a. p = + q= + b. p = + q= - c. p = - q= - d. p = ? q= ? 64. Duaalne tööturu teooria majanduses selgitab palgaerinevusi a. ametiühingute poolt sõlmitavate kollektiivlepingute jäikuses b. kõrgtehnoloogilise „tuuma“ ja halvemates tingimustes töötava „perifeeria“ olemasolus c. töötajate vastuseisuga palga alandamise küsimuses tööpuuduse suurenemise ajal d. sellega, et mõnedes ettevõtetes makstakse keskmisest kõrgemat palka 65. Kas töötajad saavad oma reaalpalka mõjutada: a. saavad, kuna enamus faktoreid, mis mõjutab reaalpalka on neil teada b. ei saa, kuna enamus faktoreid, mis mõjutab reaalpalka pole neil teada c. saavad ainult, siis kui nad on iseendale tööandjad d. saavad ainult hüperinflatsiooni tingimustes 66. Kas Eesti Vabariigi maksebilansi jooksevkonto seis 2002 a. oli: a. positiivne b. negatiivne c. tasakaalus d. ülekaalus 67. Juhul kui riigi eelarve on koostatud defitsiidiga, siis defitsiidi
ii kui k i pakkumise kõverad, võime leida ka reaalpalk langeb. Kui tööhõive on esialgsel lahenduse tasakaalule tööturul. tasemel L0, alandab hinnataseme kasv reaalpalka. W/P Ls0(Pe = P0) Ls1(Pe < P0) 33. Kui K i töötajatel tööt j t l on kehtivad k hti d
Y/Y = A/A + K/K + (1-)L/L. Konstantne mastaabiefekt (constant economies on scale): F(zK,zL) = A(zK)(zL)1-, F(zK,zL) = zAKL1- = zY. Kui on teada kogutoodangu keskmine kasvutempo, siis saab 72 reeglit kasutades ligikaudselt välja arvutada, millise ajavahemiku jooksul kogutoodang kahekordistub. Vastuse saame, kui jagame arvu 72 kogutoodangu kasvutempoga. Tehnoloogia areng mõjutab tootmistegurite kasutamise efektiivsust, sealhulgas võib ta suurendada tööjõu tootlikkust ja sellega ka reaalpalka. Eeldame tehnoloogia muutumatust. Y = F(K, L) 1 R. Solow, ameerika majandusteadlane, sai majanduskasvu teooria eest 1987. a. Nobeli majanduspreemia 1 Kui väljendada k-ga kapitali hulka ühe tööjõuühiku kohta k = K/L, siis järelikult kapitali kasvumäär ühe tööjõuühiku kohta sõltub K ja L kasvumäärast. Eeldame, et tööjõu juurdekasvu ei toimu.
t d või õi k kaudsed d d palgalepingud. l l i d L Lepingutes i t k kasutatakse t t k nominaalpalka i l lk mitte itt reaalpalka. Teiseks p palkade jjäikuse tekitajaks j on miinimumpalgad. p g Seega g tuleks kaotada valitsuse poolne mõju tööturule. 4. Miks tööjõu pakkumise ja nõudluse kõverate vastastikune sõltuvus võib viia kas kiiremale või aeglasemale täieliku tööhõive korraldamisele? Kas kõver Ls nihkub rohkem või vähem kui kõver Ld ?
Y/Y = A/A + K/K + (1-)L/L. Konstantne mastaabiefekt (constant economies on scale): F(zK,zL) = A(zK)(zL)1-, F(zK,zL) = zAKL1- = zY. Kui on teada kogutoodangu keskmine kasvutempo, siis saab 72 reeglit kasutades ligikaudselt välja arvutada, millise ajavahemiku jooksul kogutoodang kahekordistub. Vastuse saame, kui jagame arvu 72 kogutoodangu kasvutempoga. Tehnoloogia areng mõjutab tootmistegurite kasutamise efektiivsust, sealhulgas võib ta suurendada tööjõu tootlikkust ja sellega ka reaalpalka. Eeldame tehnoloogia muutumatust. Y = F(K, L) 1 R. Solow, ameerika majandusteadlane, sai majanduskasvu teooria eest 1987. a. Nobeli majanduspreemia 1 Kui väljendada k-ga kapitali hulka ühe tööjõuühiku kohta k = K/L, siis järelikult kapitali kasvumäär ühe tööjõuühiku kohta sõltub K ja L kasvumäärast. Eeldame, et tööjõu juurdekasvu ei toimu.
