jahipidamist >>> 15-aastasest poisist sai kannupoiss; omas relva & õppis võitlusvõtteid, saatis isanadat sõjakäikudel >>> hoolikalt treeninud & hea relvakäsitlusoskusega 18- kuni 21- aastane noormees löödi rüütliks. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Aadli puhul hinnati tema ustavust, julgust, ausust, sõnapidamist, galantsust ehk üldnimetusega rüütellikkust >>> tekkis ka reeturlikkus; ristisõdade ajal hakkas ristiusk rohkem mõju avaldama rüütlite maailmavaatele >>> tõotati loobuda rõõmudest ning pühenduda ainult ristiusu teenimisele; rüütli kõrgeim väärtus oli tema au, mida tuli hoida rohkem kui elu.
relvakäsitlusoskust, löödi pidulikult rüütliks. Rüütlina anti talle üle suguvõsa vapp ja relvad, millel olid sümboolsed tähendused. Raamatutarkust ei peetud rüüdlile kohaseks ning selle tõttu olid rüütlid peamiselt kirjaoskamatud. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Peamiselt hinnati aadlike puhul jäägitut ustavust, millele senjöör pidi vastama suuremeelsuse ja heldusega. Teiseks hinnati aadlikes julgust, ausust, sõnapidamist ja galantsust. Halvim omadus oli reeturlikkus- oma isanda reetmine. Rüütlid põletasid ja röövisid vallutatud alasid ning tapsid süütuid inimesi, mida peeti õiglaseks. Ristiusu laialdase levikuga muutus ka rüütlite maailmavaade ning paljud rüütlid loobusid ilmalikest rõõmudest ning pühendusid ristiusu teenimisele. 13. sajandist sai alguse ka rüütlikirjandus, mida loodi oma südamedaamide auks. Birgit Nurmela
väärtustatakse ka tänapäeval. Teisteks aadli aukoodeksis sisalduvateks omadusteks olid julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus. Kõigi nende omaduste kombinatsiooni väljendamiseks kasutatakse mõistet "rüütellikkus". On väga imeline tunne teadvustada, et just niisamaid omadusi austatakse ka 21. sajandil, just selliseks inimeseks, kes omaks eelmainitud omadusi, soovib iga vanem oma lapse üles kasvatada. Ustavusele ja lojaalsusele vastandus halvima omadusena reeturlikkus - nt põgenemine lahingust oma isandat hätta jättes. Selline moraal tähendab, et kangelaslikku surma tuleb igl juhul eelistada argpükslikule käitumisele. See on juba suhteliselt vähem aktuaalne, välja arvatud sõdurid ning sõjaväelased - nende kohta on alati teine jutt, kuna nende roll ühiskonnas nõuab sellised väärtusi. Enamusele aga kangelaslik surm ei ole eesmärk ega saavutus, mille elluviimisele panustada. Põhjusi on selleks palju: kiire elutempo, teised väärtused,
hea valitseja või Taanimaa hukatus. Hamlet oli filosoofilise ellusuhtumisega inimene, kes oma ülbuse ja hullumeelsusega tahtis muuta inimkonna mõtteviisi. Tolle aja inimesed tähtsustasid vaid raha ja populaarsust, peaasi et toit oli laual ning katus peakohal. Võrreldes teiste inimestega oli Hamlet suur erand, ta oli ennekõike humanist, kellele ei mahtunud pähe miks inimesed sedasi käituma peavad. Ta vihkas nii oma isa mõrvarit, oma enda ema ning kogu elanikkonda. Reeturlikkus muutis trastiliselt mehe iseloomu, Hamletis oli saanud ülbe ja rahutu inimene. Iga uus pettumus muutis Hamletit tugevamaks ning viis noore printsi hullumise äärele. Getrud armastas ja hoolis oma pojast, kuid jäi siiski Claudiuse sabarakuks, isegi nuhkimine Hamleti plaanides oli tema arust mõistlik. Hamlet hoolis väga oma perekonnast, kuid isegi perekond vedas teda alt. Nagu alati on suure valitsejaga kaasas käinud perekond, kui kindel seljatagune
treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust, löödi pidulikult rüütliks. Rüütlina anti talle üle suguvõsa vapp ja relvad, millel olid sümboolsed tähendused.Raamatutarkust ei peetud rüüdlile kohaseks ning selle tõttu olid rüütlid peamiselt kirjaoskamatud. Peamiselt hinnati aadlike puhul jäägitut ustavust, millele senjöör pidi vastama suuremeelsuse ja heldusega. Teiseks hinnati aadlikes julgust, ausust, sõnapidamist ja galantsust. Halvim omadus oli reeturlikkus- oma isanda reetmine.Rüütlid põletasid ja röövisid vallutatud alasid ning tapsid süütuid inimesi, mida peeti õiglaseks. Ristiusu laialdase levikuga muutus ka rüütlite maailmavaade ning paljud rüütlid loobusid ilmalikest rõõmudest ning pühendusid ristiusu teenimisele. 13. sajandist sai alguse ka rüütlikirjandus, mida loodi oma südamedaamide auks.
