Keerame pulka, kuni verejooks peatub 4. Seon pulga kinni þgutt ei tohi olla peal olla üle 2 tunni! 4. Kuidas haavu klassifitseeritakse ? Traumaatilised haavad Kõrgest temperatuurist põhjustatud haavad (põletushaavad) Kroonilised haavad ( haavandid ja lamatised) 5. Kuidas liigitatakse traumaatilisi haavu? Miks on sinu arvates liigitamine vajalik? Siledaservaline (lõike, raie), kanaliga (torke, laske), rebestunud servaga (põrutus, lömastus, hammustus, rebimis), muud (pinnahaav, segahaav, mürgitatud) Selleks, et tagada õige haava hooldus 6. Kuidas liigitatakse haavu haavaparanemise alusel? 1. Esmaspingsalt paranevad haavad- PPI per primam intestitionem 2. Teisespingsalt paranevad haavad- PSI per secundam intestitionem 7. Kuidas liigitatakse haavu haavaparanemise perioodide alusel? Missugused on erinevates perioodides haavaravi põhimõtted, õendustegevus? 1. Inflammatsioon e. põletikuperiood
4 29. oktoober 2010. a. TTKK 1. KANGASTE FÜÜSIKALIS-MEHAANILISED OMADUSED Kangaste füüsikalis-mehaanilised omadused on tugevus, venivus, kortsuvus, drapeeruvus ehk langus ja kulumiskindlus. a. Tugevus Tugevus on kanga tähtsamaid omadusi. Eristatakse tõmbe-, hõõrde-, rebimis- ja survetugevust. Põhiliseks tugevuse näitajaks loetakse tõmbetugevus, mida kasutatakse riide kvaliteedi iseloomustamiseks. Tõmbetugevus määratakse eraldi lõime ja koe suunas. Kanga tõmbetugevus oleneb kiudude tugevusest, lõnga ja riide ehitusest, viimistlusest jm. Hõõrdetugevus iseloomustab riide kulumiskindlust, millest omakorda oleneb toote kasutamisiga. Suurema kulumiskindlusega on sileda pinnaga riided. Kulumiskindlus oleneb suurel määral kiudaine liigist.
müürilindiga. Ülekatteteipi kasutatakse kilede ülekatete sidumiseks takistamaks vee ja mustuse pääsu kile vahele. [6] Joonis 4. Visqueen teip [6]. 3.3. Visqueen zedex vundamendilint 3.3.1 Üldinfo Zedex müürilint on uue generatsiooni niiskus- ja gaasikindel müüride aluslint. Ületab oma omadustelt kõiki konkureerivaid tooteid nii kestvuse, tõmbe-, rebimis-, ja punktuurtugevuse kui ka niiskuse ja gaasikindluse osas. Samuti on linti mugav paigaldada kuna see on elastne, ei määri ega 8 rebene. Just oma elastsuse ja tugevuse poolest on kindel, et lint ei rebene ega purune paigalduse käigus. [7] 3.3.2 Paigaldus Sobib paigalduseks kõikidele vundamendi tüüpidele müürialuseks ja seinte õhuvahede niiskus ning
Nad koosnevad kandekihist, mis on bituumeniga immutatud ning seejärel kaetud kaitsekihiga. Kantakse seinale eriviisidel, kas kuumutades, keevitades, kleepides. [5] 8 2.2 Hüdroisolatsioonmaterjalide tutvustus 2.2.1 GRACE Bithuthene 4000 Bithuthene 4000 on tumehall-must elastne veekindel membraan, milles ristlamineeritud HDPE (high density polyethylene) membraan on ühendatud külmalt kleepuva kummibituumeniga. See tagab hea rebimis-, torke- ja löögikindluse. Membraani paigaldustemperatuur ulatub -100 °C kuni +350 °C. Võib kasutada nii horisontaalseks kui ka vertikaalseks vundamentide hüdroisolatsiooniks. Läbiviikude ja membraani lõppude tihendamiseks on saadaval lisatooted nagu LiquidMembrane, Mastic ja spetsiaalsed teibid. Enne membraani paigaldust tuleb aluspind tasandada ning kruntida lisamaterjaliga Primer 2. Primer 2 kannatab hästi niiskust. Seda võib kanda niisketele aluspindadele. [7] 2.2
seepärast eelistatakse nn. marmorjat liha. LIHA MAITSE JA LÕHNA KÕRVALEKALLE: • Kuldilõhn on omane kastreerimata suguküpsete isaste sigade lihale, see meenutab uriinilõhna. Kuldilõhn hakkab ilmnema suguküpsuse saabudes ja tugevneb vananemisega. • Kalalõhn tekib lihale, kui tapaeelsel perioodil söödetakse kalajahu või kalajäätmeid sigadele. LIHA ÕRNUS • Liha õrnus on kompleksnäitaja, mis liha söömise korral oleneb liha lõike-, rebimis-, muljumistugevusest, liha mahlasusest jne. • Liha õrnus on otseselt seotud sidekoesisaldusega, olenedes täpsemalt öeldes - kolme valgugrupi: sidekoe- (kollageen, elastiin, retikuliin), müofibrilli- (aktiin, müosiin ja tropomüosiin) ja sarkoplasmavalkude (müoglobiin jt.) vahekorrast. LIHASKOE TUIMUS • Vastupidine näitaja õrnusele, kui liha on tuim, siis tema õrnus on madal. • Liha tuimuse iseloomustamiseks kasutatakse enamasti lõiketugevust.
