katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. AKTIVA (varad) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Ettevõtte bilansis näidatavad varad jagunevad kaheks: käibevara ja põhivara. Käibevara moodustavad raha (nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõtte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materjaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittematerjaalne vara (nt litsents) jne. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad samuti kaheks: kohustused ja omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne. Omakapitali alla kuuluvad ettevõtte osakapital (või aktsiakapital), varasemate majandusaastate kasum (kahjum), käesoleva
Õiglane väärtus (juhendis RTJ 7 sätestatud erandjuhtudel soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused) RTJ 7 Müügiootel põhivara Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul. Bilansiline jääkmaksumus või õiglane väärtus, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. RTJ 5 Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt ei realiseerita lähema 12 kuu jooksul RTJ 3, RTJ 11 Tütarettevõtete aktsiad või osad (seda kirjet kasutatakse ainult konsolideerimata aruannetes) Osalused tütarettevõtetes, v.a. edasimüügi eesmärgil (lähema 12 kuu jooksul) soetatud aktsiad ja osad (kajastatakse käibevara koosseisus) Soetusmaksumus või õiglane väärtus (juhul kui ettevõte koostab konsolideeritud aruandeid); Kapitaliosaluse meetod (juhul kui ettevõte ei koosta konsolideeritud aruandeid) RTJ 11
samas jääb pisut alla patenteerimisaktiivsuselt. Kanada eeliseks on avatud majandus ning kõrge haridustasemega elanikkond, kes on ühtlasi aktiivne info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutaja. G7 riikidest on Kanadas madalaimad tööjõukulud ning ettevõtte loomisega seonduvad kulud. Ülikoolide ja erasektori koostöö on küllalt aktiivne, ent selles esineb siiski lünki (ebapiisav rahastamine, koordineerimisraskused), mistõttu kõiki kommertsialiseerimisvõimalusi ei realiseerita. Kanada on üks maailma juhtivaid riike riskikapitalivahendite kättesaadavuse poolest, seda nii ettevõtte varases kui hilises staadiumis. Samal ajal kui üritatakse piirata välisotseinvesteeringute mahtu, kehtivad Kanadas atraktiivsed maksustiimulid teadus- ja arendustegevusele. Vaatamata edukusele, on Kanada näitajad erasektori T&A investeeringute osas OECD riikide seas ühed madalaimatest. Innovatsioonisüsteemile on
väärtpaberid 2. Aktsiisimaks – tarbimismaks; kaudne riigimaks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele 3. Aktiva – bilansi põhiosa. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad. Varad jagunevad kaheks: käibevara (raha, nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materiaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittemateriaalne vara (nt litsents) jne. 4. Passiva – bilansi põhiosa. Passivas on kajastatud ettevõtte varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad kaheks: kohustused ja omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on
teostamiseks ja kontrollimiseks KÕ ettevõttes- Käsutusõiguste jaotus ettevõttes lähtub kollektiivse töö iseärasusest - individuaalse tööpanuse raskest mõõdetavusest ja siit tulenevast ratsionaalsuslõksust. Tavaliselt on siiski tegemist mitmete tegutsevate isikutega, kelle kasufunktsiooni ei kujunda ainult monetaarsed suurused. Tulemuseks on, et võimalikku kasumi maksimumi kunagi ei realiseerita. Lisaks piirab seda ka asjaolu, et kaugeltki alati ei lange kokku omand ja juhtimine.Kollektiivse töö iseärasus (Alchian/Demsetz) Kõigi kollektiivi liikmete huvides on otstarbekas sellise "kontrolöri" (ettevõtja) olemasolu, kes valvaks viilimise järele ja kellele stiimulina kuuluks kasumKäsutusõiguste lahjendamine-KÕ jagunemine palgaliste juhtide ja omanike vahel.Juhtide taga (vastas) ei seisa alati mõjukat omanikku, sest osakud on erainvestorite käes väga
