10 °C võrra, nimetatakse reaktsiooni temperatuuriteguriks. Vt2 = Vt1 · t2-t1/10 t2 temperatuur, mille juures soovime arvutada reaktsiooni kiirust t1 algtemperatuur Vt2 reaktsiooni kiirus temperatuuril t2 Vt1 reaktsiooni kiirus temperatuuril t1 reaktsiooni temperatuuritegus Reaktsiooni kiiruse muutust saab vaadelda väävelhappe ja naatriumdiosulfaadi vahelisel reaktsioonil tekkiva reaktsiooniprodukti väävel eraldamise teel. Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + SO2 + S Väävel eraldub lahusest häguna ja reaktsiooni kiirust saame jälgida lahuste kokkuvalamise ja hägu tekkimise ajavahemiku kaudu olenevalt kontsentratsioonist ja temperatuurist. Reaktsiooni kiiruse olenevus kontsentratsioonist. Nelja puhtasse katseklaasi mõõta a`6 cm3 2% H2SO4. Erineva kontsentratsiooniga naatriumsulfaadi lahuste valmistamiseks võtta neli märgitud katseklaasi: 1
proovi algkontsentratsioon C0. on toimunud proovi kontsentreerimine. D=1...2 süsteeme kasutatakse kui proov on vaja viia detektorisse lahjendamata kujul, s.t. VSA süsteemi kasutatakse kui täpset transpordi vahendit. D=2...10 süsteeme kasutatakse kui analüüsitav aine peab segunema ja reageerima kandelahusega ja detekteerida saab produkti. Seega, kuna analüüt ise ei ole detekteeritav siis sisestatakse VSA kande-lahusesse reagendi voog. Viimane reageerib analüüdiga ja annab reaktsiooniprodukti, mis on detekteeritav. D>10 süsteeme kasutatakse siis kui proovi on vaja lahjendada, et tuua ta kontsentratsioon meetodi määramispiirkonda. Kasutatakse ka selleks, et genereerida sobivaid kontsentratsiooni väärtusi kalibreerimiseks. VSA-d kasutatakse laialt meditsiinilstes ja keskkonna uuringutes, kus on oluline mõõta ainete kontsentratsiooni jooksvas voolus (molekulide kontsentratsioon vereringes, jms). Tänapäeval kasutatakse voogsisestusanalüüsi teostamiseks
algkontsentratsioon C0. on toimunud proovi kontsentreerimine. D=1...2 süsteeme kasutatakse kui proov on vaja viia detektorisse lahjendamata kujul, s.t. VSA süsteemi kasutatakse kui täpset transpordi vahendit. D=2...10 süsteeme kasutatakse kui analüüsitav aine peab segunema ja reageerima kandelahusega ja detekteerida saab produkti. Seega, kuna analüüt ise ei ole detekteeritav siis sisestatakse VSA kande-lahusesse reagendi voog. Viimane reageerib analüüdiga ja annab reaktsiooniprodukti, mis on detekteeritav. D>10 süsteeme kasutatakse siis kui proovi on vaja lahjendada, et tuua ta kontsentratsioon meetodi määramispiirkonda. Kasutatakse ka selleks, et genereerida sobivaid kontsentratsiooni väärtusi kalibreerimiseks. VSA-d kasutatakse laialt meditsiinilstes ja keskkonna uuringutes, kus on oluline mõõta ainete kontsentratsiooni jooksvas voolus (molekulide kontsentratsioon vereringes, jms). Tänapäeval