Pinnatud kangad Põhimaterjali võib katta ühe-või kahepoolselt mingi muu kihiga, et anda kangale meile soovitud omadused või väljanägemine. nt läbipestud. Põhimaterjalidena võib kasutada puuvillast, viskoosist, polüamiidist ja polüestrist kangaid, trikood või lausmaterjali. Siledad pinnatud kangad Polüuretaankihiga võib kangale moodustada nahaimitatsioone ja lakikihi. PUR-kihiga kangal on järgmised omadused: vett hülgav, õhku hästi läbilaskev, rebimis- ja valguskindel, pestav, triigitav (kuni 100 C).Valmistatakse kaitseriideid, nahaimitatsiooniga kotte. Polüvinüülkloriidkihiga pinnatud kangad on eelnevast odavamad ning nende omaduse on järgmised: ei lase vett läbi; tundlik mõningate kemikaalide suhtes; kuumustundlik, kiud pehmeneb 70C juures; harbas ja kergesti murduv külma käes; pole triigitav; kannatab tugevat päikese valgust. Valmistatakse lisandeid rõivastele: vööd, kotid, jalanõud. Sobiv lauakattematerjal.
Puudusteks on vananevus ja näriliste poolt kahjustatavus. Kasutatakse hüdro- ja auruisolatsiooniks, kasvuhoonete katteks jne. Polüvinüülkloriidkile on läbipaistmatu materjal paksusega 0,1-0,2mm ja venivusega ca 150% ning tõmbetugevusega ca 15 N/mm2. Kasutatakse hüdro- ja auruisolatsiooniks ning elektriisolatsioonimaterjaliks Tugevdatud kiled on tavaliselt tugevdatud klaaskiuga või valmistatud tugevamatest polümeeridest. Kasutatakse kohtades kus vajatakse suuremat rebimis- või torkekindlust. Geomembraanid kujutavad endast mingi materjali kihti, mis asetatakse mitmesugustel põhjustel maa sisse. Peamised materjalid on: · Polümeer- või klaaskiust kangad · Mitmesugused sünteetilised kiled · Tasapinnalised võrgud · Kärgmatid · ,,kupulised" Õhukesed plastikplaadid · drenaazimatid Peamised kasutusalad on järgmised: · Pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine · Horisontaal- ja vertikaaldrenaaz · Nõlvade kindlustamine
marmorjat liha. Liha maitse ja lõhna kõrvalekalletest on olulisemad kuldilõhn ja kala maitse. Kuldilõhn on omane kastreerimata suguküpsete isaste sigade lihale, see meenutab uriinilõhna. Kuldilõhn hakkab ilmnema suguküpsuse saabudes ja tugevneb vananemisega. Kuldilõhn on tingitud põhiliselt skatooli- ja androstenoonisisaldusest lihas. Liha õrnus on üks olulisemaid sensoorseid näitajaid. Liha õrnus on kompleksnäitaja, mis liha söömise korral oleneb liha lõike-, rebimis-, muljumistugevusest, liha mahlasusest jne. Liha õrnus on otseselt seotud sidekoesisaldusega, olenedes täpsemalt öeldes - kolme valgugrupi: sidekoe- (kollageen, elastiin, retikuliin), müofibrilli- (aktiin, müosiin ja tropomüosiin) ja sarkoplasmavalkude (müoglobiin jt.) vahekorrast. Lihaskoe tuimus on vastupidine näitaja õrnusele, kui liha on tuim, siis tema õrnus on madal. Liha tuimuse iseloomustamiseks kasutatakse enamasti lõiketugevust. Tehnoloogilised näitajad
esmaabi Haavad ja eluohtlik verejooks Haav tekib füüsilise jõu toimel kehale. Haavale pannakse rõhkside. Purus- Haav võib olla pindmine ja haarata ai- tatud või amputeeritud jäsemele võib nult pealmist nahakihti või olla sügav äärmise vahendina arteriaalse ve- ning hõlmata lihas- ja sidekudet ning rejooksu peatamiseks asetada vere- veresooni ja närve. Sügavate lõike-, jooksu kohast kõrgemale zguti. Zgutt rebimis- või torkehaavade korral võib pannakse kaetud nahale ja juurde kannatanul esineda arteriaalne, ve- märgitakse pealepanemise täpne kel- noosne või kapillaarne verejooks. laaeg. Arteriaalse verejooksu korral väljub Venoosne verejooks haavast on tu- haavast helepunane veri pulseeriva mepunane ja veri voolab ühtlase joa- joana. Kannatanu võib lühikese aja na. Venoosset verejooksu saab peata- jooksul kaotada suure koguse verd