R P reaalne rent Reaalne rent mõõdab kapitali rendihinda väljendatuna pigem toodangu kui rahaühikutes. Firmad nõuavad tootmistegureid töö(jõud) ning kapital seni, kuni teguri piirprodukt (piirtootlikkus) saab võrdseks teguri reaalse hinnaga (reaalpalgaga W/P või reaalse rendiga R/P). Tulu, mis jääb firmadele peale seda, kui on tasutud tootmistegurite eest, moodustab firmade majanduskasumi. Majanduskasum = Y MPL L MPK K Kokku makstakse kõigile palgatud töötajatele reaalpalka MPL×L ning tootmises rakendatud kogukapitali eest kapitali omanikele kokku MPK×K. Kuna tahame uurida aga SKP ja rahvatulu jaotust, siis võime antud võrrandi ümber kirjutada järgmiselt: Y =MPL L MPK K majanduskasum Y - kogutulu Esitatud valemist nähtub, et kogutulu Y jaotub palgatöötajate, kapitali omanike ja firmade vahel. Eeldusel, et tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, peab majanduslik kasum võrduma nulliga.
Neoklassikalise pakkumise ja nõudluse mudel: Tööpuudust saab kaotada palga vähendamise kaudu. Kui palgad on seotud lepingutega, siis turg võib jõuda tasakaalu lepingute lõppemisel. Iga täiendav töötu peab olema töölise laiskuse või palga jäikuse tagajärg, millest mõlemad on lühiajalised nähtused. Poliitika: majandusse mitte sekkuda ja anda vaba voli iseregulatsioonile. Keynesi pakkumise ja nõudluse mudel: Pole mehhanismi, mis reguleeriks reaalpalka. Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastastikune sõltuvus võib seguneda isereguleerivate jõududega neid takistades. Poliitika: valitsus peab sekkuma, kogunõudluse kasv suurendab tööjõu nõudlust. Alternatiivsed teooriad: Tööturg on lahterdatud ja töölised pole selles vahetatavad. Palgad ja tööhõive on eri protsessid. Pole põhjust uskuda, et tööturg jõuab tasakaalu, kui puudub tasakaalustatav mehhanism. Poliitika: tugevdada tegevusprogramme, koolitada keda vaja. ENESETESTID:
erinevaid hüviseid. Kuna hüviste hulk on suur, siis pakkujad ei suuda jälgida kõiki hindu, vaid ainult nende hüviste omi, mida nad ise toodavad. 4. Kui hinnatase on kõrgem kui oodatav hinnatase, siis kogutoodang/väljund on suurem kui väljundi loomulik tase. Kui aga hinnatase on madalam võrreldes oodatava hinnatasemega, siis toodang on väiksem kui loomulik tase. 5. Jäikade palkade mudel eeldab, et nominaalpalgad on jäigad. Kui nominaalpalgad on jäigad, siis hinnataseme tõus alandab reaalpalka ja tööjõud muutub odavamaks. Madalamad reaalpalgad võimaldavad palgata rohkem töötajaid. Täiendavalt palgatud töötajad toodavad rohkem toodangut. 6. Phillipsi kõver on teine tee väljendamaks lühiperioodi kogupakkumist. AS kõver näitab positiivset seost hinnataseme ja väljundi vahel. Kuna inflatsioon on hinnataseme muutuse määr ja hõive muutub vastavalt kogutoodangu tsüklilistele kõikumistele, siis AS kõver vastab negatiivsele seosele inflatsiooni ja töötuse vahel. 7
hinnatase 35. Lühiperioodi kogupakkumiskõver SRAS on jäikade hindadega mudeli kohaselt seda järsem (suurema tõusuga), mida suurem on: paindlike hindadega firmade osakaal 36. Kui üldine hinnatase tõuseb ja tootjad ootavad hinnataseme tõusu, siis vastavalt mittetäieliku informatsiooni mudelile, tootjad: ei muuda toodangut 37. Kui nominaalpalgad on jäigad, siis hinnataseme langus alandab reaalpalka ja tööjõud muutub tööandjale, firmale (suhteliselt) odavamaks. Väär 38. Kui nominaalpalgad on jäigad, siis hinnataseme tõus alandab reaalpalka ja tööjõud muutub tööandjale, firmale(suhteliselt) odavamaks : “Tõene” 39. Ratsionaalsete ootuste teooria tugeva versiooni korral on õiged kõik järgmised väited, lühiperioodil ei eksisteeri seost inflatsiooni ja töötuse vahel, palgad ja hinnad on täiesti paindlikud, turud on täielikult isereguleeruvad,
