aastal kloosrile pandud kohustustest ehitada linnamüüri, milleks kulus enamik klausuurile planeeritud rahast. Refektoorium oli 9, 25 × 8,1 m suurune, selle loodenurgas asus köögist köetav leivaahi. 72,4 m² suuruses köögis valmistati toitu mantelkorstna alusel. [ 5, lk 46, 77; 6, lk 42- 46] Hilisemalt rajatud läänetiiva juurde kuulusid esinduslikum kolmekorruseline abtissimaja ning uus refektoorium. Abtissimaja kütmiseks oli keldriruumides kaks hüpokaustahju. Refektooriumi all asus kolmeks liigendatud moonakorrus. Refektooriumi köeti samuti hüpokaustahjuga. [ 5, lk 47 ; 6, lk 47, 48, 51- 54] Osaliselt kahekorruseline ristikäik sidus kiriku kalusuuriga ning kulges kiriku kohal läbi tugipiilarite. Ristikäigu ülemine korrus oli tõenäoliselt puidust ning lõpeb kiriku kõrval konsoolärkliga, mille kaudu pääsesid nunnad kiriku rõdukorrusele. Kirikutiiva ristikäigu alumine korrus ühendas läänetiiva kirikuga
Jaakobus Noorem ja Andreas, neist edasi on Juudas, Peetrus ja Johannes Kristuse paremal käel. Teisel pool on aga Toomas, Jaakobus Vanem ja Filippus,kompositsiooni lõpetavad paremal Matteus, Toddeus ja seloot Siimon. "Püha õhtusöömaajal" on maali paigutus kunstlik: õhtusöögil peaksid istuma kolmteist inimest mõlemal pool lauda,nagu Giotto di Bondone versioonis samast loost. Leonardo da Vinci versioonis on näha kõikki - kaksteist apostlit ja Jeesus Kristus istuvad nagu refektooriumi pealauas. See oli täiesti traditsiooniline, kuigi kunstnikud paigutavad sageli Juuda meie poole lauda( nii tegi ka Leonardo da Vinci seinamaali visandeil), lahutades Juudase nõnda Kristusest ning meenutades tema lähedusega meile meie patusust. Läbi aegade on kriitikud püüdnud täpsustada, millist hetke on Leonardo da Vinci loost illustreerinud. Juba ainult Kristuse liigutused annavad aimu meile, et Leonardo da Vinci kirjeldab maalil rohkem kui ainult ühte ideed:
Õp. 130 7. Vaimulikud ordud . Mille poolest erinesid? Mis eesmärgil loodi ristisõdade ajal vaimulikud rüütliordud? Mille poolest erinesid kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Õp. 138/174-176 8. Millised ordud loodi? õp.138 9. Seleta mõisted: Trubaduur - oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. Generaalstaadid õp. 133, Hilda (BILDA?) Õp.143, turniir õp. 144 Klooster - on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi. Kirik - pühakoda - hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. Ketserlus - kiriku õpetusest kõrvalekaldumine Inkvisitsioon õp.179, Ristisõda - olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma
viimistletud, vaid näha on pintslitõmmete jäljed. Tisian sai palju tellimusi ning ta võis nautida edu ja loominguvabadust. Tema vanaduses maalitud teostes on värvi tihti väga paksult (pastoosselt) ja seda in lõuendile kantud mitte ainult pintsliga, vaid vahel ka sõrmedega. 17. Pidusöök Lev'i majas.: See hiiglaslik maal mõõtmetega 13,1 x 5,55 m on tehtud ühe Veneetsia kloostri söögisaali ehk refektooriumi jaoks. Nagu tavaks, kujutas see Püha õhtusöömaaega. Kuid kunstnik tõi pildile ka muid tegelasi. Peagi kutsuti ta inkvisitsiooni ette aru andma, miks on nii püha teemaga pildil sakslaste moodi purjus sõdurid, narr, papagoi ja muud sobimatut. Kunstnik sai käsu pilt ümber teha, asendada koer Maarja Magdaleenaga jne. Selle asemel andis Veronese pildile lihtsalt uue nime, sest Piiblis on jutu ka pidusöögist Levi majas