seksuaalvähemuste suhtes, siis seda on ammugi ka maaväliste tulnukate suhtes, kui nad peaksid Maale lendama. Seetõttu ongi inimkond üksi isoleeritud maavälistest tsivilisatsioonidest. Ja selle- pärast arvavadki enamus inimesi, et me oleme Universumis üksi. Inimeste loomalik olemus ei avaldu ainult käitumises ja kultuuris. Seda on näha ka inimkeha vaadates. Näiteks näitavad seda rudimendid, karvkate meeste kehal ( osaliselt ka naistel ), rebimis- hambad, sabaluu osaline säilimine jne. Isegi tulnukad on väitnud, et inimene on looma kehaga. Inimene on ka kõigesööja seda nimetatakse bioloogias omnivooriks. Kuid tulnukad on samas ena- masti taimtoidulised. Näiteks liha ( ja ka soolast toitu ) nad ei söö, küll aga sööb seda inimene. Ini- mese käitumine on paljudel juhtudel tingitud instinktidest, tundepuhangutest ja hormonaalse tegevuse tulemusena. Inimene on enamasti väga emotsionaalne olend. Paljudel juhtudel elus
Maale lendama. Seetõttu ongi inimkond üksi isoleeritud maavälistest tsivilisatsioonidest. Ja selle- pärast arvavadki enamus inimesi, et me oleme Universumis üksi. 24 Inimeste loomalik olemus ei avaldu ainult käitumises ja kultuuris. Seda on näha ka inimkeha vaadates. Näiteks näitavad seda rudimendid, karvkate meeste kehal ( osaliselt ka naistel ), rebimis- hambad, sabaluu osaline säilimine jne. Isegi tulnukad on väitnud, et inimene on looma kehaga. Inimene on ka kõigesööja seda nimetatakse bioloogias omnivooriks. Kuid tulnukad on samas ena- masti taimtoidulised. Näiteks liha ( ja ka soolast toitu ) nad ei söö, küll aga sööb seda inimene. Ini- mese käitumine on paljudel juhtudel tingitud instinktidest, tundepuhangutest ja hormonaalse tegevuse tulemusena. Inimene on enamasti väga emotsionaalne olend. Paljudel juhtudel elus
seksuaalvähemuste suhtes, siis seda on ammugi ka maaväliste tulnukate suhtes, kui nad peaksid Maale lendama. Seetõttu ongi inimkond üksi – isoleeritud maavälistest tsivilisatsioonidest. Ja selle- pärast arvavadki enamus inimesi, et me oleme Universumis üksi. Inimeste loomalik olemus ei avaldu ainult käitumises ja kultuuris. Seda on näha ka inimkeha vaadates. Näiteks näitavad seda rudimendid, karvkate meeste kehal ( osaliselt ka naistel ), rebimis- hambad, sabaluu osaline säilimine jne. Isegi tulnukad on väitnud, et inimene on looma kehaga. Inimene on ka kõigesööja – seda nimetatakse bioloogias omnivooriks. Kuid tulnukad on samas ena- masti taimtoidulised. Näiteks liha ( ja ka soolast toitu ) nad ei söö, küll aga sööb seda inimene. Ini- mese käitumine on paljudel juhtudel tingitud instinktidest, tundepuhangutest ja hormonaalse tegevuse tulemusena. Inimene on enamasti väga emotsionaalne olend. Paljudel juhtudel elus
uurida ka vastaskülge ja Torkavad esemed kõhtu (käärid, nuga, ehitusteras jne) Küsitleda õnnetuse Mõelda läbitorgatud Sissetorge, kuuli pealtnägijaid kehaosadele ja sissetungimine, augud, kehatüvele rebimis- muljumishaavad Nürid vigastused Põrutusjälg, Kukkumine, löök, Otsida kehapinna latseratsioon, auto üle katuse vigastusi rindkereseina rullumise trauma ebastabiilsus Vaatamine, kuulamine, (paradoksaalne palpatsioon