määrast suurem), et inflatsioon väheneks 5 protsentpunkti võrra: 10 Hindeline test Teema 10 osa 2 Arina 258. Eksogeenseteks muutujateks, mis mõjutavad endogeenseid muutujaid, on näiteks rahapakkumine M, avaliku sektori ostud (kulutused) G, maksud T, reaalne intressimäär r, maailma intressimäär r*. VÄÄR 259. Kui nominaalpalgad on jäigad, siis hinnataseme tõus alandab reaalpalka ja tööjõud muutub tööandjale, firmale (suhteliselt) odavamaks. ÕIGE 260. Mida kõrgem on inflatsioonimäär, seda sagedamini peavad firmad kohandama oma toodangu hindu, mis tähendab et kõrge inflatsioon: muudab lühiperioodi kogupakkumiskõvera järsemaks 261. Inflatsioon on Phillipsi kõvera kohaselt samasuunaliselt (positiivselt) seotud kõigi järgnevate teguritega (ceteris paribus) välja arvatud: töötuse määr 262
Regionaalne töötus ühes regioonis mingi eriala või haru töötajad ei leia tööd, ehkki mõnes teises piirkonnas oleks nõudmine nende järele suur. (struktuurse töötuse tunnus) Tsükliline töötus tööpuuduse alaliik, mis tekib majanduse tsüklilise arengu tõttu. Nim ka alanõudluse ehk Keynesi tõõtuseks. Töötajad ei ole nõus nominaalpalga vähendamisega, küll aga lepiad hinnataseme tõusuga, mis tegelikkuses vähendab veelgi nende reaalpalka (sest inflatsioon puudutab kõiki, mitte ainult tööturu ühte osa) Varjatud töötus ametlikus statistikas kajastamata töötus. Potentsiaalsed töötajad, keda ametlikult töötute hulka ei arvata (alahõivatud - tahavad aga ei saa tööturu olukorra tõttu täiskohaga töötada, heitunud) Klassikaline töötus tööpuudus, mis tekib ametiühingu või valitsuse sekkumisel palgapoliitikasse (lähtutakse neoklassikalisest koolkonnast)
LbLd La L Situatsioonis, kus töölised nõustuvad madalama palgaga, madalam palk omakorda vähendab nende ostujõudu, see omakorda sunnib firmat tootmist vähendama. Praktiliselt on tegemist majanduslanguse perioodiga. 3. Miks palgad on jäigad? Esiteks on enamik palkasid kaasajal jäigad, kuna peaaegu kõigil töölistel on otsesed või kaudsed palgalepingud. Lepingutes kasutatakse nominaalpalka mitte reaalpalka. Teiseks palkade jäikuse tekitajaks on miinimumpalgad. Seega tuleks kaotada valitsuse poolne mõju tööturule. 4. Miks tööjõu pakkumise ja nõudluse kõverate vastastikune sõltuvus võib viia kas kiiremale või aeglasemale täieliku tööhõive korraldamisele? Kas kõver Ls nihkub rohkem või vähem kui kõver Ld ? Vastastikkune sõltuvus võib viia tööhõive olukorra paranemisele, kuid ei pruugi.
Õigupoolest oli Taylor esimene inimene, kes rakendas töö juures teadmisi.*344 Sellega tõmbas Taylor endale kaela ka tolle aja ameti-ühingute kustumatu viha. Taylori seisukohad olid ka üheks oluliseks kapitalismi kui tööinimest koormava ühiskonna süüdistuseks sotsialistliku korra propageerijate hulgas.345 Ometi on iga viimase saja aasta jooksul kasutatud meetod, mille abil on suudetud pisutki suurendada füüsilise töö tegijate produk-tiivsust ja koos sellega ka nende reaalpalka, põhinenud Taylori printsiipidel. *Kõige vanemas teadmusametis, arstiteaduses, tegi Taylori kaasaegne William Osler (1849--1919) sama, mis Taylor. Ja seda ka samal ajal, 1892, aastal ilmunud raamatus "The Principles and Practice of Medicne" ("Meditsiini põhimõtted ja praktika"), mida peeti väidetavalt parimaks õpikuks pärast Eukleidese "Geomeetriat" 3. sajandist eKr. Osleri tööd on õigustatult nimetatud teadusliku juhtimise rakendamiseks meditsiinilise diagnoosi puhul
annaabi.ee 
