3. elukuuks, mõnel lapsel võib esineda ka aeglasem nägemise areng. Puudulik fiksatsioon 6. elukuuks on tavaliselt patoloogiline ja eeldab uuringute teostamist nägemisteede haiguste hindamiseks. Binokulaarse nägemise areng Binokulaarse nägemise areng toimub koos monokulaarse nägemise arenguga. Neuroanatoomia põhialused ütlevad, et kahe silma vaheline side on vajalik binokulaarse nägemise tagamiseks. Nägemisnärvi kiud nasaalsest reetinast ristuvad nägemisristmikus, et liituda temporaalse reetina närvikiududega teisest silmast. Liitunud närvikiud projetseeruvad lateraalsele põlvikkeha tuumale ja edasi nägemiskoorele. Selline reetina jaotus ei arvesta täielikult keskjoont, kuna fovea piirkonnas kattuvad oluliselt mõned nasaalse fovea kiud, mis projetseeruvad samapoolsele nägemiskoorele ja mõned
ülalaunärv, alalaunärv). Silmanärv jaguneb omakorda kolmeks haruks. 12. Millised närvid innerveerivad silmaliigutaja lihaseid? Eemaldajanärv (VS), plokinärv (ÜP), ülejäänuid silmaliigutaja närv. 13. Mida nimetatakse pimetähniks? Nägemisnärvi väljumise kohta, kus ei asu valgustundlikke rakke. 14. Mida nimetatakse kollatähniks? Õhukeseim ala reetinal, pupilli vastas, võrkkestal, kus asuvad ainult kolvikesed ja asub teravaima nägemise punkt (foovea). 15. Mida tead reetinast? - Reetina on kõige viimane silma kest, mis koosneb 10 kihist. Temas asuvad valgustundlikud rakud kepikesed ja kolvikesed, millelt kanduvad impulsid närvirakkudele, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Võrkkestal asub kolvikestest koosnev kollatähn ja pimetähn. 16. Kus tekib pisaravedelik? Pisaranäärmes. Asub silmakoopa ülemises lateraalses nurgas.
Põhilised refraktsioonivead, mille korrigeerimisega optometrist tegeleb on: 1. Lühinägevus ehk müoopia. Müoopiline silm on oma mõõtmetelt kas liiga suur või on tema optiline tugevus liiga tugev. Lühinägevuse korral koonduvad lõpmatusest tulevad kiired võrkkesta ees ja kaugel olevad objektid paistavad ebaselged. 2. Kaugelenägevus ehk hüperoopia. Hüperoopilise silma korral koonduvad lõpmatusest tulevad valguskiired võrkkesta taga ja kujutis tekib samuti reetinast taha poole. Põhjus võib olla liiga lühikeses silmas või liiga nõrgas silma optilises süsteemis. Sellisel juhul noore inimese silm aga akommodeerib ka kaugele vaadates, mis väsitab ripslihast ja põhjustab omakorda kaebusi nagu näiteks peavalud. 3. Vanaeanägevus ehk presbüoopia. Presbüoopia korral on vanusest tingituna vähenenud silmaläätse elastsus, mistõttu silm ei suuda akommodeerida ehk kohaneda lähedal asuvate objektidega ja tagajärjeks on ebaselge kujutis võrkkestal. 4
silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas. Ripskeha, milles paikneb ripslihas ning pärissoonkest, mis sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas eristatakse mitmeid rakukihte. Pigmentepiteel sisaldab melaniini, milles valgus neeldub ning seetõttu ei teki silmasisest peegeldust. Sensorirakud ehk kepikesed ja kolvikesed. Horisontaalrakud, bipolaarsed rakud ja ganglionirakud nende jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Silmamuna asub silmakoopa eesmises osas. Slmamuna kaitsevad tagant orbita tagaosas paiknev sidekude, külgedelt orbita luulised servad ja eest silmalaud, ripsmed ja pisaraaparaat Tähtsaim valgusallikas inimese jaoks on päike. Kuivalguse peegeldumine jaotub nähtavas spektrialas ebaühtlaselt, siis näeme nähtavate esemete pindasid kirjuna. N aaberstrukutuuridelt
