Turvalise liikumise õppimine jätkub täiskasvanueas, mil turvalisust töökohtadel peetakse oluliseks. Õppimispuudega lapsel on paljude elamistoimingutega seotud turvaliste ja osavate liigutuste sooritamise õppimine aeglasem. 3.2.5. Hoiakus liikumise suhtes Hoiakud mängivad käitumises suurt rolli. Hoiak turvalisuse suhtes on väga oluline. Seadustest peab kinni pidama. Inimese hoiakud ilmnevad kõige paremini inimese käitumises füüsilise ja vaimse puudega inimestega, eriti nende reageeringutes puuetega inimeste liikumist sisaldavatele toimingutle. 3.2.6. Suhtumine füüsilise aktiivsuse elamistoiminguga seotud sõltuvusse Liikumispuudega inimesi võib masendada avalikkuse suhtumine nende sõltuvusse. Osa inimese püüab puudega inimestest distantseeruda, tekitades viimastele ebamugavust. Teised on nende vastu liigtähelepanelikud, tekitades oma käitumisega kohmetust. Kuid on ka inimesi, kes käituvad puuetega inimestega küpselt ja loomulikult, tunnustades neid
Psüühiliste nähtuste sfäär on avar ja mitmekesine, kuid laias laastus jagunevad need kolme suurde rühma: 1) psüühilised protsessid – kujutavad endast teatud ajuprotsesside toel toimuvat vaimset tegevust maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamisel subjekti poolt. Peamised TUNNETUSPROTSESSID(kognitiivsed protsessid) on aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine. EMOTSIONAALSED PROTSESSID(afektiivsed protsessid) avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes. TÄIDESAATVAD PROTSESSID(eksekutiivsed protsessid) käivitavad ja suunavad toiminguid. 2) psüühilised seisundid – psüühiliste protsesside tase, kulgemise eripära, muutlikus – muutumatus, kiirus ning kvaliteet loovad aluse psüühilisele seisundile. 3) psüühilised omadused – kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline kvaliteet, mis on ajas püsivad, siis saame rääkida selle isiku
psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID: Psüühilised protsessid – teatud ajuprotsesside toel toimuv vaimne tegevus maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamine subjekti poolt Tunnetusprotsessid (kognitiivsed) – aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine Emotsionaalsed protsessid (afektiivsed) – avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes Täidesaatvad protsessid (eksekutiivsed) – käivitavad ja suunavad toiminguid Kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline kvaliteet, laad, suunitlus, mis on ajas püsivad, saame rääkida selle isiku psüühilistest omadustest (isiku vaimu- ja hingeelu ning meelelaadi tüüpilised erijooned) isiksuse suundus (tõekspidamised, valdavad vajadused, huvid, väärtussüsteem, ideaalid) 1
konstruktsioone, mida me arendame kogemuse (õpitu) korrastamiseks ja oma käitumise suunamiseks. Skeemide näol on tegemist kogetu peegeldustega meie teadvuses. 6. Millise kahe kohandumisprotsessi vahendusel toimub J. Piaget’ järgi mainitud tunnetuslike konstruktsioonide moodustumine? Akommodatsioon väljendab muutust meie reageeringutes tingituna tajust, et meie olemasolevad skeemid ei ole adekvaatsed ega sobi taotletava eesmärgi saavutamiseks. Assimilatsioon on reageerimine stimuleerivale situatsioonile kujunenud skeemide vahendusel. Igasugune automaatne käitumine seisneb tajutava assimileerimises olemasolevate skeemidega. 7. Kuidas nimetatakse tunnetuslikus kohanemisprotsessis individuaalse ja väljapoolt tajutavava kujutluse (info, arusaama) kooskõlastamisprotsessi?