Lahuse värvus muutus helesiniseks. Segan hoolikalt ja hoian keevas veevannis paar minutit. Katseklaasis, kus oli glükoosi lahus tekkis punane sade. Järeldus: Punane Cu2O sade annab tõestust, et reaktsioon toimub ainult monosahhariididega. 1.2.6. Selivanoff'i reaktsioon. Selivanoff'i reaktiiv reaktiiv, mis sisaldab soolhapet, benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Selle reaktiivi kasutatakse suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Reaktsiooniprodukti värvus varueerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub kiiremini ketoosidega kui aldoosidega. Töö käik: Ühte katseklaasi valan 1 ml fruktoosi lahust. Teise katseklaasi valan 1 ml glükoosi lahust. Lisan mõlemasse katseklaasi 2 ml Selivanoff'i reaktiivi. Loksutan ja hoian 5 minuti jooksul keevas veevannis. Katseklaasis, kui oli fruktoos, paar minuti pärast lahuse värvus muutus roosaks. Järeldus: Selivanoff'i reaktiivi kasutatakse fruktoosi kvantitatiivseks määramiseks
algkontsentratsioon C0. on toimunud proovi kontsentreerimine. D=1...2 süsteeme kasutatakse kui proov on vaja viia detektorisse lahjendamata kujul, s.t. VSA süsteemi kasutatakse kui täpset transpordi vahendit. D=2...10 süsteeme kasutatakse kui analüüsitav aine peab segunema ja reageerima kandelahusega ja detekteerida saab produkti. Seega, kuna analüüt ise ei ole detekteeritav siis sisestatakse VSA kande-lahusesse reagendi voog. Viimane reageerib analüüdiga ja annab reaktsiooniprodukti, mis on detekteeritav. D>10 süsteeme kasutatakse siis kui proovi on vaja lahjendada, et tuua ta kontsentratsioon meetodi määramispiirkonda. Kasutatakse ka selleks, et genereerida sobivaid kontsentratsiooni väärtusi kalibreerimiseks. VSA-d kasutatakse laialt meditsiinilstes ja keskkonna uuringutes, kus on oluline mõõta ainete kontsentratsiooni jooksvas voolus (molekulide kontsentratsioon vereringes, jms). Tänapäeval
1.3.5 Liebermann-Burchard`i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga (CH3CO)2O väävelhappe keskonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud kuni 20 reaktsiooniprodukti, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone: steraanituuma oksüdeerimine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Kokkuvõttes tekib kolesterooli polügeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Töö käik: Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis: kolesteroolilahust, oliiviõli ja searasva lahust. Igasse katseklaasi lisatakse 6
.. C16 on bensiini lõhn, kõrgemad alkaanid on lõhnata ühendid. Alkaanide keemilised omadused. Alkaanid on inertsed, vähese reageerimisvõimega ühendid. Alkaanid ei reageeri tavalisel temperatuuril pimedas halogeenidega. Päikesevalguses ja kiiritamisel ultraviolettkiirtega asendub vesinik halogeenidega. Seejuures võivad asenduda kõik vesiniku aatomid. Reaktsiooni käigus tekib paljude ühendite segu ning on raske saada ühte kindlat reaktsiooniprodukti. Alkaane kasutatakse kütusena ja teiste orgaaniliste ühendite nt plastmasside valmistamisel. Etaani kasutatakse orgaaniliste ühendite sünteesimisel. Propaani kasutatakse kütusena toidu valmistamisel ja kütmiseks. Butaani nitreerimisel tekib nitropropaani ja nitroetaani, seda protsessi rakendatakse nitroalkaanide tööstuslikul tootmisel. Metaani kasutatakse keemiatööstuses lähteainena metanaali, klorometaanide, atsetüleeni jt ainete tootmiseks ning segus teiste gaaside kütusena.