olema suuremad. (Francis jt 2017). 8 Liikumine masina taga ja pilgutamine võivad samuti põhjustada probleeme skaneerimise ajal. Tänu OKT masinate uuenemisele ja kiiremaks muutmisele on see probleem aga vähenemas aga sellega tuleks siiski arvestada. Patsiendi liikumist võib olla näha, kui patsienti jälgida, kuid kui seda mitte märgata siis võib olla näha horisontaalset joont või pildi katkemist hallskaala pildil nägemisnärvist või reetinast. Sellisel juhul võib pilt näha välja nagu alumine ja ülemine osa ei sobitu omavahel kokku. See tähendab, et patsient liikus või pilgutas. (Francis jt 2017). 3.2 Skaneerimise tsentreeruvus Õigete andmete saamiseks peaks OKT testi tehes olema ring tsentreerinud nägemisnärvi ümber. See osa ringist, mis on liiga lähedal nägemisnärvile, näitab seda nägemisnärvi osa paksemana kui ta tegelikult on. See nägemisnärvi osa, mis on kaugemal ringi tsentrist, näitab väiksemat paksust
Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid Silma ehitus: • iiris-pupilli suurust kohandav kudesarvkesta taga • pupill-ava iirise keskel, mille kaudu valgus ssiseneb silma • lääts-läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale • reetina-valgustundlik kudesilma põhjas(kuni 0.22 mm) • nägemisnärv-närvikiududekimp, mis kannab visuaalse signaali reetinast ajusse Pigmenteel- neelab reetina läbinud valguse Fotoretseptorid – valgustundlikud rakud, mille elektriline signaal lakkab valguse mõjul Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, reageerivad valgusele vs valguse puudumisele) Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus)
kinni), suhteliselt lihtne pööratavus (eraldab koomast, talveunest). Regulatsioon : Suprakiasmaatiline tuum (SCN), Nn. ajavalke kodeerivad geenid, melatoniini tase. SUPRAKIASMAATILINE TUUM – mõned tuhanded tihedalt pakitud parvotsellulaarsed neuronid, bilateraalselt; 3. ajuvatsakesest külgmisemal, optilise kiasmi kohal. SCN kõhtmised neuronid saavad glutamaatergilist sisendit otse reetinast läbi reetinohüpotalaamilise trakti (RHT); neuropeptiid Y (NPY) kasutav sisend lateraalsest põlvkehatuumast (LGN); serotonergiline sisend Raphe tuumadest. SCN selgmine osa saab sisendit korteksist, basaalsest eesajult ja hüpotaalamuselt. Peamised väljundid : paraventrikulaarne ja dorsaalne mediaalne hüpotaalamus. SNC reguleerib une ajastust ning elektriliselt aktiivne päeva ajal, aktsioonipotentsiaale kõige enam päeva keskel (6- 10 Hz).
Silma optilise süsteemi moodustavad:sarvkest,eeskamber,lääts ja klaaskeha. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust,kestad: Fibrooskest,eesmine1/6sarvkest,ülejäänud kõvakest. Soonkestal kolm osa:vikerkest,ripskeha,pärissoonkest Võrkkest e reetinas on mitu erinevat rakukihti,kus asuvad ka sensorirakud: kespikesed ja kolvikesed,reetinas asub melaniini sisaldav pigmentepiteel, horisontaalrakud,bipolaarsed rakud ja ganglionirakud,mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht-pimetähn,kus puuduvad sensorid ja valgustundlikus. Kepikeste abil näeb hämaras,värvusetult,sisaldavad rodopsiini.Kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini. Pimeduses kepikeste Na+kanalid avatud, valguskvant aktiveerib rodopsiini,toimub stereoisomeratsioon,Na+ kanalid sulguvad,Na+ sissevool väheneb,K+kanalid jäävad avatuks- sensorimembraani hüperpolarisatsioon.Pimeduses sensor osalise depolarisatsiooni sisundis-
Silma optilise süsteemi moodustavad:sarvkest,eeskamber,lääts ja klaaskeha. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust,kestad: Fibrooskest,eesmine1/6sarvkest,ülejäänud kõvakest. Soonkestal kolm osa:vikerkest,ripskeha,pärissoonkest Võrkkest e reetinas on mitu erinevat rakukihti,kus asuvad ka sensorirakud: kespikesed ja kolvikesed,reetinas asub melaniini sisaldav pigmentepiteel, horisontaalrakud,bipolaarsed rakud ja ganglionirakud,mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht-pimetähn,kus puuduvad sensorid ja valgustundlikus. Kepikeste abil näeb hämaras,värvusetult,sisaldavad rodopsiini.Kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini. Pimeduses kepikeste Na+kanalid avatud, valguskvant aktiveerib rodopsiini,toimub stereoisomeratsioon,Na+ kanalid sulguvad,Na+ sissevool väheneb,K+kanalid jäävad avatuks-sensorimembraani hüperpolarisatsioon.Pimeduses sensor osalise depolarisatsiooni sisundis-