paratamatult muutma oma käitumist, et uute oludega paremini kohaneda. Nii kujutab Piaget kohanemist indiviidi ja keskonna pideva vastastikuse toimumine protsessina, kus indiviid õpib oma keskkonna sündmusi ette nägema ja neid kontrollima. Selle protsessi käigus toimubki teadvuses uute skeemide konstrueerimine. See leiab aset akommodatsiooni ehk kohanemise ja assimilatsiooni vahendusel. Akommodatsioon väljendab muutust meie reageeringutes tingituna tajust, et meie olemasolevad skeemid ei ole adekvatsed ega sobi taotletava eesmärgi saavutamiseks. Assimilatsioon on reageerimine stimuleerivale situatsioonile kujunenud skeemide vahendusel.Käitumises esinevad nii assimilatsiooni- kui ka akommodatsiooniprotsess alati koos. Piaget`järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas tajutava vahel. Seda protsessi nimetab ta
3) kindlustada õpilaste tegelmine õppimisega. 11. Millised kahte võimekust eeldab õpetajalt nn kohalolek J. Kounini järgi distsipliini kindlustamisel klassis? Õpetaja „kohaloleku“ all mõistetakse võimet olla teadlik klassis toimuvast ja jälgida kõike. Suutmatus märgata toimuvat toob sageli kaasa: 1) ajastamisvead, 2) eksimused adressaadi valikul, 3) ülereageerimise. 12. Millised on kaks põhilist eksimust reageeringutes distsipliini rikkumisele, kui õpetaja ei suuda adekvaatselt jälgida klassis toimuvat J. Kounini järgi? Vähem kogenud õpetajad aga kalduvad liigselt keskenduma üksiksündmustele ja unustama ülejäänu. Selle tagajärjena märgatakse korrarikkumisi ja reageeritakse neile liiga hilja. Koos sellega kaasnevad tavaliselt ajastamisvead (viivitamine reageerimisega, kuni algul
erinevused. Iga inimene on ainus omataoline, kuid siiski on võimalik ühendada mõned enam- vähem sarnased ühe nimetaja alla. Ideaaljuhul hea turu segment peab: · olema seesmiselt piisavalt homogeenne, st segmenti kuuluvad tarbijad peaksid olema sarnased reageeringute osas marketingi kompleksile; · olema piisavalt heterogeenne võrreldes teiste segmentidega, st erinevatesse segmentidesse kuuluvad tarbijad peaksid erinema oma reageeringutes marketingi kompleksile; · olema piisavalt suur, et osutuda tulutoovaks; · olema kasutatav, st segmenteerimise lähtekohad peavad olema hästi kasutatavad tarbija identifitseerimiseks ja marketingi kompleksi väljakujundamiseks. Segmenteerimise tulemuslikkus sõltub piisavalt eristuvate ja küllalt suurte, kuid seejuures kättesaadavate ja töödeldavate segmentide leidmisest. On olemas viis tegurit, mis määravad segmendi valiku: · firma finantsressursid
Probleemid tekivad, kui selline vastus ei vasta individuaalsetele vajadustele. Thomas Gordon: kuulamise barjäärid: käskimine, hoiatamine, ähvardamine, moraliseerimine, nõu andmine, lahenduste pakkumine , informeerimine, “loengu pidamine”, hindamine, süüdistamine, nõustumine, kiitmine, silditamine, häbistamine , interpreteerimine, analüüsimine, kaasatundmine, toetamine, küsitlemine, vältimine Hea teada! Teatud käitumised kutsuvad enam esile kaitselisust partneri reageeringutes. Nendeks võivad olla: - hinnangulisus, - kontrolliv käitumine, - manipuleeriv käitumine- „Oi, kui hästi sa ikka nõusid pesed!” - liiga suur neutraalsus- partner ei saa aru, mis on sõnumi sisu - üleoleku demonstreerimine- keskmisele inimesel e meeldi see, et partner näitab seda, et ta on parem. Isegi kui see on tõsi!! - negatiivsus- see kui me märkame partneri ja enda puhul pigem negatiivseid asju ja rõhutame seda. Kuulamisoskused Aktiivne kuulamine