pronksi. Pronks kogutigi kokku ning see oli kasutamiseks valmis. Kuid Milano kohale kerkis pranslaste rünnaku oht ning pronks kasutati ära kahurite valmistamiseks. Hoolimata kõigist Leonardo pingutustest ja leidlikest ideedest, kuidas kuju pronksi valada, ei viidud seda iialgi lõpule. 1495. aastal alustas Leonardo tööd oma kõige suurejoonelisema ja auahnema maali kallal. ,,Püha õhtusöömaaja" maalis Leonardo Milanos Santa Maria delle Grazie kloostri munkade refektooriumi seinale. Kahjuks ei suutnud Leonardo loobuda samal ajal katsetamast ning pilt läks õnnetult nurja. Leonardo kulutas Püha õhtusöömaaja maalimisele pisut üle kahe aasta. Ta veetis pikki perioode istudes ja oma teose üle mõtiskledes, sest suurelt jaolt tellijate nördimuseks, kelle arvates oli tegu ajaraiskamisega. Kuna Leonardo tahtis, et tal oleks võimalik töötada aeglaselt ning maalil oleksid tugevad, küpsed värvid, siis otsustas ta kasutada mitte
Kiriku kooril idaosas ühendus kapiitlisaaliga (istungitesaal) ja käärkambriga e sakristei (hoiti väärtesemeid). Käärkamber ja kirik olid tavaliselt kõige rikkalikumalt kaunistatud, sinna maeti abte. Ülakorrusel võis olla dormitoorium. Lõunapoolse ristikäigu küljes oli küttekoda, refektoorium (söögisaal), köök, kelder, mille kohal konvertide toad. Küttekojaks oli kaminaga tuba, kus sai talvel end soojendamas käia. Alates 12. sajandist on pikerguse refektooriumi ühes seinas kantsliorv. Ukse kõrval jooginõu. Suurim köök säilinud Fontenvraud´s (1150). Suured kloostrid moodustasid omaette linna. Cluny kloostrikirikul oli kaks transepti ja seitse kellatorni. DOMINIIKLASTE KLOOSTER TALLINNAS Dominiiklaste konvent esialgu Toomepeal 1229 (pigem 1239, sest rajati Valdemar II toetusel. 1229 taanlased välja aetud). Andmed Taani dominiiklaste kroonika ärakirjast (1261?): võib sisaldada krooniku enese või/ja kopeerijate vigu.
See, et Frangi riik hakkas muutuma nõrgemaks ja lagunes(Verdungi leping), nii sai paavst sõltumatuks ja hakkas oma võimu suurendama. 28) Mis oli klooster, kuidas nimetati kloostrielanikke? Varakeskaegsed kloostrid olid suletud, individuaalse askeesi ja patukahetsuse paigad, kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi. Nunnad ja mungad, kloostri juhtis abt või prior. 29) Kuidas aiatasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) majandus keskaegsed kloostrid pakkusid äraelamisvõimalust paljudele inimsetele. eriti tsistertslaste
See, et Frangi riik hakkas muutuma nõrgemaks ja lagunes(Verdungi leping), nii sai paavst sõltumatuks ja hakkas oma võimu suurendama. 28) Mis oli klooster, kuidas nimetati kloostrielanikke? Varakeskaegsed kloostrid olid suletud, individuaalse askeesi ja patukahetsuse paigad, kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi. Nunnad ja mungad, kloostri juhtis abt või prior. 29) Kuidas aiatasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) majandus – keskaegsed kloostrid pakkusid äraelamisvõimalust paljudele inimsetele. eriti
parem ülevaade 1492. aastal rajatud Jaanilinna linnuses toimuvast.1. aprillil 1558 algas Narva pommitamine Jaanilinnast. 11. mail puhkes Narvas suur tulekahju. Vene väed kasutasid segaduse ära ja vallutasid linna, kuid linnust vallutada ei suutnud. Linnuse kaitsjatega saavutati kokkulepe ja neil lubati vabalt lahkuda.1559–1581 oli linnus Moskva tsaaririigi valduses.6. septembril 1581 vallutasid rootslased Narva, hõivasid linnuse ja kohandasid vana konvendihoone läänetiivas asunud refektooriumi asehalduri residentsiks. Selleks murti seintesse ka uued suured akna avad. 1586. aastal ehitati läänehoovi Suur Kivisaal.Aastal 1593 plahvatas Pika Hermanni tornis püssirohi, kuid torn korrastati 1638. aastal. Samal aastal rajati lääne-eeshoovi ka praeguseks lammutatud arsenal.Rootsi võimud kavandasid linnuseehituste täiendamiseks ka linnust ümbritseva Narva bastionide süsteemi, kuhu kuulusid kaheksa bastionit, millest rootslased jõudsid valmis ehitada kuus