2. Mis on Sombarti järgi kriiside põhjuseks? Võitleb kriisideta kapitalismi eest. Kinnitab järgmist: 1) Kriisid pole tingitud turumajanduse sisevastuoludest, vaid puhtvälistest ning juhuslikest nähtustest. Nende juhuslike nähtuste hulka kuuluvad: *hädaoht, et potentsiaalne kapital ei muutu reaalseks kapitaliks, st. Võib mitte olla rakendatud tootmisse (vabrik jääb nt seisma) * Kaubad võivad jääda müümata, st. kulutatud kapitali ei realiseerita (valmisproduktide realiseerimise raskused ei tulene siiski kapitalistliku majanduse loomusest, vaid on juhuslikud ja seetõttu ka ületatavad 2) 19.saj lõpuks kriiside teravus ja sügavus väheneb ja kriiside tagajärjed pehmenevad. 3. Millised on Sombarti imperialismiteooria iseärasused? Ta ei ole nõus väitega, nagu oleks imperialist kapitalismi arengufaasiks. Tema väitel tähendab imperialism suurriikide ekspansioonipüüet
täpselt ajaliselt ära määrata, mida ja kui palju tootmisplaani täitmiseks vajatakse. Tootmist tuleks varustada põhimõttel ,,just õigel ajal". Kui on tekkinud materjali ülejäägid, st kas liigsed või ajutiselt liigsed varud, siis võiks proovida neid tarnijatele tagastada, vajadusel võib kasutada ka krediidi võimaldamist tarnijatele. Valmistoodangu puhul tuleks samuti püüda võimalikult vähest ladustamist, kuna kõiki tooteid ei realiseerita ühesuguses ja suures mahus, siis tuleks väiksema käibega tooteid vähem lattu valmistada, et mitte koormata laoressurssi. Võimalusel võiks ladustada rohkem pooltooteid, mis võivad olla kasutusel mitmete erinevate valmistoodete tootmiseks. 6. Võlad tarnijatele võimalusel tuleks vältida ettemakseid tarnijatele, kui tarnija nõuab ettemaksu, siis tuleks kaubelda võimalikult paindlik ettemaksu graafik, näiteks kui tarned on osade kaupa,
mitmesugused pikaajalised nõuded [7 : 15]. Pikaajalised finantsinvesteeringud jagunevad alljärgnevalt: · tütarettevõtja aktsiad või osad; · pikaajalised nõuded emaettevõtjate ja teiste konsoldeerimisgrupi ettevõtjate vastu; · sidusettevõtjate aktsiad või osad; · pikaajalised nõuded sidusettevõtjate vastu; · muud aktsiad ja väärtpaberid finantsvarad, mida tõenäoliselt ei realiseerita lähema 12 kuu jooksul; · mitmesugused pikaajalised nõuded pikaajalised laenud, kapitalirendid ja muud nõuded [1 : 130]. Pikaajalised finantsinvesteeringud kajastatakse algselt soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb makstavast rahasummast ning soetamisega otseslt seotud väljaminekutest [20 : 95]. Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted: · äriühenduste arvele võtmise kord;
Varude käibekordaja = müüdud toodete kulu varude keskmine jääk Näitaja kõrge tase iseloomustab materiaalsete varude kiiret kasutamist, mis omakorda suurendab ettevõtte likviidsust. Näitaja madal tase näitab, kas liigsete tootmisvarude soetamist või raskusi valmistoodangu realiseerimisel. Madal tase võib olla seotud oodatava hinnatõusuga, mille tõttu varusid enne hinnatõusu ei realiseerita. 7 Raha ajaväärtus 07.03.2013 Raha väärtus muutub aja jooksul, mis seisneb selles, et tänane raha on suurema väärtusega kui sama raha tulevikus. Järelikult on selle teooria alusel kasulikum saada raha täna, kui tulevikus. Tänast raha saab kasutada migite kaupade ja teenuste eest tasumisel, mõne aja möödudes peab samade kaupade ja teenuste eest maskma juba rohkem.