madalmolekulaarseteks peptiidideks või aminohapeteks. 6. Skitseerige graafilised sõltuvused a) ensüümi aktiivsus-temperatuur; b) ensüümi aktiivsus-keskkonna pH. 7. Millisel temperatuuril toimus proteaasi aktiivsuse määramine? Kuidas mõjutanuks tulemust temperatuuri tõus termostaadis 25 Co võrra? Määramine toimus temperatuuril 30 kraadi. Temperatuuri tõus mõjutanuks Savinase katalüüsi kiirust, sest Savinase optimaalne temperatuur on 55 kraadi. 8. Millise reaktsiooniprodukti kontsentratsiooni suurenemise järgi arvutasite proteaasi aktiivsuse? Kirjutage selle aine struktuurivalem. Türosiini kontsentratsioon. 9. Mida spektroskoopias mõistetakse neelduvuse (lahuse optilise tiheduse) all ja millised tegurid seda mõjutavad (Beer-Lambert'i seadus)? A = l c (küveti pikkus, lahuse kontsentratsioon, uuritava aine ekstinktsioonitegur antud lainepikkusel) 10. Oletagem, et teil tuleb valmistada tahkest ensüümipreparaadist 10 ml lahust kontsentratsiooniga 4,5 mg /ml
Analüüsida HBr reaktsiooni mehhanismi ilma tuletuseta. Ahelreaktsioonid on sellised reaktsioonid kus reaktsioonivõimelised osakesed tekivad reaktsioonis eneses. Aktiivsete osakeste reageerimisel lähteainete molekulidega moodustuvad sel juhul produkti molekulide kõrval uued aktiivsed osakesed, mis võimaldavad reaktsiooni jätkumist. Igale algul süsteemis olned aktiivsele osakesele vastab pikk reaktsiooniahel, milles reageerivad väga paljud lähteainete molekulid ja tekib palju reaktsiooniprodukti. Ahelreaktsioonide korral ei erine aktiivne osake normaalsest molekulist mitte ainult energeetiliselt, vaid tavaliselt ka keemiliselt. Tekkivad reaktsioonivõimelised osakesed saavada olla vabad radikaalid ja aatomid, kuid enamasti mitte molekulid. Seega peab ahelreaktsiooni esilekutsumiseks kasutatav energiahulk olema piisavalt suur, et lõhkuda keemilisi sidemeid molekulis ja moodustada vabu valentse omavaid osakesi. H 2 + Br2 2 HBr 500-1500K dc HBr 2kc H 2 c Br2
Nii katse kui ka teoreetiline osa väidavad, et loomne searasv sisaldab kaksiksidemeid ning tegu on küllastamata rasvhappega. 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe juuresolekul moodustub tume sinakas-roheline reaktsioonisegu. Reaktsioon on mitmeastmeline ning lõplik värvus kujuneb üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil tuvastatud kuni 20 reaktsiooniprodukti, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset palju transformatsioone: toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Lõpuks tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Kolesterooli struktuuris postitsioonis C-17 paiknev süsinikradikaal aga reaktsioonis ei osale. Töö käik · Kolme katseklaasi valatakse 2 ml erinevate lipiidide lahust.
b) ensüümi aktiivsus-keskkonna pH. 7. Millisel temperatuuril toimus proteaasi aktiivsuse määramine? Kuidas mõjutanuks tulemust temperatuuri tõus termostaadis 25 Co võrra? Ensüümi proteolüütilise aktiivsuse ühikuks 1 kat loetakse sellist ensüümi hulka, mis põhjustab 1 mooli peptiidsidemete hüdrolüüsi või 1 mooli aminohapete vabanemise1 s vältel 30°C juures. 8. Millise reaktsiooniprodukti kontsentratsiooni suurenemise järgi arvutasite proteaasi aktiivsuse? Kirjutage selle aine struktuurivalem aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse järgi aromaatset tuuma sisaldavatest aminohapetest, väljendatakse kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus türosiini kontsentratsioonina mg /ml või mol /ml (1 mol = 181g = 0,181 mg). 26 9
Keemiline reaktsioon on protsess, milles tekib kas ühest või enamast ainest uus aine Näide: tasakaalustatud võrrand 2H2 + O 2 = 2H 2O 74. Keemiliste reaktsioonide pööratavus. Reaktsioonid kulgevad mittepööratavalt (st ühes suunas) ainult siis kui üks või mitu reaktsiooniprodukti eemaldada keskkonnast. Näiteks gaaside teke, sademete teke reaktsiooni tulemusena. pöörduva reaktsiooni võrrand A B üldkujul a+b <-/-> cC+dD pärisuunalise reaktsiooni kiirus v1 ning vastassuunalise reaktsiooni kiiruse v2. Tasakaaluolekus v1 = v2 dünaamiline tasakaal - vastassuunalistereaktsioonide kiirused võrdsed v1= v2 75. Keemilise reaktsiooni tasakaal ja tasakaalukonstant. 76. Le Chatelier printsiip.
