsisooritamiseks kutsuti kohale Rootsi, Suurbritannia ja Saksa eksperdid. Nende arvates oli oranz pakk ,,suure tõenäosusega lõhkelaeng". Videoanalüüsi
vajadusele). Käsigranaadid erinevad nii vormi, mõõtmete, massi kui ka konstruktsiooniliste lahenduste poolest. ( Paks, 1996) Käsigranaat RKG on Nõukogude päritoluga granaat. Kui kaitse nõel tõmmatakse ja granaat visatakse, siis avaneb nelja paneeliline langevari. See langevari stabiliseerib granaadi lennu ja tagab selle, et granaat tabab sihtmärki 90 kraadise nurga all. Tankitõrjegranaat RPG-43 (Lisa 7) oli käeshoitav granaat, mis oli tugev lõhkelaeng ja, mida kasutas Nõukogude Liit II maailmasõja ajal. Seda granaati hakati kasutama 1943. aastal. RPG-43 vahetas välja varem valmistatud mudeli RPG-40. RPG-43 läbistamisvõime oli umbes 75 mm kui tabas 90 kraadise nurga all. Sõja-aastail mudelit uuendati ja temast sai RPG-6. Käsigranaat F1 on samuti Nõukogude Liidu päritoluga. Selle granaadi hüüdnimi oli limonka (sidrun granaat). F1 on elavjõu-vastane kildkaitsegranaat. See on prantslaste F1-le põhinev
on kolossaalne vererõhk muljuks puruks iga allveelaeva. Ja pealegi ei teatud täpseid laevahuku koordinaate. Kuid juba laevahuku aastail tehti plaane ,,Titanicu" ülestõstmiseks. Taheti kinnitada ,,Titanicu" külge magnetid, see projekt oleks maksma läinud vaid 1,5 miljonit dollarit. Kuid see idee jäi vaid paberile. Peale kahte maailmasõda ja 1930. aasta majanduskriisi kadus huvi laeva vastu. Esimene katse vraki leida tehti alles 1953. aasta juulis. Vee alla pandi lõhkema lõhkelaeng, et saada merepõhja nn. kajapilt. Sellest hoolimata jäi laev leidmata. Peale 1958. aastal välja tulnud filmi ,,Mälestusväärne öö" suurenes avalikkuse huvi ,,Titanicu" vastu. Jällegi käidi välja mitmeid jaburaid ideid ,,Titanicu" leidmiseks. Sulgeda kõik vraki avaused. Vee dissotseerimisel täidaksid tekkinud gaasid vrakiruumid ja annaksid vajaliku üleslõkkejõu. Pakuti välja muuta vrakk suureks jäämäeks ja saavutada sel viisil ujuvus, keegi aga ei suutnud seletada seda,
oluliste tunnuste eristamine ja nende viimine üldisemate seoste või seaduste alla. • Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduseseadusi ja tõlkida need inimesele arusaadavasse keelde kasutades samas nn . füüsika keele abil. • Füüsika keel on spetsiifiline keel, mis tugineb tavakeelele, kuid millele on omased järgmised tunnused: • kaotab sõnade mitmetähenduslikkuse (näit. laeng : elektrilaeng, lõhkelaeng, emotsionaalne laeng ); • võimaldab lühemalt üles kirjutada füüsikas kasutatavaid lauseid ( näit.: nõgusläätse fookuskaugus on 25 cm asemel f = - 25 cm ); • võimaldab kajastada objektide või mõistete vahelisi suhteid ( näit: I = U / R ); • võimaldab pidada sidet eri rahvustel ja eri põlvkondadel. • Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele
oluliste tunnuste eristamine ja nende viimine üldisemate seoste või seaduste alla. Reemo Voltri · Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduseseadusi ja tõlkida need inimesele arusaadavasse keelde kasutades samas nn . füüsika keele abil. · Füüsika keel on spetsiifiline keel, mis tugineb tavakeelele, kuid millele on omased järgmised tunnused: · kaotab sõnade mitmetähenduslikkuse (näit. laeng : elektrilaeng, lõhkelaeng, emotsionaalne laeng ); · võimaldab lühemalt üles kirjutada füüsikas kasutatavaid lauseid ( näit.: nõgusläätse fookuskaugus on 25 cm asemel f = - 25 cm ); · võimaldab kajastada objektide või mõistete vahelisi suhteid ( näit: I = U / R ); · võimaldab pidada sidet eri rahvustel ja eri põlvkondadel. Reemo Voltri · Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid
maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi; ühetähenduslikku keelt – füüsika keelt; idealiseeritud nähtuste matemaatilist kirjeldamist . Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduseseadusi ja tõlkida need inimesele arusaadavasse keelde nn. füüsika keele abil. Füüsika keel on spetsiifiline keel, mis tugineb tavakeelele, kuid millele on omased järgmised tunnused: kaotab sõnade mitmetähenduslikkuse (näit. laeng : elektrilaeng, lõhkelaeng, emotsionaalne laeng ); võimaldab lühemalt üles kirjutada füüsikas kasutatavaid lauseid ( näit.: nõgusläätse fookuskaugus on 25 cm asemel f = - 25 cm ); võimaldab kajastada objektide või mõistete vahelisi suhteid ( näit: I = U / R ); võimaldab pidada sidet eri rahvusest ja eri põlvkondade füüsikuil. Füüsika keelele on omased nagu igale teisele keelelegi: alfabeet (märkide süsteem); süntaks (märkide kombineerimise reeglistik);
· maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi; · ühetähenduslikku keelt füüsika keelt; · idealiseeritud nähtuste kirjeldamiseks matemaatika abi. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduseseadusi ja tõlkida need inimesele arusaadavasse keelde nn. füüsika keele abil. Füüsika keel on spetsiifiline keel, mis tugineb tavakeelele, kuid millele on omased järgmised tunnused: · kaotab sõnade mitmetähenduslikkuse (näit. "laeng": elektrilaeng, lõhkelaeng, emotsionaalne laeng ); · võimaldab lühemalt üles kirjutada füüsikas kasutatavaid lauseid ( näit.: "nõgusläätse fookuskaugus on 25 cm" asemel "f = - 25 cm" ); · võimaldab kajastada objektide või mõistete vahelisi suhteid ( näit: I = U / R ); · võimaldab pidada sidet eri rahvusest ja eri põlvkondade füüsikuil. Probleeme 1. 1. Määrati keha tihedust, mille ruumala oli 20 cm3 ja mass 54 g. Tihedus leiti seosest = m/V = 54 g / 20 cm3 = 2,7 g/cm3
asetab pommitaja selle raamatusse. Pomm ise ja mistahes kasutatav detonaator tuleks loksumise ja ringilibisemise vältimiseks vahtkummi sisse pakkida. Lõpuks, kui taimer või raadiodetonaator on paika pandud, kleebitakse esikaas kinni ja viiakse pomm sihtkohta. 4.5.6. TELEFONPOMMID. Telefonpomm on seadeldis, mida minevikus kasutati teatud kindla indiviidi tapmiseks või sandistamiseks. Idee on lihtne - ohver võtab toru ja käib pauk. Kui panna väike, kuid tugev kõrgklassi lõhkelaeng koos süti-kuga telefonivastuvõtjasse, siis vastuvõtjat läbides plahvatab sütik ja detoneerib lõhkeaine telefoni hoidvas käes. Kõik, mis teha tuleb, on vaid hankida sütik ja vastuvõtja ning nende ühenduskontaktid kinni teipida. Keerake mikrofonikate maha, võtke mikrofon välja ja ühendage sütik mikrofonijutmega. Pange tugevalaengulist kitti (näiteks C-l'i vt.pt.3.3.1. lk.13) vastuvõttjasse ja keerake kate peale, kui olete veendunud, et sütik on kenasti kiti sees
annaabi.ee 