varude keskmine jääk Näitaja kõrge tase iseloomustab materiaalsete varude kiiret kasutamist, mis omakorda suurendab ettevõtte likviidsust. Näitaja madal tase näitab, kas liigsete tootmisvarude soetamist või raskusi valmistoodangu 6 realiseerimisel. Madal tase võib olla seotud oodatava hinnatõusuga, mille tõttu varusid enne hinnatõusu ei realiseerita. Raha ajaväärtus Raha väärtus muutub aja jooksul, mis seisneb selles, et tänane raha on suurema väärtusega kui sama raha tulevikus. Järelikult on selle teooria alusel kasulikum saada raha täna, kui tulevikus. Tänast raha saab kasutada migite kaupade ja teenuste eest tasumisel, mõne aja möödudes peab samade kaupade ja teenuste eest maskma juba rohkem. 2 kontseptiooni: esiteks väärtus tulevikus, teiseks praegune väärtus. Raha tuleviku väärtus
objektid, mis väga õiglane väärtus, tõenäoliselt müüakse sõltuvalt sellest, kumb lähema 12 kuu jooksul. on madalam. Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida RTJ 3, tõenäoliselt ei realiseerita RTJ 11 lähema 12 kuu jooksul Tütarettevõtete aktsiad või osad Osalused tütarettevõtetes, Soetusmaksumus või RTJ 11 (seda kirjet kasutatakse ainult v.a. edasimüügi eesmärgil õiglane väärtus (juhul konsolideerimata aruannetes) (lähema 12 kuu jooksul) kui ettevõte koostab soetatud aktsiad ja osad konsolideeritud
t =1 (1 + r ) t (1 + r ) n 21 Dt- dividendi summa aktsialt perioodil t Pn- aktsiahind ajamomendil n Aktsia annab esimese aasta lõpuks dividenditulu 50 krooni, turuväärtus aastalõpuks on 400 krooni, eeldatav kasuminorm 15%, ja milline on selle aktia esialgne hind? P0=50/(1+0,15)1+400/(1+0,15)1= 43,47+347,82= 391,3 Kuna lihtaktsia on tähtajatu ja teda ei realiseerita siis tekib ainult dividendi tulu. Siis tuleb tulu arvestamisel piirduda ainult valemi esimese poolega. Pikaajaliste investeeringute planeerimine Pikaajaliste investeeringut planeerimine kujutab endast kasumi saamise eesmärgil tehtavate pikaajaliste investeerimisotsuste vastuvõtmist. Pikaajalised invets on seotud kapitalimahutustega. Kapitalimahutuseks on tehtavad kulud millelt eeldatakse kasumit peale 1a möödumist
Põhivara Investeeringud tütar- ja Tütarettevõtete aktsiad või osad Soetusmaksumuse, RTJ 11 sidusettevõtetesse (seda alamkirjet kasutatakse ainult õiglase väärtuse või konsolideerimata aruannetes), kapitaliosaluse meetod sidusettevõtete aktsiad või osad Finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt ei Korrigeeritud RTJ 3 realiseerita lähema 12 kuu jooksul: soetusmaksumuse, muud aktsiad ja väärtpaberid õiglase väärtuse või (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, soetusmaksumuse fondi osakud jne), mida tõenäoliselt meetod ei müüda lähema 12 kuu jooksul ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg
Multipleksor, demultipleksor. Multipleksor on andmekommutaator, mis võimaldab edastada loogilise väärtuse mitmest sisendist ühte väljundisse. Sisendi valikuks on juhtsisendid S0, S1 jne. Tavaliselt on n juhtsisendi kohta 2n andmesisendit. Multipleksorit võib vaadelda funktsioonaalselt kui lülitit, aga arvestada tuleb et info liigub ainult ühes suunas. Lülitit seal loomulikult ei ole, sest mikroskeemides seda ei realiseerita. Tegelikult juhitakse sisendi väärtusega väljundi väärtust. Kui multipleksoril on 4 andmesisendit siis öeldakse, et tegemist on neli-ühte multipleksor. Väiksemate multipleksorite baasil saab alati realiseerida suuremaid. Multipleksor võimaldab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. ˇ Demultipleksor on andmekommutaator, milllel on 1 andmesisend ja mitu andmeväljundit. Vastavalt juhtsisenditele juhitakse andmesisend ühte väljundisse. Aritmeetika-loogika seade (ALU).
annaabi.ee 
