Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb).
) Temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endotermilise protsessi suunas (H>0), alandamisel eksotermilise protsessi suunas (H<0). Nt. Reaktsiooni N2 + 3H2 2NH3 (H<0) tasakaal nihkub a) temperatuuri tõstmisel vasakule, alandamisel paremale b) rõhu tõstmisel paremale, alandamisel vasakule c) N2 või H2 kontsentratsiooni suurendamisel paremale, vähendamisel vasakule d) NH3 kontsentratsiooni suurendamisel vasakule, vähendamisel paremale. Redoksprotsessid Redoksreaktsioon reaktsioon, kus toimub üheaegselt nii elektronide liitmine kui ka loovutamine. Redutseerija loovutab elektrone, toimub oksüdeerumine. Oksüdeerija liidab elektrone, toimub redutseerumine. Redutseerumine elektronide liitmine Oksüdeerumine elektronide loovutamine
Seotud raud on organismis kahes oksüdatsiooniastmes: Fe2+ (ferro; hapelises keskkonnas) Fe3+ (ferri; netraalses ja aluselises keskkonnas) Hemiin omab positiivset laengut, mistõttu annab ta soolasid. Liitvalku, mille punane värvus tuleneb heemist ja milles valguliseks komponendiks on globiin, nimetatakse hemoglobiiniks. Ühes hemoglobiinimolekulis on 4 raua aatomit-seob ja transpordib hapnikku. Hemoglobiinis on rauda 1.36% Raua ööpäevane vajadus 10-15 mg. Redoksprotsessid keskkonnas Keemiline reaktsioon on aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: 1) nitraadid nitoosamiinideks metabolismi käigus fermentide abil. Meie organism toodab nn toksiini. 2 NO3 + X RR'N-N=O, mis mürgine 2) Vihmavee happesuse tekkimine CO2 + H2O H2CO3 4) Äikese ajal reaktsioon õhusN 2 + O2 NO2 Keemiline termodünaamika ... käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis
õhuvahetus: aeroobsed mokroorganismid ja taimejuured kasutavad mullas leiduvat hapniku ja eritavad mulda süsihappegaasi. Selle tulemusena tekib nende gaaside konsentratsiooni erinevus atmosfääri- ja mullaõhu vahel, mis on üheks peamiseks õhuvahetust määravaks teguriks diffusioon: mulla õhuvahetuse määrva tegur. Seisneb selles, et gaasid liiguvad kõrgema konstntratsiooniga või osarõhuga piirkonnast madalama konsentratsiooni või osarõhu suunas. Redoksprotsessid: ehk oksüdeerumis-ja redutseerumisprotsessid. Sõltuvad mulla õhustatusest ja bioloogilisest aktiivsusest. Reaktsiooni suund sõltub sellest, kui kergesti redutseerija elektroni loovutab ja kui tugev oksüdeeruja seda kinni hoiab. albeedo: näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt tagasi peegeldub. soojusmahutavus: nim soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra soojusjuhtivus: on mulla võime juhtida soojust
õhureziim, - mullaõhu koostise mahutavuse läbilaskvuse ja vahetusega seotud ajalised muutused õhumahutavus, - näitab õhuga täidetud pooride mahtu mullas õhuläbilaskvus, - mulla võime õhku läbi lasta, määrab õhuvahetuse mulla ja atmosfääri vahel õhuvahetus, - atmosfäärist õhk tuleb mulda , organismide poolt kasutatud õhk liigub atmosfääri diffusioon, - gaasid liiguvad kõrgema kontsentratsiooniga alast madalamasse, tagab õhuvahetuse redoksprotsessid, - hapnik õhus tekitab neid protsesse, tekivad uued ühendid albeedo, - 0 ja 1 vahel, mis näitab peegelduva kiirguse intensiivsust võrreldes pealelangeva kiirgusega % soojusmahutavus,- mulla võime hoida soojust, näitab palju kulub soojust 1g mulla soojendamiseks 1 kraadi võrra soojusjuhtivus, - mulla võime juhtida soojust toitereziim, - mulla tingimuste ja omaduste kompleks millest sõltub taimede varustatavus toitainetega
pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega (vee lisaminea) –tulemuseks kas happeline v aluseline keskkond NB ! VAID SOOLAD !! Lahuse keskkonna määramine Lahustumatud alused (kõik, v.a I A, II A) EI muuda lahuse keskkonda Soolade puhul vaatan aluse/happe tugevust. HSiO₃ EI muuda keskkonda, enamus happeid siiski happeliseks Hape→ happeline Alus → aluseline Oksiid →hape →happeline →aluseline→aluseline REDOKSPROTSESSID Oksüdeerumine on elektronide loovutamise protsess (o-a suureneb) Oksüdeerija on element, mis liidab elektrone (o-a väheneb) Redutseerumine on elektronide liitmise protsess (o-a väheneb) Redutseerija on element, mis loovutab elektrone (o-a suureneb) Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. Ioonides on kõigi aatomite o-a summa on võrdne iooni laenguga. Metallide tootmisel on üheks olulisemaks redutseerijaks. Hapnik, süsinik.