Seetõttu väljendatakse reeglina ensüümi kogust aktiivsusena, st tema poolt esilekutsutava katalüütilise efekti järgi ehk ühes ajaühikus produkti(de)ks konverteeritud substraadi moolide arvu või tekkinud produkti moolide arvu järgi. SI süsteemis on ensüümi aktiivsuse ühikuks 1 katal (kat) = 1 mol s-1. 1 katal on selline ensüümi hulk, mis konverteerib 1 sekundi jooksul ensüümile optimaalsetel tingimustel 1 mooli substraati reaktsiooniprodukti(de)ks. Kuna 1 kat on väga suur ühik, siis praktikas kasutatakse ühikuid 1 mkat = 10-3 kat, 1 kat = 10-6 kat, 1 nkat = 10-9 kat. Levinud on ka aktiivsuse väljendamine rahvusvahelistes ühikutes IU-des (International Units). 1 IU = 1mol min-1. 1 IU on selline ensüümi hulk, mis katalüüsib 1 minuti jooksul 25°C juures ensüümile optimaalsetel tingimustel 1 mikromooli substraadi konversiooni reaktsiooniprodukti(de)ks.
2. Pööratav ioonireaktsioon. Nt. nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. Soojusefekt soojushulk, mis püsival temperatuuril eraldub või neeldub ainete mittepöörataval ja täielikul reageerimisel. Eksotermiline reaktsioon soojus vabaneb siseenergia vähenemise arvelt (metaani põlemine: CH+2OCO+2HO) Endotermiline reaktsioon soojus neeldub ja siseenergia kasvab. Mittepööratav reaktsioon kulgev reaktsioon, kui üks või mitu reaktsiooniprodukti eemaldada keskkonnast (gaaside, sademete teke). Tasakaal on nihutatud saaduste tekke suunas (orgaaniliste ühendite põlemine, tugevate hapete ja aluste neutralisatsioon) Tasakaaluolek olek, kus lähteainete ja produktide kontsentratsioonid ajas enam ei muutu. Dünaamiline tasakaal vastassunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. Tasakaaluolekut kirjeldab tasakaalukonstant (Kc), mis reaktsioonile aA+bB=cC+dD avaldub K=CD/AB, kus A vastava ühendi molaarsus tasakaaluolekus,
H2 ja I2 segamisel temperatuuril 600K moodustub HI. Molekuli moodustumine sõltub kui palju on molekule antud ruumalas st. mida suurem on aine kontsentratsioon. HI tekkimise kiirus on võrdne H2 ja I2 kontsentratsioonide korrutisega HI tekkimisel osa tema molekulidest põrkub omavahel ja lagunevad tagasi lähteaineteks ehk reaktsioon kulgeb mõlemas suunas Reaktsioonid kulgevad mittepööratavalt (st ühes suunas) ainult siis kui üks või mitu reaktsiooniprodukti eemaldada keskkonnast. Näiteks gaaside teke, sademete teke reaktsiooni tulemusena pöörduva reaktsiooni võrrand üldkujul aA + bB cC + dD 1. Keemilise reaktsiooni tasakaal ja tasakaalukonstant Reaktsioonid ei kulge lähteainete täieliku üleminekuni saadusteks, vaid jäävad seisma nn. tasakaaluoleku saavutamisel. Nii päri kui vastassuunaline reaktsioon kulgevad tasakaaluolekus edasi, kuid nende kiirused on võrdsed ja süsteemi koostis püsiv.
annaabi.ee 