- Glutamaadi hüpotees – NMDA retseptori hüpofunktsioon, glutamaat toimib üle NMDA retseptori - GABA toime – moduleerib glutamaadi toimet Immuunsüsteem - Skisofreenia on kogu keha haigus – esineb põletikulisi reaktsioone, metabolismihäired, oksüdatiivse stressi rohkus 1. Pre-psühhootiline faas - Baas-sümptomid - Subkliinilised, subjektiivselt tunnetatud häired: motivatsiooni ja stressi taluvuse osas, afektiivsetes reageeringutes, mütlemises, kõnelemises, tajumises, tegutsemises - Minevikusündmustega seotud mõtete püsiv kordumine - Retseptiivse kõne häired - Mõtete interferents - Mõttekäigu kiirenemine ja mõtete blokeerimine 2. Sub-psühhootiline faas ….. Haiguse prognoos - 30% taastumine esmasest psühhoosist hea, ennistub haiguseelne tase - 30% taastumine psühhoosist hea, püsima jäänud residuaalsed sümptomid, isik on võimeline funktsioneerima ilma sotsiaalse kõrvalabita
töötlustee. Kõhtmine tee aitab tajuda objekte, tähendusi, luua teadvuslikku keskkonnamudelit; Selgmine töötlustee aga aitab kaardistada asukohti, ette valmistada reageeringuid ruumis ning valikuid erinevate võimaluste vahel. Kui inimesel on nt ajukahjustus ja see on vasakus poolkeras, võib kaasneda kõnehäire. Aga inimene pole väga emotsionaalne selle kahjustuse korral. Paremas poolkeras enamasti kõnehäiret ei kaasne, aga see- eest võib inimene muutuda oma reageeringutes heitlikuks. Ajukoore all ja ajukoore sees peidus on palju teisi struktuure - nt väikeaju. Ilma selleta organism kui tervik ei toimi, sest seal toimub eneseregulatsioon. Aju kesknärvi süsteemi osa ehk ajutüvi oleks nagu jätke seljaaju juurest üles peaajuni. Ajutüvel on oluline roll, et iniemene kui biloogiline organism töötaks. Ajukoorde lähevad laiali sealt igale poole informatsioon, mille aktiveeriv ja turgutav mõju tagab ajukoore virguse (ärkamine); ning kui üldist
erinevused. Iga inimene on ainus omataoline, kuid siiski on võimalik ühendada mõned enam- vähem sarnased ühe nimetaja alla. Ideaaljuhul hea turu segment peab: olema seesmiselt piisavalt homogeenne, st segmenti kuuluvad tarbijad peaksid olema sarnased reageeringute osas marketingi kompleksile; olema piisavalt heterogeenne võrreldes teiste segmentidega, st erinevatesse segmentidesse kuuluvad tarbijad peaksid erinema oma reageeringutes marketingi kompleksile; olema piisavalt suur, et osutuda tulutoovaks; olema kasutatav, st segmenteerimise lähtekohad peavad olema hästi kasutatavad tarbija identifitseerimiseks ja marketingi kompleksi väljakujundamiseks. Segmenteerimise tulemuslikkus sõltub piisavalt eristuvate ja küllalt suurte, kuid seejuures kättesaadavate ja töödeldavate segmentide leidmisest. On olemas viis tegurit, mis määravad segmendi valiku:
Pidevalt peame kokkupuutel keskkonnaga oma kogemuslikku baasi täiendama, et uute oludega paremini kohaneda. Seega on kohanemine indiviidi ja keskkonna pidev vastastikuline protsess. Ta õpib keskkonna sündmusi ette nägema ja neid kontrollima ja protsessi käigus toimub teadvuses uute skeemide konstrueerimine. Erinevuste olemasolu kutsub esile kognitiivse (e tunnetusliku) ebakõla. Selle leevendamine toimub kas akommodatsiooni- (muutus meie reageeringutes tingituna tajust) või assimilatsioonina (maailma kohandamine omale – jonn). Need esinevad alati koos, sest skeemid ei tööta igas olukorras 100%- liselt (N: isegi allkirja andmine vajab vahest kohanemist oludega – seinal kirjutamine.) Kohanemisprotsessi liikumapanevaks jõuks on huvi ümbritseva maailma vastu. Tasakaalustamine - Miks ja kuidas käivitub huvi meis? Piaget’ järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses,
annaabi.ee 