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine – elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine – elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb).
92. Õhuläbilaskvus - mulla võime õhku läbi lasta määrab ühuvahetuse mulla ja tmosfääri vahel. 93. õhuvahetus, diffusioon - aeroobsed mikroorganismid ja taimejuured kasutavad mullas leiduvat hapniku ja eritavad mulda süsihappegaasi. Gaaside difusioon on peamiseks õhuvahetuse teguriks, seiseneb selles, et gaasid liiguvad kõrgema kontsentratsiooni või osarõhuga piirkonnast madalama kontsentratsiooni või osarõhu piirkonda. 94. redoksprotsessid - redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. 95. albeedo - iseloomustab mulla soojusneelamisvõimet, mis näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt tagasi peegeldub. 96. soojusmahutavus - näitab, kui palju soojust kulub ühe massi - või ruumalaühiku mulla soojendamiseks ühe kraadi võrra. 97
Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mit...
Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents – tegemist on tugeva oksüdeerijaga. Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. 46. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Redokspotentsiaal E - elektronide üleminekule vastab elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Nernsti võrrand - E=E + RT/nF * ln C /C o oks red 47. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Metallide hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel. Võitlemine: metalli isoleerimine väliskeskkonnast, katoodkaitse, protektorkaitse,
10. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest eraldamist vajava reoaine vahel. Levinuimaks keemilise puhastuse meetodiks on keemilline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist (redoksprotsessid), desinfitseerimist (kloorimine, osoonimine), pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemiline sadestamine – kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum(sete). Koagulatsioon on protsess, kus vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helvesteks. Neutraliseerimine on vee happeliste või aluseliste omaduste vähendamine ja see toimub pH-väärtuste reguleerimisega
mitmesuguseid aineid. 6. Reovete keemiline puhastus Vastus: Keemiline puhastus reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. (Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur.) Keemilise puhastuse protsessid keemiline sadestamine (levinumaks) hapendamisttaandamist (nn. redoksprotsessid) desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine) pH reguleerimist ja neutraliseerimist Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks
elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. • Standardpotentsiaalidest E0 saab moodustada metallide elektrokeemilise pingerea, millest lahtudes saab ennustada naiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga: – negatiivse E0 -ga metallid redutseerivad vesinikioone vesiniku molekuliks (H2) – positiivse E0 -ga metallid aga mitte (1 M H+ lahuses) 54. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Redokspotentsiaal ehk oksüdatsioonipotentsiaal on keemilise elemendi või ühendi tendents liita elektrone ja seetõttu redutseeruda. Igal elemendil/ühendil on temale omane redokspotentsiaal, kusjuures mida positiivsem ehk suurem on elemendi/ühendi redokspotentsiaal, seda kõrgem on tema võime redutseeruda. Nernsti võrrand: E=E0 + RT/nF ln coks/cred kus E0 – standardpotensiaal (V); n –
mitmesuguseid aineid. 6. Reovete keemiline puhastus Vastus: Keemiline puhastus – reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. (Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur.) Keemilise puhastuse protsessid keemiline sadestamine (levinumaks) hapendamisttaandamist (nn. redoksprotsessid) desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine) pH reguleerimist ja neutraliseerimist Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakste vahelist
redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents – tegemist on tugeva oksüdeerijaga. Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. 54. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Nernsti võrrand Redokspotentsiaal on tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid või redutseerivaid omadusi. Kui süsteemi redokspotentsiaal on negatiivne, domineerivad redutseerivad omadused, kui positiivne, siis domineerivad oksüdeerivad omadused. Redokspotentsiaalide abil on võimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda.
Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tottu. Osa sellest voib jääda vette peale sette korvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest voib nimetada hapendamist- taandamist (nn. redoksprotsessid), desinfitseerimist (nait. kloorimine, osoonimine), pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks. Sadestamine koosneb
mille graanulitel on väga suur kontaktpind. 10.Reovete keemiline puhastus Keemiline puhastus – reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. (Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur.) Keemilise puhastuse protsessid keemiline sadestamine (levinumaks) hapendamisttaandamist (nn. redoksprotsessid) desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine) pH reguleerimist ja neutraliseerimist Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Sadestamine koosneb järgmistest protsessiosadest kemikaali lisamine ja segamine pH reguleerimine flokulatsioon
redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. ● Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents – tegemist on tugeva oksüdeerijaga. ● Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. 55. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. ● Redokspotentsiaal E - elektronide üleminekule vastab elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. ● Nernsti võrrand - E=Eo + RT/nF * ln Coks/Cred 56. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Metallide hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel. Võitlemine: metalli isoleerimine väliskeskkonnast, katoodkaitse, protektorkaitse, katmine korrosioonikindlama metalliga, inhibiitorite kasutamine 57
Aktiivsüsi adsorbeerib veest mitmesuguseid aineid. 7. Reovete keemiline puhastus Keemiline puhastus reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. (Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur.) Keemilise puhastuse protsessid - keemiline sadestamine (levinumaks) - hapendamisttaandamist (nn. redoksprotsessid) - desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine) - pH reguleerimist ja neutraliseerimist Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakste
elektroni loovutamise tendents tegemist on tugeva redutseerijaga. Standardpotentsiaalidest saab moodustada metallide elektrokeemilise pingerea, millest lähtudes saab ennustada näiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga: negatiivse E0 -ga metallid redutseerivad vesinikioone vesiniku molekuliks (H2) positiivse E0 -ga metallid aga mitte (1 M H+ lahuses) 54. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Redokspotentsiaal ehk oksüdatsioonipotentsiaal on keemilise elemendi või ühendi tendents liita elektrone ja seetõttu redutseeruda. Igal elemendil/ühendil on temale omane redokspotentsiaal, kusjuures mida positiivsem ehk suurem on elemendi/ühendi redokspotentsiaal, seda kõrgem on tema afiinsus elektronide suhtes ehk võime redutseeruda. Nernsti võrrand: E=E0 + RT/nF ln coks/cred
9. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Levinumaks keemilise puhastuse protsessiks on keemiline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist (nn. redoksprotsessid), desinfitseerimist (näit. kloorimine, osoonimine), pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii,
Taimede juurte areng pidurdub ja toitainete omastamine on segatud ja selletõttu saagikus väheneb. Kuna õhustatus väheneb, siis ka mullaelustik väheneb. 20. Õhk mullas, mõju taimekasvule. Hapniku puudusest tingitud protsessid mullas. Mulla CO2 mõju taimedele. O2 sisaldus on keskmiselt 15-20%, kui langeb, siis mõjub see juurte kasvule negatiivselt. Juurte areng peatub, kui mullal on 5% õhku. O2 on vaja ka mikrobioloogilisteks protsessideks. O2 puuduse korral tekivad redoksprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid ja mulda tekivad mürgised ühendid. Liigniiskus ja kõrge temp aitavad sellele protsessile kaasa. Mõju taimele: -O2 puudusel pidurdub juurte kasv -O2 puudusel tekivad mürgised ained mulda -O2 puudusel väheneb mullast veeneelamine juurte poolt Kultuuriti on erinev. Tatar pole kartlik õhupuudusele, aga kartul, hernes, nisu on tundlikud O2 puudusele. CO2 on keskmiselt 0,3-0,5%. Kõige tundlikumad on idanevad seemned, sest nende idanemine
Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Levinumaks keemilise puhastuse protsessiks on keemiline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist (nn. redoksprotsessid), desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine), pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakste vahelist
Samal ajal võib mullas jätkuda lähtekivimi või muu mineraalse materjali füüsikaline, keemiline ja bioloogiline murenemine. Osa kivimite murenemiseprotsesse põimub tihedalt mullatekkeprotsessidega. Eriti olulised on mitmesugused hüdrolüüsiprotsessid, karbonaatsetes muldades karbonaatide lahustumine koos leostumise või akumulatsiooniga ja liigniisketes muldades redoksprotsessid. 20 Tegelikult toimuvad mullas pidevalt mitmesugused füüsikalised, keemilised ja bioloogilised protsessid vastavalt keskkonna ökoloogilistele tingimustele ja nende sensoonsele dünaamikale, millega muld, kui dünaamiline süsteem püüab pidevalt tasakaalustuda. On olemas muldasid, mis on inimmõju tagajärjel väga palju muutunud, kui algas inimese
tugeva redutseerijaga. Standardpotentsiaalidest saab moodustada metallide elektrokeemilise pingerea, millest lähtudes saab ennustada näiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga: – negatiivse E0 -ga metallid redutseerivad vesinikioone vesiniku molekuliks (H2) – positiivse E0 -ga metallid aga mitte (1 M H+ lahuses) 55. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Redokspotensiaal Redokspotentsiaal ehk oksüdatsioonipotentsiaal on keemilise elemendi või ühendi tendents liita elektrone ja seetõttu redutseeruda. Igal elemendil/ühendil on temale omane redokspotentsiaal, kusjuures mida positiivsem ehk suurem on elemendi/ühendi redokspotentsiaal, seda kõrgem on tema afiinsus elektronide suhtes ehk võime redutseeruda.
annaabi.ee 