Siiski muutus kõik paremaks ning rüütlid andsid oma isandale usaldusvande ja olid nõus lahinguväljal tema eest surema. Ustavus oligi põhiline asi mida aadliku puhul hinnati. Oma isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega kindustas aadel endale ja oma perekonnale hea nime. Teisteks peamisteks asjadeks olid julgus julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus. Kõik need omadused kokku moodustasid rüütellikkuse. Halvima omadusena, mis olid kujunenud nende omaduste vastandina oli reeturlikkus. Seetõttu kujunes välja suhtumine, et kangelaslik surm on igaljuhul parem kui argpüksilik põgenemine. Samas tehti sõdides selliseid tegusid mida rüütellikuse alla liigitada ei saa. Vallutatud alade paljaksröövimine, linnade ja külade mahapõletamine ja kõik selline kuulus võitjate õigustesse ning tapeti ka hoolimatult. Sõjas tohiti kasutada kõiki vahendeid et vastane alistada, selle osas õigus- ja väärtuskoodeks ei seadnud piiranguid.
Samuti puudus rüütlitel raamatutarkus. Peamine, mida aadliku puhul hinnati oli jäägitu ustavus ning senjöör pidi sellele vastama suuremeelsuse ja piiartu heldusega. Oma isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega sõjakäigul kindlustas aadlik enda ja oma tulevase perekonna au ja head nime. Teiseks aadli aukoodeksis sisalduvateks omadusteks olid julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus. Usatvusele ja lojaalsusele vastandus halvima omadustega reeturlikkus näiteks põgenemine lahingust, oma isandat hätta jättes. Samas tegid tolleaegsed rüütlis ka tegusid, mis tänapäeva rüütellikkusega kokku ei lähe : vallutatud alade paljaks röövimine, linnade ja külade mahapõletamine ning ka inimsuhetes oldi julmad. Näiteks hukati terve võidetud garnison, kui see oli linna piirajatele ,,liiga kaua" vastu puigelnud ning sõjas tohtis kasutada kõiki vahendeid. Ristisõdade ajal ehk 13
1 limbo-usk oli tundmatu, sündinud enne kristust 2 himukad- valvur Minos, patt-suhteväline armuke 3 õgardid ja söödikud- valvur Gerberos 4 ihtsad ja priiskajad- raisanud inimesed 5 raevukad ja sünged- sohu uputatud 6 ketserid 7 vägivallaring - türannid ja mõrvarid 1)naabrite vastu 2)iseenese vastu 3)omandi vastu 4)jumala vastu 5) loomade vastu 8 pettuse ring 1)kupeldajad ja võrgutajad 2)meelitajad 3)ennustajad 4)astroloogid 5)võlurid 9 reeturlikkus 1)vennatapjad 2) kodumaa reetjad 3)isanda reetjad 4) Juudas, Brutus, Cassius 4. Francesco Petrarca (1304-1374) uusaegse lüürika isa Petrarca oli vaba ja sõltumatu humanistlik isiksus. Teda ei sidunud kirikudogmad ega keisrivõimu ideaal. Petrarca taunis Itaalia killustatust ja unistas sünnimaa ühendamisest tugevaks ühtseks riigiks muistse Rooma eeskujul. ELUST: Petrarca sündis Firenze lähedal Arezzo linnakeses. 1312
Nero oma viha teiste peale välja valavaks julmuriks. Mul õnneks nii dramaatilist näidet oma elust tuua ei ole. Väiksema tähtsusega paralleelina võin tuua välja oma suhtumise suitsetamisse ja joomisesse. Kuidas tahes mulle ka sellega peale pole käidud, et ma jooks või suitsetaks, olen keeldunud. Tänapäeva põlvkonnas nimetatakse seda tugevaks isiksuseks, mis mulle veider tundub. Korruptiivne ühiskond, kehvad elukombed, pillamine, reeturlikkus, kättemaksuhimu, isekus- kõik need omadused ilmnesid selles raamatus riigijuhtimises. Kõrgel positsioonil tuleb alati 9 arvestada, et inimesed üritavad sind ära kasutada. Kas Nero oli oma lõpu ära teeninud? Mina ütlen, et jah, sest terve riik ei saa vastutada keisri armuelu luhtaminekute eest. Kokkuvõttes oli asi ikkagi tema kibestuses Acte pärast. Nero lugu on kurb