Tornlinnnus • Oli eriti sobv väiksemale kaitsemeeskonnale • Nt: Paide, Kiiu ja Vao Kastell-linnus • Nelinurkse müüriga piiratud ala • Narva linnus, esialgne linnus Tallinas Toompeal Konvendihoone • ... ehk kindlustatud klooster (alates 14.saj.) • Oli korrapärane linnusetüüp. Pärit Preisimaalt, valitses Saksa ordu • Nelinurkse sisehoovuga, mida ümbritsesid 4 hoonetiiba • Sisaldas endas kirikut, refektooriumi (söögisaal), dormitoorium (magamissaal), komtuur (eluruum), kapiitlisaal (koosolekuruum). • Eesti esimene konvendi hoone asus Viljandis, kõige paremini on säilinud Kuressaares. Tallinna Toompea linnus • Oli kastell tüüpi linnus Tallinnas, Toompea kõrgustikul • Selle ümber ehitati konvendihoone, eeslinnuse nurkadesse rajati tornid: Pikk Hermann, Pilsticker Landskrone, Stur den Kerl • 19.saj.-l muudeti vanglaks • 1920
arhitektuurist". Leonardo joonistab koljusid, mida peetakse eriti hästi tehtuteks. Leonardo sõbrustas hauakaevajatega ja maksis raha, et nad tooks talle koljusid. Tema anatoomilised joonistused, mis esmakordselt tulevad välja hõbekrihvli alt, olid esimeseks sammuks anatoomiat käsitleva arutluse poole. Geenua õpetlase Marco Antonio della Torre juures õpib ta anatoomiat. Marco lõikab laipe ja Leonardo joonistab lihaseid konte. Montorfano alustab Santa Maria delle Grazie refektooriumi seinale oma pildi maalimist, ent Moro näeb, kui vilets kunstiteos sellest tuleb ja kutsus kohale mehe Vincist. Ta käskis tal maha kraapida Montorfano pilt ja teha sinna midagi muud. Nii maalibki Leonardo sinna "Püha õhtusöömaaja" (1495-98). Pildil on kujutatud 13 meest: Lunastaja, Peetrus, Johannes, Jaakobus, Toomas, Filippus, Bartolomeus, Mattias, Andreas, Matteus, Paulus, Siimon ja Juudas. Akende taga on loojumas päike, maastikule on laskumas hämarus. Lahkudes 1489
Leonardo vaatas, kuidas meister Alberghetti sügavalt vees istuval laeval viis minema tema unistuse reipalt tagajalgadele tõusnud ,,Cavallost". Aga kirikukellad Milanos helisesid lakkamatult ja ka need olid pronksist. Inimkonna suurima skulptuuri lõpetamise asemel pidi Leonardo nüüd tapetiseerima Beatrice tubasid. Ta kuivatas soid, ehitas lüüse ja remontis Milano kindlusi. Aga nüüd sai ta jälle uue tellimuse. Montorfano oli alustanud Santa Maria delle Grazie refektooriumi seinale oma pildi maalimist, kuid Moro nüüd näeb, kui vilets kunstiteos sellest tuleb ja kutsus kohale Leonardo. Ta käskis tal maha kraapida Montorfano pildi ja teha sinna midagi muud. Nii maalibki Leonardo sinna "Püha õhtusöömaaja", sest ta teadis, et paljudel teistel, on selle maalimine nurjunud. Räägiti, et kloostri prior oli väga tüütaval kombel Leonardot taga kihutanud, et too pildi lõpetaks, sest kunstnik oli aeg-ajalt pool päeva mõtlikuna pildi ees seisnud,
Lääne- Eestis maeti sinna veel kohati keskmisel rauaajal. Mujal maeti rauaajal üldiselt tarandkalmetesse. Kivikirstkalmed koosnevad kahest komponendist: kalme keskel asuvast kivist kirstust või ka kirstudest ning ümber olevast ringmüürist. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega.http://et.wikipedia.org/wiki/Kivikirstkalme klooster- Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi. Läänemaades on levinud eelkõige kristlikud (katoliku ja õigeusu) kloostrid. Kloostrisüsteem pärineb India kastisüsteemist kus "kloostrid" olid nagu vanadekodud (st et lapsed pidid olema juba suureks kasvatatud kui kloostriga liituti)
annaabi.ee 
