Maale iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, üksikasjade lihtsustamine, ülemineku toonide vältimine. Maalis kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Elu jooksul ta tunnustust ei saanud. Elu lõpu poole hakkas kasutama heledamaid toone. „Olympia“ „Eine murul“ „Baar Folies-Bergere’is“ „Baar Folies-Bergere’is“ Edouard Manet viimane maal Kujutab Pariisi baarileti taga töötavat naist nimega Suzon, kes vaatab tühja pilguga meie poole Maal on pakkunud huvi oma silmapetteliku perspektiivi tõttu Tööl on näha mitmeid huvitavad detaile, nt jalad vsakul nurgas ja apelsinid, millega Manet vihjas sellele, et Suzon on prostituut
näidata oma hääleulatust. Klaver mängis vaikselt madalamas oktavis samal ajal kui laulja võttis kõrgemaid ja pikemaid noote. Pala oli väga kurvakõlaline kuid sellegipoolest väga ilus ja harmooniline. Viies pala Christoph Willbald Gluck’i “O del mio dolce ador” 18. sajandi saksa heliloojalt pala oli väga rahulik ja aeglane. Järgmine pala oli prantsuse heliloojalt L. Delibes “Bonjour Suzon.’’ Pala oli väga rõõmsakõlaline ja rütmikas, prantsuse keeles, veetlev. Tekkis kujutuspilt ajast kus naised kõndisid tänaval kleitide, kaabude ja punaste huultega. Järgnes samuti prantsuse helilooja Henri Duparci kolm pala. Need olid samuti prantsuse keeles. Need olid väga sarnasese käekirjaga, kaks pala olid kurvakõlalised, aeglasemad ja harmoonilised, kolmas pala oli rütmikas ja rõõmsakõlaline.
annaabi.ee 