Taktika ei olnud sõjas eriti tähtis. Alguses olid kõik üksteise järel kenasti rivis, kokkupõrkel vaenlasega mindi aga otse mees-mehe võitlusse. Avamaa lahingus paiknes jala -ja ratsavägi kaugrelvastuses meeste ees, et neid kaitsta. Lossi või kindluse vallutamisel esines kolm erinevat taktikat: tormijooks, müüride lõhkumine ja näljutamine. Tormijooksu kasutati ainult nõrga vastupanu puhul, näljutamise puhul loodeti, et vaenlased lööb jalust kas nälg, haigused või reeturlikkus. 10 Kasutatud kirjandus 1. http://www.hot.ee/rolemancer/sojakunst_10-13saj.htm 2. http://mysite.du.edu/~jcalvert/tech/cannon.htm#C 3. http://teemapark.otepaa.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=53:otepaeae-puess-on-maailma- vanim-kaesitulirelv&catid=37:linnamaee-artiklid&Itemid=59 4. Michael Howard ,,Sõda Euroopa ajaloos" 5. 10. Klassi ajaloo õpik 6. Mitchell Beazley ,,Euroopa ajalugu"
Peamine, mida aadliku puhul hinnati, oli jäägitu ustavus. Senjöör pidi sellele vastama suuremeelsuse ja heldusega. Oma isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega sõjakäigul kindlustas aadlik enda ja oma perekonna au ja head nime. Teisteks aadli aukoodeksis sisalduvateks omadusteks olid julgus, ausus, sõnapidamine, galantsus. Kõik need omadused võttis kokku veel tänapäevalgi kasutatav mõiste ,,rüütellikkus". Ustavusele ja lojaalsusele vastandus halvima omadusena reeturlikkus näiteks põgenemine lahingust oma isandat hätta jättes. Keskaegsete kroonikate ja eeposte sagedasi teemasid on üllas käitumine lahingutandril ja nende kirjelduste moraal ütleb, et kangelaslikku surma tuleb igal juhul eelistada argpükslikule käitumisele. Samaaegu tehti sõjas sageli tegusid, mis rüütellikkuse mõistega tänapäeva tähenduses kuidagi kokku ei lähe. Vallutatud alade paljaksröövimine ning linnade ja külade mahapõletamine
kuningas vangi vabastas. Sarnane motiiv kordus ka ühes teises loos, kui ühel vesiiril peale noore poisi päästmist nii hästi ei läinud, suureks kasvades tappis poiss oma päästja sootuks. Samuti võib sarnase motiivi alla liigitada ka lugu, kus kuningatütar päästis kuningapoja mürgitusest, mitte küll sõnadega, kuid aknale koputamisega. Teiseks motiiviks, mis enim silma jäi oli nõuandjate headus/reeturlikkus. Ühes loos andis vesiir kuningale väga head nõu, kuid kuningas seda võtta ei kuulnud ning seetõttu kaotas oma riigi. Midagi taolist sai kohata ka loos, kus õpetaja õpilasega maadles, ilmselt ei haaku see just nõuandja reeturlikkusega, küll aga tema kavalusega. Samuti võis sarnast motiivi lugeda välja antud peatüki lõpu poole, mil heatahtlik vesiir vangi pisteti ning kõik, küll mitte nõuandjad, vaid sõbrad, talle appi tormasid. Võrdlemisi keeruline oli
Konflikt kolmnurgas Othello, Desdemona (tema naine), Jogo (sõber). Othello usaldab Jogot. See petab teda. Armukadedushoos Othello kägistab Desdemona. Tõde selgub liiga hilja. Kannatused suured: piinad süütu inimese surmas, usaldus naise vastu kadunud, sõbra reeturlikkus. Shakespeare tõestab, et armastus ei jää püsima valelikkuse ja kasuahnuse maailmas. e. Kuningas Lear Omavahel segunenud perekonna ja ühiskonna suhted. Valitseja, kes arvab, et ta on kõikvõimas, ei näe oma rahva vajadusi. Nõuab pimedat allumist. Tal on 3 tütart, 2 vanemat
retsitatiividest üleküllastatuks. Etteheidetega nõustunud, ent ooperit kallikspidav helilooja nägi teose põhipuudusena lauljate ebaõnnestunud valikut. Millega siis ooperi läbikukkumist põhjustanud Gutierrezi nõrk teos ja Piave segasevõitu libreto Verdit üldse paelus? Eelkõige lihtrahva huve esindava end ise piraadi, Genua doodzi mehise ja targa kujuga. Tähelepanu äratas poliitiliste parteide vaheline võitlus XI sajandil, Paolo reeturlikkus ja Boccanegra hukkumine. Kuna ooperi kirjutamise aeg Itaalia patriotismivaidluste haripunkti ning poliitiliste rühmituste vastuoludega kokku langes, siis on mõistetav ka see, miks nimetatud draama Verdile ülimalt aktuaalsena tundus. Ooperi muusikas on palju uut, "Othellole" viitavat. Teose parimate lehekülgede vaba, individuaalse meloodikaga retsitatiiv on põhjalikult arendatud, harmoonia rikkalik ja ilmekas.
annaabi.ee 