ripskeha paikneb ripslihas pärissoonkest veresooned(võrkkesta epiteeli toidetamiseks) Võrkkest pigmendiepiteel- (melaniiniga) valgus neeldu, ei teki peegeldust sensorirakud kepikesed (perifeerias), kolvikesed (koondunud kesklohku kollatähni piirkonda: horisontaal-, bipolaarsed, ganglionirakud-jätked moodustavadnägemisnärvi. Reetinast väljumise koht on pimetähn puuduvad sensorid ja valgustundlikkus). Nägemisteravus Nägemisteravuse määrab väikaseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm on võimeline eristama. Läätse optilise tugevuse reguleerimine tema kumeruse muutmise teel 5 sõltub läätse elastsusest ja läätsekihnule mõjuvatest jõududest - olenevad ripskeha,
3) Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rekukihte a) Melaniini sisaldav pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja seetõttu ei teki silmasisest peegeldust b) Sensorirakud: kepikesed ja kolvikesed. Võrkkesta perifeerias piknevad kepikesed, kolvikesed on koondunud kesklohku kollatähni piirkonda c) Horisontaalrakud d) Bipolaarsed rakud e) Ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Nägemismeele iseloomustamiseks mõõdetakse nägemisteravust ning nägemis- ja vaatevälja suurust. Nägemisteravuse määrab väikseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm on võimeline eristama. Normaalne silm eristab kaht punkti millelt lähtuvate kiirte nurk on 60 kaarsekundit s.o 1 kaareminut. Retseptiivseks väljaks on see võrkkesta ala, mille ärritamine valgusega põhjustab
Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: · Melaniini sisaldav pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja see tõttu ei teki silmasisest peegeldust · Sensori rakud; kepikesed ja kolvikesed. Võrkkesta perifeerias paiknevad kepikesed, kolvikesed on koondunud kesklohku kollatähni piirkonda · horisontaalrakud · bipolaarsed rakud · amakriinrakud · ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurite rodopsiini, mille punane värvus tuleb sellest, et ta neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust. Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi. Värvuste nägemist seletatakse sellega, et kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini, mis neelavad sinist, rohelist ja punast valgust,
sulgur- ja laiendajalihas; ripskeha, milles paikneb ripslihas; pärissoonkest, sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. 3) Võrkkestas ehk reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: melaniini sisaldav pigmentepiteel; sensorirakud- kepikesed ja kolvikesed, kollatähn; horisontaalrakud; bipolaarsed rakud; ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna sel puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ning alumine ja ülemine põikilihas. Need lihased innerveerivad 3 peaajunärvi: silmaliigutaja närv, plokinärv ja eemaldajanärv. Kollatähnilt algavat ja vaadeldavale esemele suunatud mõttelist joont nim. nägemisteljeks. Konvergentsiliigutuse tegemisel nägemisteljed koonduvad lähedalt vaadeldava eseme suunas,
lääts – koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Valguse suhtes kõige tundlikumat võrkkesta keskosa nimetakse kollatähniks. Monokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine ühe silma abil. Binokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine kahe silma abil nii, et tekib ainult üks kujutis. Nägemissüsteem algab reetinast e. võrkkestast. Nägemiskoor: V1 & V2 (esmased nägemisalad) – värv, orientatsioon, kuju, liikumine V3 & V3A – kuju ja liikumine V4 – värvitaju, orientatsioon V5 – liikumine MT – on spetsialiseerunud liikumistajule Retseptiivne väli – võrkkesta ala, millele langev valgus antud neuronit aktiveerib. Lateraalne pidurdus – naabrusneuroni pidurdav mõju David H. Hubel & Elie Wiesel (1979) Värvirvitöötlus – Lueck et al
annaabi.ee 
